Avastamas mõisaparki

Kabala Kool- Lasteaed projekt

Koostajad: Ilme Iloste, Betti Meister, Õnne Roosileht

Avastamas mõisaparki

• Tegevustest võtavad osa kõik 2–7aastased lasteaialapsed ja 1.–6. klassi õpilased
• Kaasatud on kogu lasteaia- ja koolipere, lapsevanemad.
• Tegevus toimub Kabala mõisapargis 2014. a kevadest sügiseni
• Eesmärk

–        laps õpib ehedas looduses

–        laps mõistab ümbritsevat keskkonda

–        laps väärtustab looduslikku ja kultuuriloolist keskkonda

–        laps väärtustab keskkonnahoidlikku mõtteviisi

–        laps märkab nähtusi ja muutusi looduses 

• Enne tegevustega alustamist jagatakse lasteaialapsed ja kooliõpilased pikkuse järgi rühmadesse. Igas rühmas on nii väikseid kui ka suuri. Koos lasteaialastega rühmas olles saab kooliõpilane olla õpetaja rollis. Rühma saatjaks on täiskasvanu. Liigutakse skeemi järgi.
• Läbida tuleb kõik 6 tegevust.
• Tegevustele kulub 15 minutit.
• Kogu tegevusele koos kokkuvõttega kulub 2,5 tundi.

Tegevus 1 – OKASPUUD

Tegevuse eesmärk:

–          2–3 aastane laps oskab küsimise peale puule osutada

–          3–4 aastane laps oskab nimetada mõnda okaspuud

–          5–7 aastane laps oskab nimetada tavalisemaid okaspuid ja nimetada nende osi

–          Õpilased teavad ja tunnevad okaspuid ja oskavad neid kirjeldada.

Tegevusele kulub 15 minutit.

Lõiming

Matemaatika – loendamine

Keel ja kõne (eesti keel) – mõistatamine

Mina ja keskkond (loodusõpetus) – okaspuud ja nende tunnused

Õppevahendid

Käbid, rõngas, okaspuude oksad, kiiker (papirull)

Tegevuse kirjeldus

–  Pargis okaspuude vaatlemine

–  Okste võrdlemine (kuidas kinnituvad okkad kuuseoksale ja männioksale)

–  Tunnuste leidmine (lehtedeks okkad, okkad vahelduvad järk-järgult, pole õisi ega vilju, on käbid, seemned arenevad käbides käbisoomuste vahel, enamus igihaljad)

–  Mõistatuste arvamine (Kellel krobekasukas? (mänd), Siis kui talvel mets on paljas, olen mina ikka haljas. Metsale on ehteks ju, minu roheline kuub? (kuusk), Põõsakõrgune puuke, sinised käbid küljes? (kadakas), Mürgine puuke, punased marjad? (jugapuu)

–  Käbide uurimine (kuhu kinnituvad ja kuidas levivad käbiseemned)

• Täpsusvise ­– otsi üks käbi ja viska täpsust läbi oksale kinnitatud rõnga
• Otsimismäng – otsi kiikriga (papirulliga) maast märgistatud alalt 5 käbi.
• Mängud:

KÄBIUSS

Mängijad jaotatakse rühmadesse ja neile antakse ülesanne. Korjake kindel arv käbisid. Moodustage nendest uss.

KÄED ETTE!

Vahendid: looduslik peenmaterjal – käbi

Mängijad seisavad tihedas ringis ja annavad märkamatult käbi edasi. Üks mängijatest – arvaja – seisab ringi keskel kinnisilmi ja annab käskluse: ,,Käed ette!“ Kõik ringisolijad sirutavad käed ette, peopesad allapoole. Arvaja püüab leida mängija, kelle käes on käbi. Mängija, keda ta nimetab, peab pöörama pihud ülespoole ja peopesad avama. Kui arvatakse õigesti, vahetavad arvaja ja peitja kohad.

