Hooli ja hoia

Tartu lasteaed Rukkilill

Projekti läbiviijad: Marlen Kaarlõpp, Eda Reinhold, Thea Kaiv, Anu Turu ja lisaks kogu Tartu lasteaed Rukkilille meeskond

Projekti eesmärk:

1. Mängulise tegevuse kaudu väärtustab laps keskkonnahoidlikku mõtteviisi, märkab nähtusi ja muutusi looduses ning mõistab looduses valitsevaid seoseid ja seaduspärasusi

2. Laps omandab keskkonnanädalal osaledes uusi teadmisi.

3. Lapsed saavad üheskoos tegutsemisel eduelamusi.

4. Lapsevanemad osalevad aktiivselt keskkonnategevustes.

Sihtrühm:

•  Kõik lasteaia lapsed
•  Kõik lasteaed Rukkilill töötajad
•  IV etapis kõik lasteaia lapsed koos vanematega ~ 300 inimest

Koostööpartnerid:

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ

Teadusring „Kolm põrsakest“

Infosaundgrupp OÜ

Seotus lasteaia aastateemaga:

Lasteaed Rukkilille 2013/2014. õ.a läbiv teema:

 „Väike heategu igasse päeva!“

Eesmärgid:

• lapsed õpivad tundma iseennast, oma võimeid ja soove;

• lapsed hoolivad üksteisest, kaasinimestest, oma kodumaast ja keskkonnast;

• lapsevanemad on kaasatud väärtuskasvatuslikku tegevusse

Projekti kirjeldus ja vajalikkuse põhjendus:

Meie põlvkond on harjunud tarbima ja meie lapsed on harjunud tarbima. Kuidas kasvatada inimestes harjumust vähendada tarbimist, mõelda keskkonnale ja meie käitumise tagajärgedele?

Kindlasti tuleb alustada keskkonnasäästliku mõtteviisi kujundamist juba lasteaias. Lapsed on väga tolerantsed ja vastuvõtlikud. Kasvatades lastes säästvat suhtumist keskkonda, kasvatame ka vanemaid. Meie kogemuse põhjal on lapsed kodus kõige paremad harjumuste muutjad ja kujundajad.

Projekti tegevusplaan ja ajakava:

26.–30. Mai – keskkonnanädal. Keskkonnanädala raames on erinevates tegevustes lõimitud järgmised valdkonnad: Mina ja Keskkond, Keel ja Kõne, Matemaatika, Kunst, Muusika ja Liikumine.

Tegevused toimuvad lasteaia looduslikult kaunil õuealal.

Tegevus 1

26. mai – õhupäev

Laps tutvub huvitavate katsete abil õhu omadustega. Laps arutleb õhu puhtuse ja vajalikkuse üle. Laps tutvub uute mõistetega, nt saastatus.

Tegevuse aeg on u 3 tundi (igale rühmale ~ 25 minutit)

Õhupäeva tegevused:

• Õhupall kui lennuk

Õhupallist on hea teha kiirelt lendav lennuk. Selleks puhu pall

õhku täis ja lase siis lahti. Küll aga lendab. Ettevaatust, väikesed

lapsed seda ise teha ei saa. Täiskasvanu puhub ja laps laseb lendu.

• Lehvik

Selleks on vaja vähemalt A5-suurust paberit (põnev lehvik saab kataloogi lehest). Voldi paber umbes 1 sentimeetri laiuseks voldikuks. Voldikut lehvitades tunned, kuidas õhk hakkab liikuma ja mõnusalt jahutab. Lehvikuga on hea liigutada paigast kergemaid esemeid (puulehed, suled, väikesed paberitükid).

• Sulgede puhumine

Pane sulg kas peo peale või lauale. Puhu suuga õhku erineva tugevusega ja vaata, kuidas sulg lendab. Hea teha võistlusi, kellel lendleb sulg kauem või kaugemale.

Lisaks tegi õpilasfirma „Kolm Põrsakest“õhupallidega trikke.

Tegevus 2

27. mai-  jäätmepäev

Lapsed saavad õpetliku loo „Mida Juku jäätmetest ei õpi, seda Juhan ei tea“ abil olulisi teadmisi taaskasutuse võimalustest ja säästliku eluviisi kasulikkusest. Nt kui kaua erinevad jäätmed prügimäel lagunevad? Mis saab sorteeritud jäätmetest edasi? Lapsed saavad ise aktiivselt jäätmeid sorteerida ja neid õigetesse jäätmekonteineritesse koguda. Laste tegevust suunavad loodusesõbrad Kertu ja Liisi.

Tegevuse aeg on u 3 tundi (igale rühmale ~ 25 minutit)

Jäätmepäeval said lapsed teada:

Mis saab prügist prügimäel?

Prügi pressitakse raskete veokitega kokku ja jäädakse ootama selle lagunemist.

Kui kaua prügi prügimäel laguneb?

