Ilmaasjad kutsuvad avastama!

Pärnu Ülejõe ja Kastani lasteaia keskkonnakasvatuse ühisprojekt.

Kogemusliku keskkonnaõppe läbiviimine Ülejõe ja Kastani lasteaias

Koostajad: Eva Tuuling, Kastani LA õppealajuhataja, Katrin Majas, Kastani LA õpetaja, Jaanika Sirp, Ülejõe LA õppealajuhataja, Kersti Karits, Ülejõe LA õpetaja

Selgitus: Pärnu linna kahes lasteaias viidi september 2013- mai 2015 paralleelselt läbi keskkonnapõhise kasvatuse tegevusi, mis muutsid suhtumist ümbritsevasse keskkonda nii lastele, peredele, personalile, kui ka pedagoogidele Pärnu linna teistest lasteaedadest.

Projekti eesmärk:

• Projektis osalenud kahe asutuse lapsed ja täiskasvanud oskavad kasutada keskkonnapõhise kasvatuse eeliseid õppe- ja kasvatusprotsessis.
• Lapsed oskavad näha ja mõista (st mõtestada, luua seoseid) ümbritsevat keskkonda.
• Õpetajad kasutavad teadlikumalt lapse lähiümbrust õppe- ja kasvatustöö eesmärkide saavutamisel.
• Kõik osalejad teavad, kuidas ümbritseva keskkonna suhtes heaperemehelikult käituda.

Projekti tulemus: Pärnu linna Kastani ja Ülejõe lasteaedade õpetajad kasutavad õppe- ja kasvatustegevuses aktiivsemalt õuesõppe ja keskkonnapõhise kasvatuse võtteid.

Pärnu Ülejõe lasteaeda tunnustati keskkonnasäästliku tegevuse eest 2013./2014. a Keskkonnasõbraliku Ettevõtte eriauhinnaga, juhtimise valdkonnas, ning Keskkonnakäpp 2014 Rahvalemmiku auhinnaga

Korraldatud tegevused:

I. Koolituse „Keskkonna ja säästva arengu teema lõimimine õppe- ja kasvatustegevustesse koolieelsetes lasteasutustes“ materjalide tutvustamine mõlema asutuse õpetajatele infotunnis ja pedagoogilise nõukogu nõupidamistel. (november 2013, märts, juuni, november 2014). Koolitusel osalejad seavad sisse õpimapid.

*Tegevuse eesmärk oli tutvustada asutuste õpetajatele keskkonnapõhise kasvatuse võimalusi, nt õpiradade (nt sotsiaalsete oskuste õpiraja) kasutamist erinevate õppe- ja kasvatustegevuste eesmärkide saavutamiseks.

*Tegevuse tulemusena kasutavad Kastani ja Ülejõe lasteaia õpetajad erinevate oskuste arendamisel aktiivselt linnaruumi võimalusi, luues ja kasutades erieesmärgilisi õpperadasid

Foto: lapsed loomise ja loomingu õpperajal, raamatukogus

Näiteks Pärnu Ülejõe lasteaia õpetajad on kokku pannud loomise ja loomingu õpperaja, mida juba sel õppeaastal agarasti kasutatakse.

Õpirada LOOMINE JA LOOMING

Kaardistanud: Pärnu Ülejõe lasteaia õpetajad

Põhitegevus: valdkond Mina ja Keskkond: LOODUSLIK- ja TEHISKESKKOND

Lõimuvad valdkonnad:

*Keel ja kõne (väljendusoskus, lastekirjanduse tundmine)

*Matemaatika (võrdlemine, konstrueerimine, loendamisoskus, orienteerumine –juhendamine)

*Kunst (hoonete arhitektuur, skulptuurid, maalid, naituse külastamine jm)

*Liikumine

*Üldoskused: sotsiaalsed, enesekohased, mängu-, tunnetus- ning õpioskused

Teema käsitlemise raames läbivad lapsed erinevatel tegevuskordadel alljärgneva loetelu objektidest (e õpiraja).

• Arhitektuur/ehitised – Jõekalda korrusmajade elamurajoon, Pärnu vanalinn, Tallinna väravad, Rääma linnaosa (puit-eramajade rajoon), Punane torn, erineva kujundusega sillad, hooned
• Skulptuurid ja taiesed: Kihnu Jõnni kuju, L. Koidula ausammas, skulptuurid laste- ja rannapargis, purskkaevud
• Looduse looming: Pärnu rand, männipargi mets, Pärnu jõe äär, Munamägi (Pärnus, lastepark), põlispuud õppereisil Valgeranda, kivid jõe ääres
• Inimeste looming: Pärnu keskraamatukogu, Kunstide maja, laste joonistustööde naituse külastamine, Pärnu kontserdimaja, Pärnu muusikakool, Ainula balletikool, Pärnu muuseum, Pärnu teater Endla

Tegevuse käik: õppekäikudel erinevate objektide juurde tekitatakse mõtlemapanevaid arutelusid. Lisaks tavapärasele vaatlemisele, uurimisele ja võrdlemisele või hinnangu andmisele esitab õpetaja küsimusi ja suunab lapsi ise seoseid ja vastuseid leidma.