Tegevus 2 – KIVID JA KÄNNUD

Tegevuse eesmärk:

• 2–3 aastane laps oskab küsimise peale osutada kännule, kivile
• 3–4 aastane laps märkab kändu, kivi
• 5–7 aastane laps oskab kirjeldada kändu, kivi
• Õpilased teavad, mis on kiviaed, kuidas on tekkinud känd

Tegevusele kulub 15 minutit

Lõiming

Matemaatika – loendamine, kujundid

Keel ja kõne (eesti keel) – mõistatamine, lugemine, kirjutamine

Mina ja keskkond (loodusõpetus) – känd, kiviaed, ilmakaared

Õppevahendid

Kivid, tühi nõu

Tegevuse kirjeldus

1. Uuri kivi. Millise kujuga ta on? Millised taimed ta peal kasvavad? Kummal pool kivi
               kasvab sammal, kas päikese või varju pool?
2. Vaatle kiviaeda. On see looduslik? Mis ajast võib see pärit olla? Kuidas see tehtud on?
3. Katsu kivi kinniste silmadega, kirjelda teda (soe, külm, sile, kare, samblane …)
4. Uuri puukände, kirjelda neid (krobeline, sile, uuristatud …)
5. Uuri, kes on uuristanud paku sisse käigud?
6. Loenda puukännu aastaringe.

Mõistatused

• Mis see on: vanem kui mina, vanem kui sina, sinu vanemad ja nende vanemad? (kivi)
• Suvel soe, talvel külm, iseendal ükskõik? (kivi)
• Vesi limpsib jalgu, jää uuristab keha, kummagi eest ei saa põgeneda? (kivi)

 Mängud

• VÕITLUS KIVIDE PÄRAST

Vahendid: kivid

Kiirus, valmisolek.

Kive kogutakse mängijate arvust ühe võrra vähem. Stardijoonest umbes 20 m kaugusele paigutatakse kivid (paralleelselt stardijoonega) umbes 0,5 m vahedega.

Märguande peale jooksevad mängijad kivide juurde. Mängijad püüavad jala ühele kivile panna. Kivi kuulub mängijale, kelle jalg on seal esimesena. Üks mängija jääb kivist ilma ja langeb mängust välja. Kivide reast kõrvaldatakse üks kivi ja allesjäänud mängijatele antakse uus start. Võitlus kivide pärast lõpeb, kui mängu jääb vaid üks mängija – võitja. 

• TÄPSUSVISKED

Vahendid: tühi nõu, kivid.

Mõõdetakse viseteks sobiv maa-ala. Viskeid sooritatakse nii vasaku kui ka parema käega. Viskeid sooritatakse erinevates asendites (kükitades, ühel jalal, kahe käega jne).

• LAULUMÄNG

Mängijatest moodustatakse ring. Laulu rütmis hakatakse kivi käest kätte andma. Laul on järgmine: „Mis need käivad ringi, ringi, ikka aina ringi, ringi?

 Kivid käivad ringi, ringi, ikka aina ringi, ringi.”

Variandid: rattad, jalad jm võib samuti laulu sisse panna.

• KARTULID

Vahendid: kartulisuurused kivid.

Kiirus, osavus.

Moodustatakse kaks võistkonda. Stardijoonest umbes 20 m kaugusel on võrdne arv kive ja mängijaid. Märguande peale stardivad võistkondade esimesed mängijad. Kartuleid hakatakse ükshaaval koju tooma. Järgmine mängija saab startida, kui eelmine on kartuliga tagasi koju jõudnud. Võidab kiirem võistkond.

• PUUTUMATU PUUKÄND

Mängijad seisavad kätest kinni hoides ringis. Ringi keskel on puukänd. Mängujuhi märguande järel hakkavad kõik liikuma ringis väljapoole, püüdes kaaslasi vedada kännu suunas nii, et mõni mängija puudutaks kändu. Kes kändu puudutab, langeb mängust välja. Jõukatsumine kestab kuni kahe viimase mängijani, kellest selgub võitja.

Võib mängida ka nii, et need mängijad, kelle vahelt ring vedamise ajal katkeb, langevad samuti mängust välja

Tegevus 3 – LEHTPUUD

Tegevuse eesmärgid:

• Laps tunneb ja oskab nimetada lehtpuid: kask, vaher, tamm, pärn, saar.
• Laps oskab puid võrrelda: lehed, tüve jämedus, puukoor.
• Laps teab erinevusi eri aastaaegadel.
• Lapsel areneb tähelepanu ja vaatlusoskus.