Paber ja papp 2,5 kuud; Apelsinikoor 6 kuud; Piimapakk 5 aastat; Suitsukoni 10–12 aastat; Kilekott 10–20 aastat;

Plastpudel 50–80 aastat; Beebi mähkmed 75 aastat;

Konservikarp 100 aastat; Joogipurk 200–500 aastat

Tegevus 3

28. mai – veepäev

Huvitavate katsete abil tutvuvad lapsed vee omadustega. Arutletakse vee puhtuse ja säästmise teemadel. Kasutame uurimuslikku õpet ja selle meetodeid (rühmatööd, ühiseid arutelusid, katseid, mänge). Samuti kasutame avastusõpet ja selle õppevahendite kasti.

Tegevuse aeg u 3 tundi (igale rühmale ~ 25 minutit)

Veepäeva tegevused:  

Klaasid ja vesi teevad koos muusikat

Selle tegevuse jaoks läheb vaja erineva suuruse ja paksusega klaase. (Mida õhem on joogiklaas, seda parem, hästi sobib näiteks veinipokaal). Joogiklaasid tuleb täita veega ja siis sõrmega mööda klaasi serva liigutada. Nüüd peaks hakkama kostuma vibreeriv heli. Katsetamise käigus võiks võtta kasutusele erinevaid klaase.

Ujub või upub

Tegevuse jaoks on vaja erineva raskusega esemeid (sobivad kuulid, suled, klotsid jne) ja suuremat veega täidetud nõud. Hea, kui anum, millesse esemeid hakatakse panema, oleks läbipaistev, see lihtsustaks vaatlemist, et kas antud ese ujub või upub.

Kui tegevuse jaoks on vajalikud esemed kokku korjatud, siis hakkavad lapsed ennustama, kas ese ujub või upub, ja seejärel panevad eseme vaikselt vette ning vaatavad, kas ennustus läheb täide või mitte.

Täpsuslaskmine süstlaga

Tegevuse jaoks läheb vaja süstlaid ja vett. Õpetaja joonistab kriidiga sobivasse kohta märklaua ja lapsed hakkavad määratud kaugusest märki laskma. Kes tabab keskpunkti, see on võitja.

Tegevus 4

29. mai – koguperepidu „Hooli ja hoia“

Pidu algab laste esinemisega, kus läbivaks teemaks on rõõm meid ümbritsevast keskkonnast, kus lapsed saavad kasvada ja areneda. Meie muusikaõpetaja Piia Annilo mõtles Eesti rahvaloomingule tuginedes välja toredad kavad nt „Aedniku tants“, „Päike, õhk ja vesi“– õpetajate ja laste ühisesinemine, lastevanemate ja laste ühistants jpm.

Edasi jätkus perepidu erinevates keskustes ühise meisterdamisega taaskasutusmaterjale kasutades:

I– pillide valmistamine

(kasutasime majapidamispaberite rulle, vanu mahla- ja piimapakke ja kaunistamiseks mitmesugust looduslikku materjali)

II – kasside meisterdamine

(kasutasime vanu puhtakspestud piimakotte, täitematerjali jm)

III – rätinuku ja sokilooma meisterdamine

(kasutasime vanu üksikuks jäänud sokke, vanu pehmeks pestud lasteaia mahakantud linu, vanaemade nööbikarpide sisu jm)

Kaalusime pikalt, mida meisterdada, ja palusime juba aprillis tuua vanematel võimalusel kodust taaskasutusmaterjali. Meisterdamine valmistas lastele ja vanematele suurt rõõmu. Õnnelikult läksid lapsed koju, ühes kaenlas sokiloom, teises vihmapill, ja uhke kass nagu lipp käes.

Eeldatav tulemus:

1. Mängulise tegevuse kaudu väärtustab laps keskkonnahoidlikku mõtteviisi, märkab nähtusi ja muutusi looduses ning mõistab looduses valitsevaid seoseid ja seaduspärasusi.

2. Laps omandab keskkonnanädalal osaledes uusi teadmisi.

3. Lapsed saavad üheskoos tegutsemisel eduelamusi.

4. Lapsevanemad osalevad aktiivselt keskkonnategevustes.

Saavutatud tuemus:

Projekt õnnestus 100%.

Oleme veendunud, et:

1. meie lasteaia lapsed väärtustavad keskkonnahoidlikku mõtteviisi, märkavad erinevaid nähtusi ja muutusi looduses ja mõistavad looduses valitsevaid seoseid ja seaduspärasusi;

2. lapsed omandasid keskkonnanädalal osaledes uusi teadmisi;

3. lapsed said üheskoos tegutsemisel eduelamusi (Meie, täiskasvanud, nägime laste silmis suurt rõõmu, kui lapsed koos vanematega meisterdasid lihtsaid, kuid tähendusega asjakesi.);

4. lapsevanemad osalesid aktiivselt keskkonnanädalal ja koguperepeol.