Näiteks:

1. Kuidas need majad on siia saanud? Kes tegi, millal, miks sa seda arvad? Miks on neid (majasid) tarvis? Miks kõik majad ei ole ühesugused? Kust sa tead, et selles majas tehakse tööd aga selles elatakse? Kuidas me siis hakkama saaksime, kui maju ja hooneid ei olekski? jne.
2. Mis see on? (skulptuur) Kellele see on tehtud? Mis sa arvad, miks oli vaja talle kuju teha (Kihnu Jõnn). Oled sa veel märganud meie linnas kujusid? Miks peaks linnas kujud üldse olema? Kas mina võiksin ka omale sellise kuju saada? Mille eest? Mõtle üks tegu, mille eest sa endale ausamba teeksid.
3. Enne õpperajale minekut on tutvutud E. Valteri raamatuga „Kuidas õppida vaatama“. Lastele on antud ülesanne leida midagi looduslikku, milles peitub keegi. Kuidas võisid need kivid siia sattuda? Kes need puud siia kasvama pani? Miks mõned puud on inimeste kasvama pandud ja mõned on ise kasvama hakanud? Miks jõgi ei voola sirgelt? Kuidas tekkivad rannaluited? Kuidas nii, et need on täna siin, aga kui eelmine kord käisime, olid hoopis seal? Mis sulle tundub, keda sa seal puutüves näed? jne.
4. Õppekäigul raamatukokku osaleti raamatukogu raamatutunnil, kus tol päeval räägiti E. Valteri kirjutatud raamatutest ning tema loodud ja illustreeritud tegelaskujudest. Plaanis on teha õppekäik teatrisse ja külastada etendust „Kaunitar ja koletis“. Kunstide majas saavad lapsed tutvuda maali- ning saviringi laste tegemiste ja loominguga.
5. Muusikakoolis ja kontserdimajas räägitakse muusika loomisest ja esitamisest ning pillimänguoskusest. Räägitakse suurtest kunstnikest ja loojatest nende loomingukeskkonnas.

Tegevuspaiku valitakse vastavalt laste vanusele ja huvidele, mitte ei läbita kõiki väljapakutud tegevusi

Õpirada TERVIS ON PAREM KUI RIKKUS

Kaardistasid: Pärnu Kastani lasteaia õpetajad

Sotsiaalne õpirada TERVIS ON PAREM KUI RIKKUS

Koostanud: Pärnu Kastani lasteaia õpetajad

Põhitegevus: valdkond Mina ja Keskkond: TERVIS JA TERVISLIK ELUVIIS, LOODUSLIK- ja TEHISKESKKOND

• Laps saab aru, et inimese tervis on väärtus, mida mõjutab eluviis ja ümbritsev keskkond.
• Laps teab, mida on vaja teha selleks, et olla terve ja jääda terveks.
• Laps saab aru, et turvalisuse tagamiseks tuleb teada reegleid ja neist kinni pidada (liikluskasvatus)

Kõike, mida me sotsiaalsel õpperajal näeme, vaatleme ja tajume, saab kasutada kõikides teistes õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades.

*Keel ja kõne (väljendusoskus, sõnavara arendamine, suhtlemine),

*Matemaatika (võrdlemine, loendamisoskus, orienteerumine ajas ja ruumis)

*Kunst (hoonete arhitektuur, visuaalse info otsimine ja kasutamine oma töös)

*Liikumine

*Üldoskused: sotsiaalsed, enesekohased, mängu-, tunnetus- ja õpioskused.

Sotsiaalse õpiraja planeerimisel ja läbiviimisel arvestavad õpetajad: eakohasusega, elulisusega, näitliku õpetusega.

Lapsed läbivad erinevatel tegevuskordadel alljärgneva objektide loetelu e õpperaja.

Tegevuse käik: õppekäikudel erinevate objektide juurde arendatakse mõtlemapanevaid vestlusi. Lisaks tavapärasele vaatlemisele, uurimisele ja võrdlemisele või hinnangute andmisele esitab õpetaja küsimusi ja suunab lapsi ise seoseid ja vastuseid leidma.