Tegevusele kulub 15 minutit.

Lõiming

Mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika.

Vahendid

Viis erineva pikkusega nööri, tähekaardid, pildid puulehtede ja viljadega.

Tegevuse kirjeldus

• Lehtpuude vaatlemine ja nimetamine – vaher, kask, tamm, pärn, saar.
• Lehtede võrdlemine.
• Puu osade tundmine ja nimetamine – tüvi, oksad, lehed.
• Arutelu, mis kasu saavad inimesed puudest.
• Mõistatuste arvamine.

Kiigub, liigub, aga paigast ei saa?

Valge poiss, rohelised juuksed?

Selle puu pealt teise nina endale võid saada sina?

Suvel haljas, talvel paljas?

• Nööridega puude mõõtmine.

Viis erineva pikkusega nööri. Iga laps saab ühe nööri ning läheb otsima vastava

jämedusega puud. Peab panema nööri rinnakõrguselt ümber puu, nii et nööriotsad

ulatuksid kokku. Kui jääb puudu või otsad kattuvad, tuleb otsida õige puu.

Kui on leidnud õige puu, võtab puu alt tähe kaasa. Tähtedest moodustatakse koos sõna, nt sügis vm.

• Piltide sorteerimine. Kevadel puud õitsevad, sügiseks valmivad viljad.

Millised lehed ja viljad kuuluvad kokku?

Mängud

• Puumäng

Lapsed annavad ringis edasi lehepilte (või päris puulehti). Juhtmängija seisab kinnisilmi keskel. Ühel hetkel ütleb: „Stopp!“

Nüüd avab juhtmängija silmad ja küsib neilt, kelle käes on puuleht: „Mis puu sa oled?“

Laps vastab selle puu nime, mille pilt tal käes on. Valesti vastanud mängija on uus

mängujuht. Kui valesid vastuseid ei tule, valitakse uus mängujuht.

• Kohtade vahetus

Lapsed seisavad ringis. Neile jagatakse lehepildid nii, et kahel lapsel on sama puu lehed. Mängujuht hüüab: „Vahtrad!“ Kellel on vahtralehega pildid, need vahetavad omavahel kohad. Seejärel hüüab mängujuht: „Kased!“ ja kaselehed vahetavad kohad. Kui mängujuht hüüab: „Lehesadu!“, vahetavad kõik mängijad omavahel kohad. Mäng jätkub, kuni on nimetatud kõik mängus olnud puude lehed.

Tegevus 4 – ILMAVAATLUSPUNKT

Tegevuse eesmärgid:

• Laps oskab ilma vaadelda, erinevaid ilmastikunähtusi nimetada ja kirjeldada.
• Laps selgitab ilmastikunähtuste seost aastaaegadega.
• Laps õpib valmistama tuulelippu ja katsetab seda tuule käes.
• Laps teab õhu vajalikkust ja selle kasutamist.

 Tegevusele kulub 15 minutit

Lõiming

Mina ja keskkond, keel ja kõne, meisterdamine

Vahendid

Pulgad, krepp-paberiribad

Tegevuse kirjeldus

• Burromeetri vaatlemine ja selle selgitamine.

Burromeeter on kilplaste maalt Kilplalast pärit lollikindel ilmajaam.

See näitab, kas parasjagu on vihmane või kuiv ilm, tuuline või vaikne ilm, pilves või selge ilm, kas ja milline on vari.

Milline ilm on täna väljas?

• Arutelu teemal, mis on tuul.

Tuul on õhu liikumine. Tuulele pannakse nimi selle järgi, kust tuul puhub: põhjatuul, lõunatuul, idatuul, läänetuul.

Kuidas tuul võib olla inimestele kasulik?

Kas tuul võib olla vahel ka kahjulik?

• Tuulelipu vaatlus; arutlemine, milleks see vajalik on.
• Krepp-paberist ja pulgast tuulelipu valmistamine. Arutlemine, kui tugev on tuul, mis suunas ta puhub jne.

