Aruküla- minu kodukoht

Keskkonna ja säästva arengu teema lõimimisest õppe- ja kasvatustegevusse koolieelses lasteasutuses

Aruküla lasteaed Rukkilill

Koostasid: Marika Sepp, Ruta Allika, Anu Heinloo, Mare Jutta

2014

Projekti teema:            Aruküla – minu kodukoht

Projekti selgitus:          Aitab lastel laiendada teadmisi oma kodukandi kohta. Soovime luua õpperada.

Projekti eesmärk:         Õuesõpet kasutades õpivad lapsed tundma oma kodukoha loodust, kultuuri ja inimeste tegevust.

Projekti kestvus:          september 2015 – mai 2016

Mõju keskkonnale:      Mõju on keskkonnasõbralik, sest aitab kaasa loodusharidusele ja  keskkonnasõbralikule käitumisele.

Partnerid:                    Hellema talu perenaine, Aruküla Huvialakeskus Pääsulind, Aruküla Lasteaed  Rukkilille lapsed ja teised meeskonnaliikmed, lapsevanemad.

Lapsed küpsetavad Hellema talus leiba

Tegevuse eesmärgid: Lapsed tutvuvad eri teraviljadega, saavad teadmisi leivavalmistamise kohta, laiendavad oma teadmisi põllutöömasinatest.

Tegevusele kuluv aeg: 1–2 h.

Lõiming: Mina ja keskkond. Keel ja kõne. Matemaatika. Liikumine. Muusika.

Õppevahendid: Hellema talus näidatakse eri leiva- ja saiatooteid, juuretist, leivaküpsetamist, võid.

ETTEVALMISTUS TEGEVUSEKS

Õpetaja lepib talu perenaisega kokku päeva, millal ta on valmis lapsi vastu võtma. Uurib, milliseid masinaid ja töid saab vaadata. Varub eri saia- ja leivatooteid ja topsikuid. Talusse läheb üks rühm korraga. Õpetaja ja talu perenaine vaatavad, kas talu õuealal on olemas kõik mõistatuste lahendused.

TEGEVUSED HELLEMA TALUS
Mõistatuste lahendamine. Kõige põnevam on seda teha nii, et lapsed otsivad mõistatuste lahendusi talu ümbrusest. (Keel ja kõne. Liikumine)

Milline pea ei mõtle? (Viljapea, tuulepea)

Lõikab, peksab mürinaga? (Kombain)

Hall härg, auk seljas. (Käsikivi)                                                                      

Lamab lumeteki all,
aga külm ei ole tal.
Saabub kevad, unest virgub,
mehe pikkuseks siis sirgub.
Voogab tuules nagu meri,
pea täis kullakarva teri. (Rukis)

Laut lambaid täis, ühelgi pole saba taga. (Leivad ahjus)

Must rätt, rohelised ääred. (Ülesküntud põld)

Leivatoodete maitsmine
Nuusuta, kuidas lõhnavad leib, sai, küpsised, makaronid jms. Milline lõhn sulle kõige rohkem meeldib? Maitse. Arva, mis toode on?  (Keel ja kõne)

Tööriistade ja masinate vaatlemine. Hellema talus on erinevaid traktoreid ja kombain. Talu kõrval on põld, kus saab vaadata masinaid töötamas. (Keel ja kõne. Matemaatika)

Leivateo vaatamine. Perenaisel on kodus leivaküpsetusahi. Sel ajal, kui leib küpseb, räägib ta oma kodu ajaloost. Hellema talu on talu-muuseum. (Mina ja keskkond)

Sel ajal, kui leib ahjus küpseb, mängivad lapsed L/m „Me lähme rukist lõikama“ (http://www.youtube.com/watch?v=1wpPNm5FLKc#t=11) (Keel ja kõne. Muusika. Liikumine)

Me lähme rukist lõikama,
kes tuleb vihku köitma?
Kas, armas sõber,
tahad sa ka meie seltsi heita?
Mina otsin ja sina otsid,
mis puutuks meile silma,
mina leidsin ja sina leidsid,
kes hooletu, jääb ilma.

