Avastan loodust läbi liikumise ja oma meelte

SILLAOTSA KOOLI PROJEKT

Projekti eesmärk

Projekti tegevustes õpitakse aktiivõppe meetodite abil, sh meelte kaudu, tunnetama erinevaid looduskeskkondi (õhu-, vee-, elus- ja tehiskeskkonda). Suureneb keskkonnateadlikkus –looduses liikumise ja meelte kasutamise kaudu tekivad lapses ja täiskasvanus senisest tugevamad seosed keskkonna säästmise ja tervise hoidmise vahel.

Meie 2014/2015. õppeaasta teemast „Mängida on vahva, mängida on hea“ lähtuvalt on kõigi meie tegevuste valdavaks metoodikaks mäng. Seetõttu keskendume ka keskkonnaõppes eelkõige mängulistele tegevustele.

Projekti osapooled

Projektis osaleb kogu lasteaed (5 rühma), lapsevanemad ja Roiu noortekeskuse noored. Lasteaias on moodustatud keskkonnameeskond, mis koordineerib projektitegevust.

Projekti tegevused

Projekti on planeeritud tegevused, mis toimuvad kogu õppeaasta jooksul. Tegevustes on lõimitud kõik lasteaia õppekava valdkonnad ja tegevusi läbivaks teemaks on keskkonnaõpetus ja säästva arengu temaatika.
Projektis on kavandatud nelja tüüpi tegevusi:

1. Ühisüritused koos lapsevanematega ja Roiu noortega

2. Ühised keskkonnaõppe tegevused lastega

3. Looduskeskkondade õppemängude kastide koostamine

4. Keskkonnablogi koostamine

1.      Ühistegevused

Projekti raames toimub kaks ühisüritust – projekti avaüritus „Mihklipidu“ 08.10.2014 ja projekti lõputegevus „Avastusraja loomine lasteaia õuealale“ 2015. a mais.

Eesmärk on luua lasteaia õuealale looduslik õppemäng, kus on liikudes ja oma meeli kasutades võimalik õppida tunnetama vee-, õhu-, elus-, ja tehiskeskkonda. 

Projekti ühised tegevused lastevanematega ja Roiu noortekeskuse noortega loovad eelduse noorte hoolivaks suhtumiseks lasteaia õuele loodud mänguelementidesse, samuti lastevanemate toetavaks suhtumiseks õppetegevuste korraldamisse looduskeskkonnas.

2.      Keskkonnaõppe tegevused lastega

Kõikides keskkonnategevustes keskendutakse neljale keskkonnale ja viie meele rakendamisele.

Oktoober – Mihklipidu

Projekti avaüritusel on avatud nelja keskkonna tegevusnurgad. Keskustes saavad lapsed mänguliste elementide kaudu rakendada kõiki oma meeli. Lisaks on avatud Mihklikohvik, kus müüakse sügisandidest valmistatud küpsetisi. Saadud tulu kasutatakse keskkonnaõppe kastide ja vahendite ostmiseks.

Veebruar – Talvetunne

Keskkonnaõppe hommik, kus keskendutakse kompimismeele tajumisele nelja looduskeskkonna kaudu.

Aprill – Kevadelõhn

Keskkonnaõppe hommik, kus keskendutakse haistmismeele tajumisele nelja looduskeskkonna kaudu.

Juuni – Suvehääled

Keskkonnaõppe hommik, kus keskendutakse kuulmismeele tajumisele nelja looduskeskkonna kaudu.

3.      Õppekastid

Kastide eesmärk on koondada ühe valdkonna mängud ja vahendid. Õpetaja saab kasti hõlpsasti kaasa võtta ja minna tegevust õuealale või kaugemale läbi viima. 

Nelja keskkonna ja viie meele uurimiseks ja avastamiseks koostatakse neli kasti, kuhu kogutakse õppemängude juhised koos eesmärkidega ja vajalikud vahendid. Mängud on diferentseeritud vastavalt vanustele

  

4.      Keskkonnaõppeblogi

http://4keskkonda5meelt.blogspot.com/

Bolgi eesmärk on kajastada kogu projektitegevust ja teha keskkonnaoppematerjalid interaktiivselt kättesaadavaks. Blogi on meie õppemetoodiline mapp, mida saavad täiendada kõik lasteaia õpetajad. Blogisse lisatakse tegevuste ülevaade, koondatakse õppematerjale ja lisatakse galeriisse läbiviidud tegevustest tehtud pilte.

Blogi annab vanematele võimaluse olla kursis keskkonnaõppe tegevustega ning samas muutuda keskkonnateadlikumaks, saades uusi teadmisi keskkonda säästva tegevuse kohta.