Mängud

• Ilmamuusika

Lapsed on ringis, õpetaja annab kõrvalseisjale küünarnukimüksu, lapsed annavad järjest edasi, kuni ring saab täis. Seejärel peopesade sahistamine, siis käteplaks, siis põlveplaks. Seejärel hakkab vihmasadu vaibuma, helid hakkavad kostma vaiksemalt. Jälle käteplaks, siis peopesade sahistamine, siis küünarnukimüks, vaikus. Vihm jäi järele.

• Salapärased hääled

Lapsed kogunevad burromeetri ümber. Õpetaja laseb lastel ümber pöörata ja astuda 6 sammu eemale. Kuula, mis hääli sinuni kostab.

Tule tagasi ja räägi, mida sa kuulsid. Kas sa oled ka varem selliseid hääli kuulnud? Kas kõik helid olid meeldivad?

• Hing kinni

Laps saab aru õhu vajalikkusest elusolenditele.

Laps hoiab hinge kinni, kui hakkab hingama, istub maha.

• Liikumismäng: põhjatuul, lõunatuul.

Üks mängijatest on põhjatuul, üks lõunatuul. Ülejäänud mängijad jooksevad           põhjatuule eest ära. Kui põhjatuul puudutab mängijat, „külmub“ see ära, jääb seisma.            Lõunatuul puudutab ehk „sulatab“, mängija saab jälle joosta.

• Seebimullide puhumine. Tuulesuuna jälgimine

Tegevus 5 – TOONEKUREPESA (VALGE-TOONEKURG)

Tegevuse eesmärgid:

• Laps teab valge-toonekurge ja tunneb ära ta pesa
• Laps teab mõisteid pesa, muna, linnupoeg, lind
• Laps oskab nimetada linnule iseloomulikke tunnuseid
• Laps oskab vaadelda ja nähtut kirjeldada
• Laps saab aru aastaaegade mõjust lindudele
• Laps väärtustab elusloodust

Tegevusele kuluv aeg: 15 minutit

Lõiming:

Mina ja keskkond; liikumine; keel ja kõne; kunst; muusika

Õppevahendid: pildid ja jutukesed toonekurest ja pesast, toonekure muna, ajalehed või väikesed matid, kastanjetid (plagistid), töölehed, pliiatsid, värvipliiatsid

Tegevuste kirjeldus:

• Toonekurepesa (olenevalt aastaajast ka valge-toonekure) vaatlemine ja kirjeldamine. Kuidas ja millest on pesa tehtud, kus see asub? Inimese osa toonekure pesaehitusel. Valge-toonekure tunnused, iseloomulikud värvid.
• Arutelu toonekure häälitsemise üle. Kuidas ja kas ta laulab? Miks ta nokka plagistab? Plagistame kastanjettidega erineval viisil.
• Vestlus toonekure elust. Toonekure elu eri aastaaegadel. Vaatleme toonekure muna, räägime poegadest. Mida teeb toonekurg talvel? Laulame laulu „Teele, teele, kurekesed …”
• Mäng „Toonekure matkimine”. Liikumine toonekurge matkides (jalgu kõrgele tõstes) ühest punktist teise, seismine ühel jalal, noka plagistamise matkimine käteliikumisega. Erinevad variandid, ka võistlusena.
• Mäng „Toonekurg ja konnad”. Valitakse toonekurg, kes asub konni püüdma. Toonekurg võib liikuda ainult „mättaid” mööda astudes, konnad hüppavad vabalt nende vahel. „Mättad” (ajalehed või matid) paigutatakse nii, et toonekurg saab liikuda ilma „laukasse” astumata. Mäng kestab osavaima konna selgumiseni.

• Töölehtede täitmine (kooliõpilased): luuletus toonekurest, toonekure elupaigad, värvimisleht (arvutamine).

Tegevus 6 – MAJANDUSÕU

Tegevuse eesmärgid:

• Laps teeb vahet looduslikul ja inimeste poolt loodul
• Laps teab ja tunneb õues olevaid hooneid ja nende otstarvet
• Laps saab aru prügi sorteerimise vajalikkusest ja oskab ka ise prügi sorteerida
• Lapsel areneb tähelepanu ja vaatlusoskus

Tegevusele kuluv aeg: 15 minutit

Lõiming:

Mina ja keskkond; liikumine; keel ja kõne.