Me lähme lina kitkuma,
kes hakkab linu köitma?
Kas, armas sõber,
tahad sa ka meie seltsi heita?
:,:Mina otsin ja sina otsid,
mis puutuks meile silma,
mina leidsin ja sina leidsid,
kes hooletu, jääb ilma.:,:

Me lähme heina tegema,
kes hakkab loogu võtma?
Kas, armas sõber,
tahad sa ka meie seltsi heita?
:,:Mina otsin ja sina otsid,
mis puutuks meile silma,
mina leidsin ja sina leidsid,
kes hooletu, jääb ilma.:,:

Kui leib on valmis, ongi aeg seda maitsta.
Tegevused rühmaruumis.

Muusikatunnis õpime L. Veevo laulu „Leib“. Mängime laulumängu „Me lähme rukist lõikama“. Kunstiõpetuses voolivad lapsed soolataignast jahutooteid, hiljem küpsetavad ja värvivad need ära. Valmistame koos lastega leivast leivamaiust. (Klaasi leivapuru, hapukoor ja suhkur.)

Matemaatika: Õ/m „Saiad korvis“ (eri saiatooted soolataignast) – lapsed rühmitavad, loendavad ja võrdlevad hulki). Õ/m „Kaalume esemeid“ – lapsed tutvuvad mõistetega kilogramm ja liiter.

Keel ja kõne: lapsed koostavad ühiselt etteantud riimuvatest sõnadest luuletuse. Lapsed koostavad mõnelauselise jutu.

Lasteaia kogemusi tegevusega seoses: Selles talus on ka varem külas käidud. Lasteaias korraldatakse leivanädalat.

Lapsed tutvuvad hiidrahnuga

Tegevuse eesmärgid: Lapsed tutvuvad kodukohas asuvate hiidrahnudega.

Tegevusele kuluv aeg: 1,5–2 h.

Lõiming: Mina ja Keskkond. Keel ja kõne. Matemaatika. Liikumine. Muusika. Kunst.

Õppevahendid: Hiidrahnu juures – väikesed kivid (kaks kivi igale lapsele), vanemate laste puhul mõõdulint; rühmaruumis – akrüülvärvid, pintslid.

Tegevuse kirjeldus:
ETTEVALMISTUS TEGEVUSEKS
Õpetaja kontrollib hiidrahnu ümbrust, vajadusel korrastab selle. Teel rahnu juurde korjavad lapsed kaks väikest kivi või võtavad kaasa varem korjatud kivid. Lapsevanemad valmistavad koos lastega kodus võileibu.

Hiidrahn on suuruselt kuues maapealne hiidrahn Eestis (360 m³). Rändrahnu ümbermõõt on 35,2 meetrit ja kõrgus 6,2 meetrit.

TEGEVUSED HIIDRAHNU JUURES
Rahnu ümbermõõdu määramine sammudega ja laste arvu järgi (lapsed moodustavad ümber rahnu ringi ja hoiavad kätest kinni). (Matemaatika)

Vanemate laste puhul kasutatakse rahnu ümbermõõdu mõõtmiseks mõõdulinti. Kui lapsed on mõõtmisega valmis, fikseeritakse tulemused paberile. (Meil on kolm rahnu).

Rütmiharjutus kahe kivikesega. Lapsed koputavad järele õpetaja rütmi. (Muusika)

Mõiste kiviviske kaugusel selgitamine – midagi asub nii kaugel, kui saab kiviga visata. (Keel ja kõne)
Kaugusvise kiviga. Kõrvaloleval aasal viskavad lapsed mõlema käega kive võimalikult kaugele. (Liikumine)

Väike piknik hiidrahnu juures. Lapsed söövad omatehtud võileibu.

Liikumismäng „Kivikuju“.
Mängu kirjeldus.

Kergem variant: üks lastest on mängujuht. Teised seisavad tema ümber u meetriste vahedega. Mängujuht loeb salmi „Keeruta, keeruta, keeruta, stopp“. Mängijad jäävad vabalt valitud asendisse liikumatult seisma. Mängujuht valib talle enim meeldinud kuju, kellest saab uus mängujuht.
Raskem variant: üks lastest on mängujuht. Teised seisavad tema ümber u meetriste vahedega. Mängujuht loeb salmi „Keeruta, keeruta, keeruta, stopp“. Mängijad jäävad vabalt valitud asendisse liikumatult seisma. Mängujuht käib iga kuju juures ning võtmega keeramist imiteerides äratab kuju ellu. Laps valib ise, millist liigutust tegema hakkab. Kui kõik kujud on ellu äratatud, keerab mängujuht kõik ükshaaval lukku tagasi. Mängijad on jälle liikumatus asendis. Mängujuht valib uueks mängujuhiks lapse, kelle liigutused talle enim meeldisid. (Liikumine)

Tegevus rühmaruumis. Kivikeste maalimine. Lapsed värvivad kivi akrüülvärvidega.