•   Jaansoni rada (tervise edendamine liikumise kaudu, värske õhu, looduse ilu. Kuidas rajal liigelda? Milline rada ja selle ümbrus välja näeb? Liiklus jõel. Ohutus jõe ääres olles)

•   Pärnu perearstikeskus (tervise hoidmine, haiguste ennetamine, tervise kontroll, haiguste ravimine. Hoone arhitektuur, skulptuur maja fassaadil, liikumisvõimalused hoones)

•   Hambapolikliinik (suuhügieen, hammaste tervis, ravimine)

•   Pärnu turg (tervislik toit, turg erinevatel aastaaegadel)

•   Südame apteek (tervise hoidmine, haiguste ennetamine ja ravimine, ravimtaimed, nende kasulikkus)

•   Pärnu spordihall (tervise edendamine läbi liikumise, erinevad

sportimisvõimalused)

II. Õpiring mõlemas majas: (jaanuar 2014)

*Õpiringi eesmärk: välja selgitada keskkonnajuhtimise põhimõtted oma asutuses.

Viidi läbi küsitlus laste (vestlusring) ja personali seas. Väärtuskõnelused personalile.

*Tulemus: lasteasutustes on olemas üheselt mõistetavad keskkonna säästva majandamise põhimõtted. Keskkonna säästlikke põhimõtteid tutvustati ka lapsevanematele.

Keskkonna säästva ja jätkusuutliku arengu põhimõtted Pärnu Ülejõe ja Kastani lasteaias

Õppe- ja kasvatustegevuses:

• laste arendamine ümbritseva keskkonna kaudu; kasutame looduslikku materjali ja olemasolevaid vahendeid (rühma mööbel, mänguvahendid, õueala vahendid);
• õppetöö mitmekesistamiseks rakendame kogemuslikku keskkonnakasvatust (õppekäigud erinevatesse keskkondadesse: teatrisse, kauplusse, parki, randa, loomalauta jne, kus lapsed saavad aktiivselt tegutseda);
• kasutame süsteemselt õuesõpet (linnaruumi kasutamine õpiklassina, ühiselt kaardistatud õpperajad);
• tegevustes lastega jälgime kõigi ressursside säästlikku kasutamist (täiskasvanu eeskuju);
• õppe- ja kasvatustegevuste jaoks vajalike vahendite ostmisel oleme eelistanud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud taastootmist, nt kunsti- ja kontoripaberid Räpina paberivabriku taastöödeldud paberist. Või oleme ostnud keskkonnasäästliku tootmise märgist kandvate ettevõtete toodangut; 
• eelistame vahendeid, mis on looduslikel toorainetel põhinevad, nt guašid, mesilasvaha sisaldavad plastiliinid, või vahendeid, mida toodetakse taastuvatest toorainetest (nt firma Pritt liimipulgad);
• väldime liigtarbimist (vajadusepõhine vahendite varumine);
• taaskasutamine, jääkmaterjalide kasutamine;
• tutvustame asutuse keskkonnaalast tegevust Pärnu linna lasteaednikele (konverentsidel, kogemuspäevadel, artiklites, keskkonnaühenduse töös osaledes).

Asutuse juhtimissüsteemis:

• kasutame digitaalset dokumendihaldust (dokumente ei prindita paberile);
• edastame siseinfot elektrooniliselt (vähenenud kulutused kontoritarvetele);
• kasutame nõuetekohast kaasaegset sisustust (kõigis ruumides, ka köögis);
• kontori tehnika väljavahetamisel tänapäevaste lahenduste vastu jälgime, et tooted oleksid energiasäästlikud (kannavad märgist Energy Star);
• asutuse remondi käigus arvestame säästliku majandamise ja keskkonna jätkusuutlikkuse tagamisega (pesuaine dosaatorid ja paberit säästvalt annustavad tualettpaberi hoidjad; kahesüsteemsed tualettpotid, vett säästvad kraanid, nõudepesumasinad). Elektrisüsteemi uuendamisel on loodud võimalus valgustada ainult üht poolt suurest ruumist.

Toitlustamine:

• laste toit valmib lasteaia köögis;
• laste toit valmib valdavalt kohalikust toorainest;
• pakume lastele tervislikku vahepala, valdavalt kodumaiseid puu- ja juurvilju või marju;
• laste sünnipäevadel pakuvad pered samuti kohalikust toorainest küpsetisi, tervislikke suupisteid jms;
• laste menüüd aitab mitmekesistada PRIA koolipiima ning puu- ja juurvilja toetus (kohalikud piimatooted);
• lasteaia menüü on mitmekesine ja valmistatud kvaliteetsest ja naturaalsetest toorainest (maitsetaimed, isetehtud puljong jne).

