Hoia maailma ja maailm hoiab sind

Tartu lasteaed Pääsupesa

Koostajad: Kadri Velner, Evelin Pettai, Reet Rajamäe, Aget Astmäe

Projekti eesmärk

•Laps on teadlik oma tegevuse ja käitumise mõjust keskkonnale ning  oskab loodust säästvalt ja  keskkonnateadlikult käituda.

•Laps õpib võimalikult palju seal, kus asjad ja nähtused on ning  toimivad.

•Lapse arengut ja õppimist toetab igakülgne koostöö lapsevanematega.

•Lasteaia meeskond omandab uusi keskkonnahariduslikke ja säästva arengu  teemalisi teadmisi.

Projekti selgitus

• Projekti tegevused on suunatud Tartu Lasteaed Pääsupesa lastele,  lastevanematele ja lasteaia meeskonnale

• Projekti tegevused toimuvad perioodil 1.sept. – 30.nov. 2014a.

• Projekti tegevused viiakse läbi lasteaia siseruumides, lasteaia õuealal, Väike Palojärve matkarajal ja Tartu Loodusmajas

•  Projektis kajastatud ülemajaline metsamatk oli 1 osa Tartu Lasteaed Pääsupesa Keskkonnainvesteeringute keskusele esitatud projektist „Meie sõber mets“

•  Projektitegevused hõlmavad nelja keskkonna aspekti: looduskeskkond (nt metsamatk) majanduskeskkond (nt. ökolaat), kultuuri keskkond (nt rühmatasandil läbiviidav lamba teema) ja sotsiaalne keskkond (nt ülemajaline üritus: Prügikoll ootab uusi sõpru)

Kogu lasteaeda hõlmavad projekti tegevused:

1.   Ülemajaline üritus „Prügikoll ootab uusi sõpru“  02.09.14

Eesmärk: lapsed ja lasteaia meeskond omandavad uusi keskkonnateadmisi, õpivad tundma keskkonnasõbralikku eluviisi ning kasutavad eri tegevustes taaskasutatud materjale.

Lõiming:  tegevused õueala tegevuskeskustes on lõimitud eri õppe- ja kasvatustegevuste valdkondadega: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, liikumine ja muusika

Tegevused:

Jäätmete sorteerimine


Vahendid:  4 kasti eri jäätmete jaoks (paber, pakend, olme, pood), sorteerimiseks mitmesuguseid jäätmeid.

Tegevuse kirjeldus: esmalt arutletakse koos, miks ja kuidas on  vaja jäätmeid sorteerida, ning seejärel püütakse ka ise neidsorteerida. Lapsed seisavad ringis, nende keskel on suur  prügikott jäätmetega. Lapsed hakkavad ükshaaval järgemööda kotist esemeid võtma ning püüavad saadud eseme panna õigesse prügikasti.

Liivale joonistamine

Vahendid:  liiv, prügikott, kriitidega värvitud eri värvi sool.

Tegevuse kirjeldus: maha asetatud prügikott kaetakse liivakihiga, millele lapsed saavad näpuga joonistada ja oma pilti eri värvi soolaga kaunistada.

Meisterdamine


Vahendid:  1,5-liitrine plastikpudel, nöör, nööp

Tegevuse kirjeldus:   eelnevalt pooleks lõigatud pudeli korgi külge kinnitatakse nöör (pikkus u 50 cm), nööri teise otsa nööp ja osavusmäng ongi valmis. Laps püüab nööri otsas asetsevat nööpi pudelisse visata.

Täpsusvise


Vahendid:  ajalehed, paberteip, plastikpudelid, nöör

Tegevuse kirjeldus:  laps kortsutab ajalehest palli ja mässib selle ümber paberteibi, et pall püsiks koos. Ronimisredeli külge on nööriga riputatud pudelid, mida tuleb palliga tabada.

Pudeli-bowling


Vahendid:  värvilise veega täidetud plastikpudelid

Tegevuse kirjeldus:  öapsed veeretavad palli ja püüavad tabada   

mõne meetri kaugusel asetsevaid pudeleid.