Õppevahendid: majandusõue skeem, mäng „Ferda sordib pakendeid”, töölehed jäätmete sorteerimise kohta, pliiatsid, värvipliiatsid, suur pappkast koos erinevat liiki prügiga, erinevat värvi (prügikonteinerite värvi) pappkastid, vajadusel kindad, lisamaterjal jäätmete sorteerimise kohta, looduslikke materjale (oksad, käbid, kastanimunad, tammetõrud jne).

Tegevuse kirjeldus:

• Ümbruskonna vaatlus – vaatleme õue. Mis on siin looduslik, mis mitte?
• Vestlus ümbritsevate hoonete otstarbest. Millised hooned siin on? Leiame hooned skeemil. Millised on vanemad, millised uuemad, kuidas vahet teha? Milleks on hooned ehitatud?
• Arutelu kool-lasteaia vajadustest. Mis tähtsus on majandusõuel kool-lasteaia jaoks? Kas kõike inimese rajatut läheb vaja? Milleks?
• Arutelu inimeste mõjust ümbruskonnale. Kuidas kool-lasteaed loodust mõjutab? Ehitised, mõju veele, õhule, maapinnale. Kuidas tekib prügi ja mida sellega teha? Leiame õues prügipaneku kohad.
• Mäng „ Mis ei sobi loodusesse?” – eelnevalt on kindlale alale paigutatud loodusesse mittesobivaid võõrkehi, mille lapsed peavad avastama ning välja mõtlema, mida nendega teha või kuhu need panna.
•  Tähelepanumäng – trips-traps-trulli põhimõttel on moodustatud looduslikest materjalidest (okstest) ruudustik, igas ruudus on mitmesugused looduslikud või tehislikud esemed. Lapsed vaatavad seda mõne minuti, seejärel teevad oma „pesas” järele täpselt samasuguse . II variant – võetakse üks või paar objekti ära. Mis on puudu? Mis on looduslik, mis tehislik? Mida nendega mängu lõppedes teha?
• Mäng „Sajajalgne” – lapsed seisavad tihedas rivis üksteise taga, käed teise õlgadel või vöökohal, ja panevad silmad kinni. Esimene rivis on sajajalgse silmadeks ja veab sajajalgse kõndima. Mõistatatakse, kuhu sajajalgne jõuab (kinnisilmi võib puudutada mõnd objekti, tunnetada maapinda, muru, asfalti, kivi, puitu, kruusapinnast jne). Kirjeldatakse erinevaid pindu, kas on tehislik või looduslik objekt jne. Aeg-ajalt vahetatakse eesliikujat.
• Kaardimäng „Ferda sordib pakendeid” – prügikaardid tuleb paigutada õigetele prügikonteineri kaartidele. Põhjendada ja seletada, miks. Osa kaarte jääb üle – põhjendada ja seletada.

• Töölehtede täitmine (kooliõpilased) – inimtegevuse jäljed asulas, Ferda sordib pakendeid, mis saab metsast … Arutleda, teha kokkuvõtted (võib teha ka mõnes tunnis).

Kogemused tegevuste kohta

Kool-lasteaia looduspäeval 3. juunil ja 25. septembril k.a viisime need tegevused läbi väikeste lasterühmadega. 5–6-liikmelises rühmas olid nii õpilased kui ka lasteaialapsed koos saatjaga. Tegevused pakkusid huvi kõigile, orienteerumine rohkem väiksematele lastele. Lapsed tulid arutelu ja vestlusega hästi kaasa, kui neid veidi suunasime ja ergutasime. Väga meeldisid tähelepanu nõudvad mängud (suurematele) ja liikumist nõudvad mängud. Õpilastele meeldis, et ka nemad said lasteaialastele seletusi jagada, kusjuures see kinnistas nende enda teadmisi. Lastele meeldib õues tegutseda ja nad on sellega harjunud, kuna lasteaialaste jalutuskäigud ja kooliosa õppetunnid toimuvad sageli mõisapargis ja selle ümbruses.