Sisustus:

• laste mööbli (voodite, laudade, toolide jm) tellimisel eelistame kohalikke tootjaid;
• inventari (voodipesu, käterätikute jm) tellimisel eelistame kohalikke tootjaid (väheneb kulu transpordile ja transpordist tekkiv keskkonnasaaste).

Majandamisel:

• puhastusvahendeid ostame suurtes pakendites, et vähendada pakenditarbimist;
• pesuainete valikul eelistame keskkonnasõbralikult toodetud vahendeid, mis kannavad vastavat märgistust (näiteks firma Chemi-Pharm tooteid, mis kannavad keskkonnasõbralikule tootmisele viitavat märgistust ning mille tootmisel on lähtutud põhimõttest: mitte kahjustada keskkonda);
• oleme välja vahetanud vananenud sanitaar- ja köögitehnika (elektrienergia ja vee säästmiseks);
• elektrienergia säästlikumaks kasutamiseks oleme paigaldanud liikumisanduriga valgustuse (nt õuealale) ning rühmaruumidesse valguse valikulist kasutamist võimaldavad lülitid, samuti on kasutusel energiat säästvad päevavalguslambid;
• sorteerime prügi (olmejäätmed, pakendid ja paber, ohtlikud jäätmed);
• korraldame peredele vanapaberi kogumise kampaaniaid

Kõigi töötajate ühtsete, keskkonnasäästlike arusaamade kujunemiseks on asutuses peetud väärtuskõnelusi. Kõigi liikmete osalemisel on kokku lepitud ühtselt mõistetavad põhiväärtused. Lahti on räägitud ka vajalikud tegevused nende saavutamiseks.

Kogukonna kaasamine: lasteaedades on hoolekogu eestvedamisel algatatud vanapaberi kogumise kampaaniaid, milles on usinalt kaasa löönud nii lapsevanemad, ettevõtted kui ka Pärnu LV töötajad. Vanapaberi kogumisest saadud raha on kavas kasutada lasteaia õuealade olukorra parandamiseks. Paljud Pärnu linna lasteaiad on järginud meie asutuse head kogemust ja algatanud vanapaberi kogumise aktsioone.

Loetelu laste ja õpetajate keskkonnasäästlikest mõtetest:

•        Tarbin nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.

 •       Tarbin targalt – taaskasutan jääkmaterjale meisterdamiseks, vähendan liigtarbimist.

•        Annan paberile 6 elu (joonista kahele poole, voldi, rebi, lõika, tee vanapaberist uus, meisterda)

•        Märkmepaberid teen jääkmaterjalist.

•        Sorteerin prügi (paber, pakend, olmejäätmed, eraldi vanapaber ja pakk).

•        Vahetan infot säästlikult – siseinfo, lastevanematega kirjavahetus e-posti teel, ei prindi materjali, mis on taasesitatav.

•        Teen mõtestatud valikuid (nt vahendite ostmisel: kas vajadus või võimalus).

•        Vahendeid eelistame osta suurtes pakendites: värvid, liim, joonistuspaber jne)

•        Säästan vett: kraan ei jookse tühjalt, kasutan õigeid kätepesu võtteid.

•        Remondime tilkuvad torud ja kraanid.

•        Jahedas toas kannan soojemaid riideid.

•        Lahkudes kustutan valguse. Kasutan päevavalgust – tõmban ruloo eest ära.

•        Kuivatuskapis vahetan riideid, et need kiiremini kuivaks.

•        Olen eeskujuks!

•        Käitun looduses heaperemehelikult: ei murra oksi, ei reosta.

•        Kasutan õpikeskkonna kujundamisel teise ringi kaupluste pakutavaid korralikke kaupu.

•        Vahetan õppe- ja mänguvahendeid teiste rühmadega.

•        Laenutan raamatuid.

•        Sulgen välisukse soojakao vähendamiseks.

•        Kutsun lapsevanemaid vanapaberi kogumise kampaanias osalema ning rühma tegevust erinevate taaskasutamist võimaldavate jääkmaterjalidega toetama.

•        Kasutame kunstkuuske.

•        Õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel kasutan õuesõppe metoodikat ning palju looduslikku materjali nii meisterdamiseks kui ka loendamise ja arvutamisoskuste omandamiseks.

•        Laenutan üritusteks vajalikke vahendeid (potililli, laudlinasid).

•        Valgustan ruumi vastavalt vajadusele (terve/pool saali).

•        Lülitan välja seadmed, mis tarbivad puhkeolekus elektrit.