Pokud kutsuvad lapsi loodust hoidma


Vahendid:  teistes keskustes valmistatud vahendid – poolitatud plastikpudelid ja ajalehepallid, veekann, plastiktopsid

Tegevuse kirjeldus: Järgnevate laulude saatel liigutakse vastavalt laulude tekstidele:

-       Pokud (Astrid Lõbin, kogumikust: Õunake, nr 2, 2011. a),   

-       Looduse vägi ja Vee jõud (Kadri Sepp, kogumikust: End leidsin muusika seest),

-       Pallimäng (Margarita Raun, kogumikust: Parimad praktikad...)

2. Mihklilaat

Eesmärk:

  • pöörata tähelepanu isetegemisele ja väärtustada ise- kasvatatud aiasaadusi ning isevalmistatud hoidiseid, küpsetisi;
  • kaasata lasteaia ühistegevusse lapsevanemaid ning pakkuda peredele töötubades koostegemise võimalusi.

Lõiming: mihklilaada töötubade tegevused on lõimitud eri õppe- ja kasvatustegevuste valdkondadega: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, liikumine ja muusika

Tegevused:

ökolaat – kogu laadakaup on isevalmistatud.

Lapsevanemad on toonud laadale ise kasvatatud, küpsetatud, hoidistatud kaupa. Lisaks on ka lapsed õpetajate juhendamisel meisterdanud laadal müümiseks praktilise suunitlusega taaskasutatavatest vahenditest tehtud kaupu;

keskkonnateemaline rändnäitus „Ma pole külaline, ma elan siin“, mis on laenutatud Tartu loodusmajast ja mis avardab nii laste kui ka täiskasvanute keskkonnateemalist silmaringi;

puhvet, kus pakutakse taimeteed ja isevalmistatud küpsetisi/suupisteid

fotoorienteerumine, mille eesmärk on pakkuda põnevat tegevust laada ajal. Lasteaiaruumides on pildistatud eri kohti, mille osalejad peavad pildi järgi üles otsima. Iga pildi juures on sedel tähega ja vihje, kust järgmise tähe leiab. Kui kõik punktid on läbitud, saab kogutud tähtedest moodustada lause IGAL OINAL OMA MIHKLIPÄEV;

meisterdamise töötoad:

  • helikopteri meisterdamine


Vahendid: munakarbid, liim, käärid, tugevam värviline paber, värvid

Tegevuse kirjeldus:  munakarbist lõigatakse välja üks osa ja teine osa lõigatakse pikuti pooleks. Sellest saab helikopteri sabaosa. Osad ühendatakse omavahel liimiga. Helikopteri kere võib värvida värvipliiatsite või akrüülidega. Paberist lõigatakse tiiviku jaoks 2 ühesugust riba, mis kleebitakse risti helikopteri katusele;

  • poku meisterdamine

Vahendid: WC-paberi südamik, värviline paber, lõng, väike pall, liim, viltpliiatsid,  käärid

Tegevuse kirjeldus:  WC-paberi rull kaetakse värvilise paberiga,  lõngast või lõigatud paberiribadest kleebitakse pea külge pikad juuksed. Viltpliiatsitega joonistatakse nägu ning seejärel liimitakse pea keha külge. Poku ongi valmis;

  • vihmapilli meisterdamine

Vahendid: kasutatud papist ja plastikust torud, vanad kilekotid, riis, tangud, paberteip, kaunistamiseks erinevad jääkmaterjalid

Tegevuse kirjeldus: lapsed valivad sobiva pikkusega toru, mille sisse puistatakse riis või tangud. Vanemate abiga kaetakse toru otsad kilega ning kinnitatakse teibiga. Pill kaunistatakse vastavalt soovile eri jääkmaterjalidega;

  • rinnamärkide valmistamine

Vahendid: laenutatud märgipress, märgi toorikud, paber ja  pliiatsid

Tegevuse kirjeldus: lapsed saavad vanemate abiga joonistada paberist väljalõigatud  ringile oma pildi, millest märgipressi abil pressitakse rinnamärk.

3. Ülemajaline üritus meeskonnale Tartu loodusmajas

Eesmärk: lasteaia meeskond tutvub Tartu loodusmajaga ja seal pakutavate õppeprogrammidega.