MIHKLIPEO KESKUSTE TEGEVUSTE KIRJELDUSED

VEEKESKUS

VEEPUDELI BOWLING

Mängijate arv: 2–10

Eesmärk: laps õpib 6 piires loendama. Laps tunneb värvinimetusi. Laps tegutseb aktiivselt võistkondlikus mängus. Laps tunneb mängureegleid. Laps oskab oodata järjekorras.

Vahendid: 6–10 plastpudelit 1,5 l (täidetud eri värvi guašivee seguga), pudelid võib ka nummerdada, 1 suur pehme pall

Mängu mängimiseks on kaks erinevat moodust: punkte arvestades ja arvestamata.

Variant 1

Mängu eesmärk: visata võimalikult palju pudeleid pikali ja koguda teistest mängijatest rohkem punkte.

Tegevus: valitakse 1–2 mängijat palli tagasi viskajaks ja pudelite püsti seadjaks. Lisaks valitakse punktide arvestaja (soovitavalt täiskasvanu).

Plastpudelid seatakse kolmnurkselt üles (3 pudelit taga, 2 keskel, 1 ees). Mängijad moodustavad üksteise selja taha hanerea (pudelitest umbes 3–5 suure sammu kaugusele). Mängu alustab rea esimene mängija. Igal mängijal on kolm viset. Mängija püüab iga viskega tabada võimalikult palju pudeleid ja neid pikali lüüa. Seejärel siirdub mängija rivi lõppu oma järjekorda ootama ja viskele läheb järgmine mängija. Mängu mängitakse kolm korda läbi, seejärel tehakse kokkuvõtted ja selgitatakse välja suurima punktisummaga mängija.

Punktide arvestamine: 1 pikali pudel = 1 punkt

Mänguaeg: ~30 min

Variant 2

Mängu eesmärk: visata kolme viskega võimalikult palju pudeleid pikali.

Tegevus: valitakse 1–2 mängijat palli tagasi viskajaks ja pudelite püsti seadjaks. Mängu mängitakse nagu Variant 1, ainult punktiarvestust ei peeta! Iga mängija loeb oma punkte iga viske järel jooksvalt.

Mänguaeg: sõltub läbimängimiste kordade arvust.

Veetaseme mõõtmine visuaalselt

Eesmärk: laps õpib visuaalsel teel eristama erinevaid veetasemeid. Lapsel areneb mõtlemisvõime. Laps õpib seoseid leidma (igal värvil oma tase).

Vahendid: 5 plastpudelit (0,5 l), vesi

Tegevus: veepudelid täidetakse erinevate koguse veega, soovitavalt iga tase eri värvi. Laps arvab, millises pudelis on kõige rohkem ja millises kõige vähem vett. Seejärel reastab laps pudelid vastavalt õpetaja juhistele, kas kasvavas või kahanevas järjestuses.

Mänguaeg: ühe lapse kohta kuni 5 min.

 

VEE KAALUMINE

Eesmärk: laps õpib oma keha kaudu kaalu tunnetama. Laps suudab teha koostööd eakaaslastega. Lapsel areneb mõtlemisoskus.

Vahendid: 6 erineva suuruse ja märgistusega kaanega plastämbrit, vesi

Tegevus: lastelt küsitakse, millises ämbris on kõige rohkem ja millises kõige vähem vett. Seejärel käivad lapsed kordamööda „ämbreid kaalumas“, proovides ämbrite raskust tõstes ära arvata. Ühiselt püütakse ära arvata kõige kergem ja raskem ämber. Seejärel reastatakse ämbrid.

Mängu põnevamaks tegemiseks võib panna igasse ämbrisse nt sama koguse vett.

Mänguaeg: sõltub osalejate arvust ja innukusest.

ELUSKESKUS

USSIKASVANDUS

Vahendid: suurem vaatlusanum, muld, liiv, 4–6 vihmaussi, salatilehed, puulehed

Eesmärgid:

laps jälgib vihmausside eluviisi, kohastumist eluga mullas/liivas          

laps leiab, vaatleb ja uurib vihmaussi vaatlusanumast.

Tegevuse käik: täida ¾ purki kihiti kobeda aia- või metsamulla ja liivaga, ilma seda kokku surumata. Kõige peale pane mõned puu- ja salatilehed. Hoia ussikasvandust jahedas, eemal päikesevalgusest ja liigsest soojusest. Korja 4–6 vihmaussi, pane nad purki ja jäta nad mõneks päevaks omaette, et nad saaksid kohaneda. Tee purgile jõupaberist kate, mis ei lase soojust ja valgust ligi. Tee kate nii avar, et see kergesti purgi peale ja pealt ära käiks, kui usse vaadelda tahad. Vaheta ülepäeviti salatilehti. Ussid söövad igasuguseid aias leiduvaid lehti. Ussid vajavad ka vett, aga hoidu neid üle ujutamast. Ussid hingavad naha kaudu, liiga märjas nad upuvad. Niisuta mulda veepihustiga või lase mulla peale sõrme otsaga mõni veepiisk. Kui oled oma ussikasvandusest tüdinenud, siis lase ussid oma päris koju tagasi või vii nad kompostihunnikusse.