•        Liigun jalgsi ja jalgrattaga.

•        Hoian mänguasju ja raamatuid hästi, jagan sõpradega.

•        Ei vii sodi metsa.

•        Ei viska pabereid maha.

III. 2014/2015. õppeaasta on pühendatud kahes osalevas lasteaias keskkonna teemade süvendatud käsitlemisele.

* Ülejõe lasteaed käsitleb metsateemat projektiõppes „Märka metsa ja metslooma“.

* Kastani lasteaed on oma aasta sidunud mereteemaga „Merelt maale ja maalt merele“.

Projektiõppe eesmärk on keskkonnapõhise kasvatuse kaudu, aktiivõppe meetodeid rakendades süvendada laste hoidvat suhtumist ümbritsevasse looduskeskkonda.

Tegevusi seoses projektiõppega: Märka metsa ja metsloomi.

Kasevihtade meisterdamine (suvi – asutuse õuealal langetamisele mõeldud puude lehtedest). Kasevihtade meisterdamise talgud 2014. a suvel

Lasteaia õuealal oli kaks kasepuud, mis olid muutunud lastele ohtlikuks. Linnaisad otsustasid puud eemaldada. Nii tuligi meie asutuse õpetajatel mõte, et mis neid kenasid rohelisi lehti niisama ära visata. Metsloomad sööksid need ju heameelega ära. Saigi kaasa haaratud mõned usinad isad ja meisterdati kokku ligi 100 vihta. Talvel detsembris sõidame külla Põhara jahiseltsi jahimeestele, kes koos lastega viivad vihad metsloomadele. Kaseokstest said kenad aiavaasid.

• Perede kaasamine: tammetõrude kogumine metssigadele viimiseks

Samal eesmärgil korraldasime kõiki peresid kaasava tammetõrude kogumise kampaania. Kokku varuti mitu suurt kotitäit tõrusid, mis lähevad samuti Põhara jahiseltsi metsanotsude toidulauale. Vastutasuks räägib Jahiseltsi esimees Jaanus Põldmaa lastele jahinduse tähtsusest ja sellest, kuidas saavad inimesed ja metsloomad teineteisele kasulikud olla ja millist ohtu nad teineteisele võivad kujutada.

• Tõrupäeva korraldamine – kogutud tõrusid kasutati sportlik- mängulise mänguhommiku läbiviimisel (septembris)

TÕRUKESE SPORDIPÄEV!

24. septembril toimus meie lasteaia Noorteväljaku maja õuealal sportlik Tõrupäev. Päev algab kogunemisega lasteaia ees. Liikumisõpetaja tervitas lapsi uue õppeaasta puhul. Läbi lustlike mängude viidi end kurssi tammepuu ja tõrude looga. Seejärel toimus liikumisaastale kohaselt palju vahvaid sportlikke ettevõtmisi.

Kavas:

1.  Tõrujooks pargis. Abiks õpetajaabid, kes aitasid lastel leida oma vanusele vastava arvu tammetõrusid, mille lapsed pidid jooksuteekonnalt kaasa tooma.

2.       Tõrude täpsusvise hoovis. Osavus pandi proovile nii ämbritesse kui ka redelipulkade vahelt läbi visates.

3.  Kompimiskottide järjestamine. Lapsed kompisid ja loendasid tõrudega kotikesi ning järjestasid need siis 1st 8ni. Kuna kotikesi oli topelt, sai leida ka kotikese, kus on sama palju / rohkem /vähem kui sõbra kotis jne.

4.       Talvevarude kogumise mäng. Tähistatud territooriumil kogusid lapsed, pimendusprillid silmade ees, ämbrikestesse tõrusid. Pisemate laste silmad olid avatud. Tõrusid koguti võidu peale.

Õpetajaabid olid õue kaasa pakkinud ka terviseampsud, mida sportliku päeva lõpetuseks oli tore üheskoos nosida.

• Õppereis Valgeranna metsa (oktoobris). Aktiivõppetegevused metsas, looduskeskkonnas viibides kinnistavad lapsed varemomandatud teadmisi kõigi meelte abil.

RETK: MÄRKA METSA!  

Käesoleval (2014/2015.) õppeaastal oleme otsustanud oma lasteaias pöörata tähelepanu metsale ja metsarahvale oma kodukandis. Õppeaasta alguse traditsiooniline metsaretk viiski meid sel aastal Valgeranna metsa alla terviseradadele.