Tegevused:

  • ringkäik Tartu loodusmajas ja tutvumine seal pakutavate võimalustega
  • eelkooliealistele lastele pakutavate õppeprogrammidega  tutvumine ning nende raames pakutavat õppemängude mängimine;
  • ühine vestlusring.

 

4. Ülemajalised metsamatkad

Eesmärk: lapsel kujuneb harjumus viibida looduses, käia matkamas ning tegutseda keskkonda ja loodusressursse säästvalt.

Lõiming: matkaraja tegevused on lõimitud eri õppe- ja kasvatustegevuste valdkondadega: keel ja kõne, matemaatika, kunst, liikumine.

Tegevused:

Väike-Palojärve matkaraja metsamatkal osalevad kahe päeva jooksul kõik Pääsupesa lapsed. Metsas matkates kohtuvad lapsed juba varasematest matkadest tuttava Metsamoori ja Siiliga, kes jagavad neile matkatarkust ja -ülesandeid. Matk on korraldatud fotoorienteerumisena – lapsed peavad metsast leidma pildil oleva koha ning seda uuesti pildistama vastavalt foto taga olevale ülesandele (nt tehke nägu, nagu oleksite näinud karu, uhuu-uhuu, väljas on kuu jne). Rajale on märgitud erinevaid ülesandeid, mille vastused peituvad ümbritsevas looduses. Vastuste leidmiseks peavad lapsed tähelepanelikult ümbrust (taimi, puid, põõsaid, seeni, marju) uurima ning seoseid leidma. Mängude korraldamisel kasutatakse looduslikku materjali. Matkarajal mängitakse erinevaid loodusteemalisi mänge. Matka lõpus leiavad lapsed metsast prügi ning arutlevad, kuidas see keskkonnale ja loomadele/lindudele mõjuda võiks.

Tegevused/mängud:

  • virgutav võimlemine

  

Tegevus toimub koos luuletuse lugemisega. Lapsed teevad luuleridadele vastavat tegevust.

Luuletus:
Jooksen, hüppan, keerutan, sirutan ja kükitan.
Magan ning veel kummardan ja kõigile siis naeratan!
Ühtpidi keerutan ja teistpidi keerutan.
Tõmban, tõmban alla üks, kaks, kolm. (käte plaksud)
Nüüd hästi, hästi sirutan – nii pikaks, pikaks – näe!

Taeva poole sirutan – pilvi puudutavad käed.

Riidessepaneku luuletus:
Kui õues on ilus ilm, (näidatakse õue poole)
välja minna tahan siis. (kõnnitakse)
Panen selga kampsuni, tõmban jalga püksidki.
Müts ja kindad, jope ka, (imiteeritakse riietumist)
ilma nendeta ei saa. (raputatakse pead ja sõrmi)

  • võistlusmäng:
  • Aita oravaid! 

Tegevuse kirjeldus: seistakse ringis ja antakse käbisid edasi erinevatest asenditest.

  • Õhk-vesi-maa

Tegevuse kirjeldus: mängukaaslasele visatakse pall ning öeldakse samal ajal ühe elemendi nimetus. Palli püüdja nimetab vastavalt elemendile kas looma, linnu või kala.

  • Prügipahandus metsas

Tegevuse kirjeldus: ümbrusest otsitakse esemeid, mis metsa ei sobi. Järgneb aruteluring, miks prügi metsa ei sobi ja mida see endaga kaasa võib tuua.

Võistlusmängudele järgnes tegevuste tutvustus rajal.  Kõigis leitud punktides pidid lapsed tegema etteantud teemal ühispildi. Ülesanne oli foto tagumisel küljel ning see vajas loovat mõtlemist.

Seejärel liikusid rühmad eri suundades rajale, esimestes punktides olid Metsamoor ja Siil saatjateks. 

Esimeses punktis pidid lapsed tegema fotol näo, nagu oleks neile karu koopast vastu vaadanud.

Viidi läbi bussimäng, kus lapsed pidid leidma puu ja mõtlema välja peatuse nime (nt männi, sambla, seene, mustika jne) ja selle meelde jätma. Kui kõik lapsed olid bussi peal, sõitis buss läbi peatuste ja iga laps pidi oma peatuses taas maha minema.

