Mina elan rohelises Tõrvas

Tõrva lasteaed Mõmmik

Koostajad: Asti Železnjakova, Laivi Valgepea, Urve Saks

Projekti selgitus:

Sihtrühm:

Kõik lasteasutuse kuue rühma lapsed vanuses 1 a 6 k – 7 a.

Tegevustes on lapsed jagatud kahte alarühma:

noorem rühm: lapsed vanuses 1 a 6 k – 4 a

rühmad: Mõmmibeebid, Mürakarud, Kaisukarud

vanem rühm: lapsed vanuses 5 – 7 a

rühmad: Mesikäpad, Mesimumm, Nuuskmõmmikud.

Projekti pikkus: 15. sept kuni 10. okt lasteaia lähiümbruses ja õuealal.

Projekt teostatakse kolme eri teemat käsitlevate tegevuste kaudu.

1. teema „Puud ja põõsad teevad Tõrva roheliseks“

2. teema „Sulelised sõbrad rohelises Tõrvas“

3. teema „Mina oma kodulinnas“

Koostööpartnerid: lapsevanemad, Tõrva linnavalitsus, Aakre metskond.

Koostöös lastevanematega on kogutud tammetõrusid nii koduaedadest kui ka lasteaia õuealalt. Tõrud toodi lasteaeda mihklipäeval ja viiakse koos jahimeestega metsa.

Kevadperioodil (veebruaris) valmisid laste ja lastevanemate koostöös taaskasutusmaterjalist meisterdused ja joonistused teemal „Tuleviku roheline Tõrva“. Need tööd olid üks osa Tõrva linna päevade naitusest „Tõrva eile, täna ja homme“.

 Projekti eesmärgid:      

1. kasvatada keskkonda hoidvat ja väärtustavat mõtteviisi;
2. luua lastes esmased alused loodusnähtuste mõistmiseks;
3. kujundada keskkonnasõbralikke käitumis- ja tarbimisharjumusi;
4. näidata kodulinna Tõrva looduse mitmekesisust;
5. süvendada mõtteviisi, et looduse hoidmine tagab meile puhtama keskkonna ka tulevikus.

1. Teema „Puud ja põõsad teevad Tõrva roheliseks“

A

Noorem rühm

Tegevuse koht: lasteaia õueala.

Eesmärgid:

1. laps teab, miks puud ja põõsad on linnapildis vajalikud;
2. laps teab kodulinna nime. Laps teab, miks seda roheliseks kutsutakse. Laps teab, missugune on kontpuupõõsas.
3. laps tunneb ounapuud, mändi ja tamme, oskab nimetada puudele iseloomulikke tunnuseid ja vilju.
4. laps julgeb suhelda suures seltskonnas. Täieneb lapse sõnavara.

Lõimumine: emakeel ja matemaatika, muusika, liikumine, kunst.

Vahendid: sügise ja orava kostüümid, õunalõigud, nuga, pildid (kontpuupõõsas). Paberist (suurendatud) männiseeme, 2 ämbrikest, värvitud aluspaber, liim, pintsel, erinevate puude ja kontpuupõõsa lehed, tamburiin ja kelluke.

Tegevuse käik:

rühmad on kogunenud ounapuu alla, peidust tuleb välja SÜGISEKS riietatud õpetaja Asti.

SÜGIS: Tere, lapsed! Mina olen SÜGIS. Mul on hea meel teid meie rohelises linnas tervitada. Mis on meie linna nimi? Miks öeldakse, et Tõrva on roheline linn? Puud ja põõsad aitavad puhastada linna õhku. Täna tuletame meelde tuttavaid puid ja õpime tundma ühte naljaka nimega põõsast. Mis puu on minu selja taga? Mis on ounapuul mulla sees? Mis hoiab puud püsti? Mis kasvavad tüve küljes? Mis värvi on lehed? Aga õunad? Mitu neid on? 

Laulumäng: Õunake, K. Oja

SÜGIS: Õun on ounapuu vili. Mis on õuna sees?

Lõikab õuna pooleks ja näitab lastele seemneid.

Mida saab kasvatada õuna seemnest?

Maitseme nüüd, kas meie oma ounapuul on magusad õunad?

SÜGIS: Mõnikord elab keegi ka õuna sees. Kes see on? Teeme meie ka õunaussid, iga rühm eraldi. Võtame kätest kinni ja mängult roomame ühe naljaka nimega põõsa juurde.

(Minekut saadab muusikaõpetaja akordionimuusika.)

SÜGIS: Vaadake, siin need põõsad ongi. (Kõrvalolevale õuesõppe tahvlile on kinnitatud pildid kondist, puust ja põõsast, tutvustamaks nende põõsaste nimetust.) Lapsed nimetavad piltidele joonistatut – kont, puu, põõsas.