8. oktoobri hommikul kell 9.30 ootasid meid mõlema maja juures reisibussid, mis sõidutasid meid metsa ja mereranda. Lapsed olid rõõmsad ja vastavalt ilmale riietatud. Ettevalmistatud töölehed suunasid lapsi looduskeskkonda kõigi meeltega tunnetama. Lapsed pidid hoolega vaatama, kuulama, nuusutama, kompima ja isegi maitsma, kui olid tuvastanud koos õpetajaga mõne söödava taime või marja.

Paistis, et lastel oli lõbus. Sügistuul polnud suutnud kedagi kaasa viia. Mets ja mererand läbi uuritud, kogunesime lõpuks männimetsa alla, meretuulte eest kaitsvasse liivaküngastega lohku. Mõned toredad ühismängud (Vaheta koht! Juhtmängija hõiskab looma või rühma nimetuse ja lapsed, kes olid valinud endale selle looma või rühma nimetuse, vahetavad ringjoonel omavahel kohad) ja võimalus ronida tugevatel rannamändidel ning liivaküngastel võttis mõne lapse päris läbi. Kaasavõetud terviseamps päästis päeva (võiks olla ka päris piknik. Nubludel ja Muumidel olid kaasas võileivad, mis kadusid kui mutiauku).

Just viimasel hetkel, kui olime tagasisõiduks bussidesse kogunenud, jõudsid meid tervitama ka esimesed sügisesed vihmapiisad. Oli täitsa mõnus päev.

   

 

Ühiselt arutleti lõpuringis, kes mida kuulis, nägi, märkas, katsus või mekkis.

• Eesti mets- ja koduloomi kujutavate mänguloomade soetamine. Taaskasutuse põhimõtetel soetasime mänguloomad (taaskasutuskeskuste kauplustest ostetud terved ja puhtad mänguloomad, mis oma kehakuju ja värvi poolest on loomulikud). Ostsime ka plastikust loomafiguure (nii kodulooma kui ka tema metsas elava liigikaaslase, mis võimaldab võrrelda ja arutleda), jäljetempleid jm.
• Õppereis Põhara jahiseltsi. Lapsed saavad näha ulukite topiseid ja kuulda jahinduse vajalikkusest. Külastame söödaplatsi, kuhu viiakse lasteaiast kaasatoodud vihtu, tammetõrusid ja juurikaid. Vaatame, uurime ja tuvastame loomi jala- ja tegevusjälgede põhjal.
• Etendus „Metsamuinasjutt“ lasteteater Nipitirilt. Etendus räägib metsamuusikast, sellest, mis helid on metsas ja kuidas neid kuulata ja mõista. (Metsamühin, vihmasadu, veevulin, linnulaul, lehtede sahin jne.)
• Projektipõhise õppe lõpetamine ühise karnevaliga „Metsas müttan, pargis piilun“ (lastekaitsepäeva tähistamine).

Tegevusi seoses projektiõppega „Merelt maale ja maalt merele“

Tegevusi seoses projektiõppega: Pärnu Kastani lasteaia projekt „Merelt maale ja maalt merele“. Projekti on kaasatud 6–7aastased lapsed.

 Projekti eesmärk:

• Laps oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest. Mõistab looduses toimuvaid ajalisi muutusi ja hindab ümbritsevat keskkonda, säästvat elustiili;
• Laps oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, teadvustab end tarbijana;
• Laps saab teada, mis põhjustavad Läänemere ja selle osa, Liivi lahe vee õitsemist;
• Laps näeb ja tunnetab mere (jõe) suurust, jõudu ja ohtusid.

Projekt koosneb 3 osast

1. Õppekäik Kabli looduskeskusesse (okt 2014. a)

Lapsed õppisid tundma Läänemere Liivi lahe taimestikku, loomastikku, kalu ja linde.

Tutvuti rannarahva tööde ja tegemistega kauges minevikus ja tänapäeval. Räägiti merendusega seotud elukutsetest. Erilist tähelepanu pöörati mere säästvale arengule ja keskkonnakaitsele.

Seos õppekavaga

• Veetaimed ja -loomad.
• Ranniku loomad ja linnud.
• Merevesi. Vee puhastamine.
• Rannik, meresõit, meremärgid ja majakad.
• Laps teab oma lähema ümbruse põhilisi ohuallikaid. Mis on hädaolukord, kust saada abi õnnetuse korral?
• Vee omaduste tähtsus organismide jaoks.
• Tahkumine, sulamine, aurumine. Vesi elukeskkonnana.
• Veeorganismide elu suvel ja talvel.
• Sadamad ja kalapüük.
• Majanduslik tegevus ja sellega seonduvad keskkonnaprobleemid.