Ussivaatlus: kui uss purgi pinda mööda üles ronib, võid näha tema tillukesi juuksekarvajämedusi jalakesi. Ussi suu käib liikudes kogu aeg. Koputa vastu purki ja vaata, mis juhtub. Kuidas muld mõne päeva pärast välja näeb? Kas ussid on käike ajades mulla ja liiva omavahel segi ajanud? Vihmaussid on pimedad, kuid valgustundlikud. Nad on öösel tegutsejad, kes poevad aovalguses mulda tagasi. Nõnda kaitsevad nad end lindude nokkade eest. Ussid on kurdid, aga tajuvad võnkeid. Loomade või lindude samme tajudes poevad nad urgu tagasi.

LIBLIKAS: MUNAD-VASTNE (RÖÖVIK)-NUKK-VALMIK (LIBLIKAS)

Liblikad munevad oma munad taimede lehtedele. Liblika röövik koorub munast 3 kuni 12 päeva pärast seda, kui liblikas on oma munad munenud. Röövik tekitab enda ümber imekauni varjevärvi kesta. See kaitseb röövikut lindude eest ning võimaldab segamatult liblikaks areneda. Täiskasvanud liblikas teeb nukukesta katki ja lendab sellest välja. 2 kuni 5 nädala pärast on liblikas valmis paljunema ning uusi mune munema.

LEPATRIINU: MUNAD-VASTNE-NUKK-LEPATRIINU

Lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse, et vastsetel oleks süüa. 2–4 nädala pärast hakkavad vastsed nukkuma. Nukk areneb oma kookonis 4–7 nädalat, seejärel väljuvad kookonist noored lepatriinud. Kokku kestab lepatriinu arengutsükkel üks kuni kaks kuud.

KONN: KUDU-KULLESED-KONN

Konnakullesed arenevad vees, hingavad lõpustega. Konna jalad arenevad välja kullesestaadiumis ning sel ajal taandareneb ka saba. Seda aega nimetatakse moondeajaks. Kui sellest on möödas 2–4 aastat, on kahepaiksed valmis sigimiseks.

PUTUKATE JA KONNA ELUTSÜKKEL

Vahendid: realistlike detailidega mudelid, mis kujutavad liblika, lepatriinu ja konna elutsükli staadiume.

Eesmärgid: laps teab ja oskab kirjeldada tuttavaid putukaid (lepatriinut, liblikat) või konna.

            Laps oskab koos juhendajaga reastada putuka või konna elutsükli.

            Laps saab uusi teadmisi liblika ja lepatriinu ning konna elutsüklist.

Tegevuse käik: reastada koos lapsevanemaga putuka või konna elutsükli staadiumid. Eelnevalt lapse käest küsida, kes need putukad on ning lasta tal kirjeldada. Juhendaja nimetab õigete nimetustega erinevaid elustaadiume.

TEHISKESKUS

                          

                                                  

                                                  

ROBOTITE MEISTERDAMINE

Tegevus: robotite ehitamine etteantud vahenditest (lego Duplo, magnetkujundid, magnetkuulid ja pulgad).

Eesmärgid:

• Laps oskab teistega arvestada ja koostööd teha.
• Laps rakendab oma loovust erinevate objektide ehitamiseks.
• Laps mõistab, et inimene mõjutab oma loominguga ümbritsevat keskkonda.

Iga laps võttis võlukübarast ühe tähe või numbri, otsis vastavalt värvile üles laual oleva roboti pildi. Kokkuleppel oma lauakaaslastega ehitas igaüks eraldi väikese roboti või ühiselt suure roboti.

PRÜGIKOTIMÄNG

Mängu eesmärk:

• keel ja kõne – laps õpib kompimise teel tundma erinevat liiki prügi ja seda teistele kirjeldama.

• matemaatika – laps õpib loendama, rühmitama esemeid värvuse, suuruse, kuju järgi. “Prügikotimängus“ saadud prügi sorteerimine/rühmitamine. Laps loendab, mitu pudelit, ajalehte, patareid ta kotist leidis ja mitmesse hunnikusse ta need esemed pani. 

Vahendid: prügi (nt piimapakend, jogurtitops, paber, taara, ajaleht, šampoonipudel jne)

Mängu käik: prügi on suures mustas kilekotis. Laps pistab käe kotti, leiab sealt ühe eseme ja kirjeldab seda teistele. Lõpuks püütakse ära arvata, mis liiki prügi on.