Lasteaia kogemusi tegevusega seoses: Hiidrahnude juures on käidud matkamas.

Lapsed tutvuvad mõisahoone ja selle ajalooga

Tegevuse eesmärgid: Hoone ja selle ajaloo tutvustamine – kes on siin elanud, mis siin varem on asunud, mis majas praegu toimub. Lapsed tutvuvad kandlemängu esimeste sammudega – sõrmitsemisega.

Tegevusele kuluv aeg: 1–2 h

Lõiming: Mina ja Keskkond. Keel ja kõne. Muusika. Kunst.

Õppevahendid: Eri pillid

Tegevuse kirjeldus:
ETTEVALMISTUS TEGEVUSEKS
Õpetajale tutvumiseks: Aruküla mõis asub ajaloolise Harju-Jaani kihelkonna maadel, nüüdses Aruküla alevikus Raasiku vallas Harju maakonnas. Aruküla mõis (Arroküll) loodi 17. saj Raasiku mõisa kõrvalmõisana. 1726. a sai mõisaomanikuks Karl Gustav von Baranoff. Baranoffidele kuulus mõis kuni võõrandamiseni 1919. a. Mõisa viimane omanik oli Peter von Baranoff. Säilinud mõisahoone valmis 1820. aastatel ühekorruselise pika klassitsistliku kivihoonena. Kelpkatusega hoonele lisasid ilmekust eenduvatel külgrisaliitidel asuvad madalad kolmnurk-frontoonid. 19. ja 20. saj vahetuse paiku muudeti hoone väliskuju, hoone keskosale lisati puidust teine korrus. Mõisa südamest viis Lagedi-Peningi maanteele kaks alleed, mis olid teineteisega täisnurga all. 1921. a alustas hoones tegevust kohalik kool. Aruküla kool asus mõisahoones kuni 1978. aastani, mil aleviku keskel valmis uus koolimaja. 1992. a kolis Raasiku vallale kuuluvasse hoonesse Aruküla Vaba Waldorfkool, mis jagab tänapäevani mõisahoonet 1989. a loodud Aruküla Huvialakeskusega Pääsulind. Mõisa saalis korraldatakse kultuuriüritusi. Säilinud on ka mõisa aida- ja tallihooned. Aruküla alevik tekkis mõisast põhja poole raudteejaama ja mõisat ühendava tee äärde.

Lapsed saavad teadmisi kodukoha mõisahoone kohta, kus nüüd asuvad Aruküla Vaba Waldorfkool ja Aruküla Huvialakeskus Pääsulind.
TEGEVUSED

Lapsed tutvuvad pillidega (akordion, väikekannel, rahvakannel, torupill). Muusikakooli õpetaja tutvustab eri pille, millega saab mängida lihtsamaid tantsulugusid ja saata rahvalaule. Tutvutakse mõistetega rahvalaul ja folkloor. (Keel ja kõne) Siin saavad lapsed ise proovida kannelt mängida. Kuulatakse muusikapala rahvakandlel. (Muusika)

Õppemäng „Kuula ja leia samasugune“. Munakarbis on eri toiduainetega täidetud üllatusmuna topsid. Topsid on paaris. Kaks topsi on tühjad, kahes on riis, kaer, sool, herned. Laps otsib kuulamise abil kaks ühesugust heli tekitavat topsi. (Topsid võivad olla paariti ühte värvi) (Muusika)

Tegevused rühmaruumis. Koos õpetajaga valmistatakse ka ise pill: eri mahus värvilise veega täidetud pudelid tekitavad neile löömisel erinevat heli. (8 klaaspudelit, mis on täidetud eri värvi veega, veepiir on erinevatel kõrgustel, helitekitamiseks teelusikas.) (Kunst)