Teises punktis oli lastele ülesandeks Uhhu, uhhuu, taevas on kuu. Siil viis lastega läbi mängu, kus tuli mahapandud esemete  (kuuseoksa, kuusekäbi, männioksa, männikäbi, kaselehe, kaseoksa, pohlamarjade, pohlavarre, sambla, seente, jänese, haavalehtede jne) seast leida, mis kokku sobivad.

Kolmandas punktis tuli lastel pildile jäädvustada külm talveilm.

Neljandas punktis oli teemaks sõprus. Kahe kokkukasvanud puu vahele oli peidetud mänguõpetus. Laste ülesandeks oli seista kahte viirgu, näod sõbraga vastamisi, ning vaadelda tähelepanelikult kaaslase välimust.  Käskluse peale pöörasid lapsed end ümber ning muutsid enda juures ära kolm asja (riietuse osas). Märguande peale pöörati uuesti ringi ning sõber pidi ära arvama, mis muutus.

  

Viiendas punktis oli teemaks „Eestlane olla on uhke ja hää!“ Peidetud sedelile oli märgitud ülesandeks leida ümbrusest kadakas, mustikas, kuusk, mänd, pohl jne.

Kuuendas punktis jõudsid lapsed lõkkeplatsile, kus sõimerühma ja erivajadustega laste matk ka lõppes. Teema oli – loomad on lahti. Ülesandeks oli õpetaja abiga lugeda puu külge seotud kirja, milles puu õpetas ennast tundma. Lõpuks said lapsed puud kallistada ja otsida tema okkaid. 

Seitsmendas punktis pidid lapsed pildile jäädvustama sooja suvepäeva. Peidetud sedelile oli märgitud ülesanne. Ümbrusest tuli leida esemed, mis oleks ruudukujulised, ringikujulised, ristkülikukujulised.

Kaheksandas punktis  pidid lapsed kujutama pildil rändlinde. Peidetud sedelil oli mänguõpetus. Määrati mänguala. Ühel pool PÕHI ja teisel pool LÕUNA. Vahe kuni 100 m. 1. variant: Mängujuht ütleb: „Lind lendab,“ ja tõstab käed tiibadeks. Mängijad tõstavad käed tiibadeks ja hakkavad liikuma PÕHJAST LÕUNASSE. Mängujuht loendab järjest lindude nimesid ja ütleb nende vahele ka teisi loomi, kalu, esemeid, mängijate nimesid vm. Kui mängija kuuleb linnu nime, siis ta lendab edasi, kui ta kuuleb midagi muud, laseb käed alla ja kükitab maha. LÕUNASSE jõudmisel vahetub mängujuht (näiteks esimene või viimane) ja hakatakse tagasi liikuma PÕHJA. Võib mängida väljalangejatega (kes eksib tiibade tõstmisega või liigub valel ajal) või ilma. 

Üheksandas punktis oli kaks kõverat kuuske. Pildi teema oli – peidus. Ülesandeks oli ümbrusest otsida kuuse- ja männiokkaid ning leida, mis on nende erinevus.

  

Kümnendas punktis tuli lastel pildile lavastada muinasjutt. Ülesandeks oli vaadelda ümbrust ning leida, mis meenutab neile vikatit, naise kuju, selilikukkunud putukat, tigu. Seejärel heitsid lapsed samblavaibale pikali ja vaatasid taevasse, kuulasid looduse hääli.

  

Üheteistkümnendas punktis tuli mõelda, kuidas kujutada teemat – harjutusi sabale.  Seal tuli lastel jätkata järgnevat jada: …olen metsamoor ja otsin karu, olen karu ja otsin marju, olen mari ja otsin korvi jne

  

Matk lõppes piknikuga.

Kasutatud kirjandus:

www.hared.ee/files/Mangude_kogumik_6pilastele_COBWEB.doc

http://jmadisson.wordpress.com/2012/09/04/kaemangud/ linnaaiad2.files.wordpress.com/2012/04/linnumangud.pdf

Projekti tegevused rühma tasandil:

01.09.–30.11.2014

Selgitus: projekti „Hoia maailma ja maailm hoiab sind“ tegevustesse on kaasatud kõik lasteaia 11 rühma. Kõik rühmad on oma kvartaliplaani (september – november) planeerinud keskkonnahariduslikke teemasid (nt: „Prügi pole vaja maha, teda hoopiski meil vaja, temast saab ju paberit“ või „Oma tehtud, hästi tehtud“ (kivinädal) või „Olen looduse vastu sõbralik“ või „Lambavärk“ vm). Erinevate teemade abil pööratakse igas rühmas olulist tähelepanu loodusharidusele, keskkonnahoiule ja taaskasutamisele.