2. Õppekäik Pärnumaa keskkonnahariduskeskusesse, õppeprogrammi „Läänemeri“ läbimine (jaan 2015. a)

Käsitletavad teemad:

• Läänemere elustik muutuvas ajas
• Läänemere kalad
• hülged ja nende kaitse
• keskkonnamürgid ja nende mõju elustikule

Lapsed lahendavad ülesandeid ja teevad praktilisi töid.

3. Õpimapi koostamine, „Läänemeri ja kaitse“ (mai 2015. a)

IV. Keskkonnapõhist kasvatusmeetodit viljelevate õpetajate kogemuste tutvustamine Pärnu linna õpetajatele koolituspäeval „Päri Pärnu pärimusi“

Koostöös Pärnu Pöialpoisi lasteaia meeskonnaga korraldasime töötoa sotsiaalse kasvatuse õpirajast Pärnu linnas.

Töötuba: ÕPIKESKKONNAD KOGUKONNAS

Korraldajad: Jaanika Sirp (Ülejõe lasteaed), Teesi Loob ja Kairi Mumma (Pöialpoisil lasteaed), Eva Tuuling (Kastani lasteaed)

Õpitoa korraldamisel toetume J. Käisi kasvatuspõhimõtetele, mis rõhutavad last ümbritseva keskkonna rolli lapse arengu seisukohalt. Käis pidas oluliseks kasutada õppe- ja kasvatustegevustes igapäeva toiminguid ja erinevaid keskkondi, mis last ümbritsevad.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgil on võimalik kasutada ühiskonnaelu-, majandus-, loodus- ja kultuurimaastikke, haarates kogukonna eri keskkondi:

•   sotsiaalne keskkond (vallavalitsus, tervisekeskus, jm)

•   majanduskeskkond (piirkonna asutused ja ettevõtted, talumajandus)

•   kultuurikeskkond (galeriid, muuseumid, teater)

•   looduslik keskkond (mets, mererand)

Koolieelsete lasteasutuste riiklik õppekava eeldab samuti õppe- ja kasvatustegevuste seostamist eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektide, nähtustega) tutvutakse loomulikus keskkonnas.

Kasutades eelisena lapsest lähtuvat tööaja korraldust, on meil ju tänasel päeval oluliselt rohkem võimalusi keskkonnapõhiseks õppeks, see tähendab kulgemist väikese grupiga erinevates paikades.

Õpitoa eesmärk on tutvustada Pärnu linna lasteaednikele erinevaid õpiraja kasutamise võimalusi. Praktilise tegevuse käigus omandavad õpetajad teadmised sotsiaalse õpperaja loomise ja korraldamise võimaluste kohta Pärnu linnaruumis.

Läbi sotsiaalse õpiringi on võimalik tutvustada lastele hariduse, õigussüsteemi, tervishoiu ja meditsiini, poliitika ja demokraatia, sõjatööstuse, inimressursi (tööhõive, sotsiaalsete erinevuste, inimeste tegevustega jm) seonduvaid teadmisi ja kogemusi.

Õpitoa tegevuste korraldamiseks kasutame näitlikke fotomaterjale vajalikest objektidest ja paikadest, mis on kavas paigutada õpiringina Jõulumäe looduskeskkonda, et anda ülevaade erinevatest sotsiaalasutustest (tervisekeskusest, avahoolduskeskusest, terviserajast jne) ning inimestest, kes esindavad erinevaid vanuseid ja sotsiaalset kindlustustaset (vanurid, töötud, lapsed, õpilased, töölised).

Tegevuse käigus kulgetakse erinevate „paikade” juurde ning üheskoos arutletakse, mis, miks, kuidas, milleks.

Näiteks: foto Pärnu avahoolduskeskusest. Arutelu: kes siin töötavad, kes siin käivad, miks sellist kohta tarvis on, mida teevad need eakad inimesed, kes siin ei käi, kes nendega suhtleb, arutelu põlvkondadevahelistest sidemetest, kohustustest ja hoolimisest.

Töötoa materjalide koostamisel on tuginetud M. Telleri jt materjalidele, mis on omandatud TÜ Haridusteaduste Instituudi koolitusel „Keskkonna ja säästva arengu teema lõimimine õppe- ja kasvatustegevustesse koolieelsetes lasteasutustes“.

Töötoas kasutatud pildimaterjal:

•   Pärnu Apostlik Õigeusu Issandamuutmise kirik (Aia 5)

•   Alevi Kalmistu ja Vabaduse eest võidelnute ausammas (LISA 13)

•   Agulielamu Pärnu linnas

•   Pärnu avahoolduskeskus (LISA 12)

•   kauplus Maxima

•   Pärnu Ülejõe lasteaed

•   Pärnu Kuninga tänava põhikool (LISA 14)

•   Pärnu turg

•   SA Pärnu haigla veretalitlus

Lisaks mõtteid erinevate õpperadade koostamiseks:

Terviseteemalisel õpperajal: spordihall, sanatoorium, hambaravi, Jaansoni terviserada, haigla, apteek, jahtklubi, jalgpallistaadion, sõudeklubi, spordiklubi, ujula, jahtklubi, rohealad linnas jm paigad.