ÕHUKESKUS

LIHTNE TUULELIPP

Eesmärk: laps õpib paela siduma. Laps oskab tuule suunda määrata.

Vahendid: joogikõrs, kileribad

Tegevus: lapsed seovad joogikõrrele 3–4 kileriba, vajadusel paluvad täiskasvanu abi.

Tegevuse läbiviimisel õues vaadeldakse, kuidas ribad õhus tuule mõjul liiguvad (tuulesuunaga vastassuunas).

Tegevuse läbiviimisel toas liigutab laps tuulelippu õhus ja jälgib ribade liikumist.

MÄNG LANGEVARJUGA

Eesmärk: laps saab aru õhu liikumisest, mõistetest „vaikne tuul ja vali ehk tugev tuul“. Laps õpib kaaslastega koostööd tegema.

Vahendid: langevari, pallid

Tegevus: lapsed seisavad ringis ümber langevarju. Langevari tõstetakse üles ja liigutatakse aeglaselt üles-alla, tekitades õhu liikumise. Seejärel järjest kiiremini, et tekiks „tuul“. Mängu lõbusamaks muutmiseks asetatakse langevarjule pallid ja püütakse neid mitte maha ajada.

Mänguaeg: sõltub laste huvist ja innukusest.

Õuealale rajatava õppemängu kirjeldus

Õppemängule minek algab varjualuse alt.

TEHISKESKKOND – väikesed teisaldatavad prügikastid prügi sorteerimiseks,
Rühmatöö valmistamise ja liikumisülesannete ala – rajale on  gruppidena lisatud puust kettad, mis aitavad lastest koostöö tegemiseks rühmi moodustada ja on samas kasutatavad  liikumisharjutuste tegemiseks. Sellel raja osal saab alustada keskkonnategevust, jagades lastele lähteülesandeid järgmistel rajaosadel liikumiseks.
Raja loomisel järele jäänud pinnasest loodi kõrgendik, kust läheb multširada üle, külgedel kasvavad tugeva aroomiga püsitaimed (piparmünt, kevadlilled, murulauk, lavendel jne). Seda punkti saab kasutada nii haistmismeele, nägemismeele, kompimismeele kui ka maitsmismeele arendamiseks, taimekeskkonna õppimiseks ja füüsilise koormuse andmiseks (laps liigub künkast üles ja alla).

ÕHUKESKKOND – Tuulevärav. Õueala kõige tuulisemale osale on püstitatud palkidest raamistik, kuhu õpetaja saab vastavalt tegevuse temaatikale lisada kas tuulelipu, tuulekellad, ilmavaatlusvahendeid või rütmipille.
Tasakaalu rästik – rajale on paigutatud poolikud palgid, mida mööda saab laps harjutada tasakaalu. Õpetaja saab anda lastele ülesanded vastavalt käsitletavale õuesõppe teemale.
Dinosauruse selg – püstised pakud tasakaalu harjutamiseks. Selle rajaosa kaudu suundutakse järgmisesse punkti, eluskeskkonda.

ELUSKESKKOND – rajale on paigutatud pakud, millele on sisse põletatud erinevad eluskeskkonna esindajad: loom, lind, putukas, kahepaikne, inimene, taimestik.

VEEKESKKOND – rada on kaetud tiheda kruusaga, mille sisse on paigutatud lamedad erinevatest kivimitest kivid. Raja ala sümboliseerib oja, raja äärde on istutatud lavendlid, mis sümboliseerib vett. Selle raja osa juures asuva lasteaia hoone nurka tuuakse vee võtmiseks kraan. Samas võimaldavad kivid teha erinevaid liikumisharjutusi, ülesandeid. Rada lõppeb multšiga, mis viib tagasi varjualuse alla.

Iga kord kui rühm on õppemänguraja läbinud, toimub varjualuse all kinnistav tegevus, kus meisterdades, maalides ja katseid tehes kasutatakse kõiki meeli. Varjualuse all on erinevatest puuliikidest lõigatud pakud ja suurte ratastega kastid. Pakke saab kasutada nii istumiseks kui ka erinevate puuliikide uurimiseks. Kastidesse on kogutud loovtegevuse vahendid: erinev metsamaterjal (kivid, oksad, käbid, lehed jne), taaskasutusvahendid, meisterdamisvahendid. Kasti saab kasutada ka lauapinnana. Halva ilma korral kasutatakse põrandale joonistatud õppemängupõhist lauamängu. Mängu läbimiseks kasutatakse täringut ja laste enda loodud looduslikust või taaskasutusmaterjalist nuppe.