1. Teema: „Oma tehtud, hästi tehtud“ (Kivinädal)

Eesmärk:

  • laps väärtustab isetehtud asju;
  • laps saab aru, et mänge saab valmistada ka lihtsatest

   vahenditest (nt looduslikust materjalist)

Tegevuste kirjeldus:

nädala jooksul tutvuvad lapsed erikivimitega, saavad teada kivimite kaevandamisest, nende leiukohtadest ja tähtsusest ning tutvuvad vääriskividega. Kõigis tegevuskeskustes kasutame  kive: kividele saab värvida, kirjutada nende peale numbreid ja tähti. Valminud kive kasutame erinevates tegevustes (arvutamisel, sõnade kirjutamisel, hulkade võrdlemisel). Lapsed saavad meisterdada kividest erinevaid mänge: trips-traps-trull, doomino erinevad variandid, jutukivid. Kaalume kive, võrdleme neid raskuse poolest ning püüame kaalu tasakaalustada. Õuesõppes otsivad lapsed õuealalt oma värvitud kive asukohakirjelduse järgi,  tutvuvad kive kirjeldades omadussõnade ja vastandsõnadega. Silmaringi laiendamiseks on võimalik uurida erinevaid kive ning kivimiraamatuid. Unejutuks loeme raamatut „Suure kivi lood".

    

      

2.Teema "Lambavärk"

Sipsiku rühma novembrikuu teema on LAMBAVÄRK.  Selle teema alateemad on: Kirju lõngakera ning Lõngasall ja villapall.

Eesmärk:

  • laps saab teada, kuidas saadakse lamba villast lõnga
  • laps tutvub vana aja tubaste tegemistega.

Tegevuste kirjeldus:

teema hõlmab tervet kuud, mille jooksul tutvustame lastele praktiliste tegevuste abil, kuidas saadakse lamba villast lõnga ning mida sellest villast ja lõngast teha saab.

Korraldame õppekäigud Tartu turul olevasse villavahetus- ja lõngapoodi ning käsitööpoodi, kus on müügil kootud/vilditud esemeid. Külastame Tõrvandi kodukultuuri seltsi, kus

vaatame/proovime, kuidas kraasitakse villa, keritakse lõnga vihti ja kerasse,  korrutatakse vokiga lõnga, kootakse/heegeldatakse ning kootakse kangastelgedel vaipu.

Igapäevastes planeeritud tegevustes rühmas püüame võimalikult palju kasutada endavalmistatud villast ja  lõngast vahendeid. Nt valdkond Matemaatika: vilditud villapallid/heegeldatud geomeetrilised kujundid jm loendamiseks, hulkade moodustamiseks, liitmiseks ja lahutamiseks ning võrdlemiseks.

     

Kokkuvõte:

Teema „Hoia maailma ja maailm hoiab sind“ oleme valinud ka oma lasteaia 2014/2015. õppeaasta ülemajaliseks teemaks. Teemakäsitlus pikema perioodi jooksul võimaldab keskkonna ja säästva arengu teemadesse põhjalikumalt süveneda ning kujundada lastes teadlikke ja harjumuspäraseid keskkonnasõbralikke eluviise. Seega pöörame lisaks eelpool põhjalikumalt kirjeldatud projekti tegevustele kogu õppeaasta jooksul nii rühma teemasid ja tegevusi kui ka ülemajalisi ettevõtmisi planeerides ja läbi viies olulist tähelepanu loodusharidusele, keskkonnahoiule ning taaskasutamisele.

Tartu lasteaed Pääsupesa käesoleva õppeaasta tunnuslauseks on:

Maailm meie ümber muutub, kui me teda puutume,

ja me ise muutume, kui see maailm meisse

Peeter Volkonski