Kultuurikeskkonnateemalisel õpperajal: teater Endla, raamatukogu, L. Koidula (jt kirjanike ja luuletajate) mälestusmärk ja majamuuseum, kino, raamatukauplus, kontserdimaja, kunstikool ja kunstidemaja, Noorusemaja , Vallikääru kontserdipaik, muuseum, pargid ja rohealad linnas, skulptuurid linnaruumis, arhitektuur, Maarja Magdaleena gild, muusikakool jne.

Ettevõtlusteemaline õpperada: kauplused, turg, ettevõtted, mis pakuvad teenuseid – juuksur, massaaž, kohvikud, kutsehariduskeskus.

Transporditeemaline õpperada: bussijaam – bussid, rongijaam – rong, taksod, turistid, sadam – laevandus, jahtklubi – purjekad, jalgrattarajad ja parklad, jalakäijate teed, liiklussõlmed, parklad – autotransport, tankla, autokauplus, politsei.

Aistingute õpperada

Rand, mets, pargid, turg, aiand jne: kuulmine, nägemine, tunnetamine, nuusutamine, kompimine.

*** Palume töötoas osalejatel mõelda ja öelda, kuhu võiks retk kulgeda aistingute raja puhul.

Näiteid valitud objektidest:

Pärnu Eakate avahoolduskeskus

Avahoolduskeskus – mis koht see on, kes seal käivad, millega nad siin tegelevad, miks neil seda tarvis on. Mida eakad inimesed veel teha saavad, nt igavuse peletamiseks, kui neil seda maja poleks. Sinu vanavanemad, mida nemad teevad, kui tihti sa nendega kohtud, mida te koos teete.

Eesti Vabadussõjas langenute ausammas

Kellele see ausammas on pandud, mille eest? Miks nad sõdima pidid, kellega? Kas meie peame ka sõdima, miks? Kuulume Euroopa Liitu ja NATOsse – NATO lennukite ja sõjaväelaste kohalolek Eestis. Miks? Toetus ja sõprus. Sõjavägi ja õppused. Kaitsevägede paraad. Lõhkeaine – ohud, käitumine. (Võimalik ka kalmistu – surm, puhkepaik, kellele, miks, kuidas käitutakse, lein, tunded.)

Pärnu Kuninga tänava põhikool

Kuninga tänava põhikool – miks käivad lapsed koolis, kus nad enne kooli käivad. Mitme aastaselt lähevad kooli, mida nad seal õpivad? Miks peab õppima? Mis saab nendest lastest, kes kooli ei lähe ja ei taha õppida?

**Tagantjärele tarkus: (mida vältida)

Kogemusliku keskkonnaõppe läbiviimisel:

! Ei saa olla juhendatud jalutuskäik, kus õpetaja on see, kes teab, räägib ja suunab tähelepanu.

! Eelarvamustevaba juhendamine.

! Vältida valmis vastuseid ja sobivaid lahendusvariante.

! Sunniviisiline kaasamine ei taga oodatud tulemust.

**Parem hilja kui … (mida õppisime)

! Juhendaja asetab lapsed olukorda, kus neil tuleb kaasa mõelda, ühiselt tegutseda, kasutada kriitilist mõtlemist ja analüütilist meelt, võtta riske ning vastutada (õnnestumised ja vead).

! Pakutavad tegevused on nii füüsilised, sotsiaalsed kui ka emotsionaalsed.

! Oluline on laste vahetu kogemus.

! Looduslike materjalide kasutamine.

! Vaatlemine ning võrdlemine.

! Ekspertide kaasamine.

! Reeglite ja piiride paikapanemine (turvalisuse tagamine).

! Õpetaja on julgustaja, kes vajadusel abistab järelduste tegemisel ja kogetu lahti mõtestamisel.

! Ootamatute võimaluste ära kasutamine.

! Õpetaja keelekasutus peab olema osalejate ea- ja teadmistekohane.

! Analüüsige tegevust.

**järeldusi tehes tuginesime MTÜ Laukamari (Tartu 2012) väljaantud kogemusliku keskkonnaõppe meetodeid tutvustavale teatmikule, mis sisaldab ka hulganisti põnevaid õuesõppe tegevusi, mis on sobilikud alates 3aastastele lastele.