Nendel põõsastel ongi selline nimi – kontpuupõõsad. Nagu näete, on põõsastel mitu tüve, puudel aga ainult üks tüvi. Siia on istutatud mitu liiki kontpuupõõsaid. Nad erinevad okste ja lehtede värvuse poolest. Mis värvi oksi te näete? Mis värvi lehti te näete?

SÜGIS: Mis te arvate, kellel on hea siia põõsaste alla varju pugeda.

Liikumine: lapsed mängivad siilikesi. Tamburiini kõrina peale jooksevad siilikesed kontpuu põõsaste alla peitu, kellukese helina peale aga tulevad välja.

Õunapuu viljaks on? Kontpuupõõsa viljadeks on? Marjad kasvavad kobaras, aga mis värvi? Iga marja sees on väike kont – sellest ka põõsa nimetus. Sellest kondikesest ehk seemnest kasvab uus puu. Annan õpetajate kätte marjakobarad, et saaksite neid rühmas paremini uurida. Marjad ei ole mürgised, aga need ei sobi süüa, neil on halb maitse.

Vaadake, keegi kutsub meid!

Kaugemal männi juures lehvitab lastele õpetaja Kaire, kes on maskeeritud oravaks.

SÜGIS: Nüüd oleme jälle siilikesed. Nad teevad pobisevat häält – teeme meiegi P, P … ja läheme orava juurde.

ORAV: Tere, siilikesed! Nagu siilid, nii elavad ka oravad rohelises Tõrvas ja koguvad talveks toiduvarusid. Täna olen uudishimulik ja küsin palju küsimusi.

Kas ma seisan puu või põõsa kõrval? Miks sa nii arvad? Mis on selle puu nimi? Kas männil on lehed ja missugused need on? Mis on männi viljaks? Nüüd otsige endale siit puu alt üks käbi ja teeme ühe laulumängu.

             Laulumäng: Kadunud rätike, A. Roomere ainetel (käbidega)

ORAV: Mida otsivad oravad ja linnud käbide seest ja miks? Näete, selline on männi seeme. Käbi sees on ta väike, aga et kõik näeksid, joonistasin teile suure seemne ja lõikasin välja. Vaadake, kuidas seeme tuules lendab, liugleb, keerleb, langeb maha. Mis saab seemnest siis, kui ta maha langeb?

Olite väga targad ja tublid! Teeme nüüd nii, et olete linnukesed, kes elasid siin männi otsas pesakastis, ja lendate tamme alla. Head lendu!

SÜGIS: Tamme kohta ei küsi ma täna midagi. Palun võtke hoopis maast üks tammetõru ja tooge siia ämbrisse. Vaadake, kas ämbris on ikka üks tammetõru? Nüüd võtke igaüks kaks tammetõru ja pange siia teise ämbrisse. Vaadake ja võrrelge, mida te oskate öelda? Korjame nüüd natuke aega ämbritesse veel tõrusid. Kelle jaoks?

            (korjavad umbes minuti jooksul)

Aitäh, tegite tublisti tööd. Meie rohelises Tõrvas mõeldakse alati ka metsloomade peale.

Nüüd aga laulame laulu „Langeb lehti“ (M. Kropfors, eestikeelne tõlge A. Kumpas).

SÜGIS: Millest oli laulus juttu? Tänase õuesõppe tegevuse lõpetame metsa kleepimisega. Oleme puulehed tuules ja keerleme – lendleme paviljoni alla.

SÜGIS: Ma räägin teile kõigile ära, kuidas me metsa kleebime, ja siis tulevad iga rühma lapsed eraldi kleepima. Vaadake, ma korjasin erinevaid lehti ja kuivatasin neid raamatu vahel, et nad sirgemad oleksid. Nii on lehti parem kleepida. Mis puude ja põõsaste lehed te ära tunnete? Kontpuupõõsa lehti on siin mitut värvi, tore, et see nimetus teile meelde jäi. Ma katan aluspaberi liimiga ja iga laps valib ühe lehe ning kleebib selle aluspaberile meelepärasesse kohta. Lehe vars jääb puu tüveks. Kui kõik lapsed on kleepinud oma puu paberile, ongi metsa pilt valmis.

           Toimub kleepimine. Valmis töö panen kõigile vaatamiseks õue stendile. Kutsun  lapsed vaatama – kiidan ja tänan neid.

Kasutatud kirjandus:

A. Roomere „Muusikalised mängud ja tantsud“, Tln 1958

A. Kumpas „Väikese lapse laulud“

B.

Vanem rühm

Tegevuse toimumise koht: lasteaia Mõmmik õueala

Lõimumine: keel ja kõne, mina ja keskkond, muusika

Tegevuse eesmärgid:

• arendada seoste loomise oskusi, kujundlikku ja loogilist mõtlemist;
• kinnistada teadmisi puuliikidest ning taime, põõsa ja puu erinevustest;
• süvendada mõtteviisi, et looduse hoidmine tagab meile puhtama keskkonna ka tulevikus
• õpetada teemakohaseid eesti mänge ja mõistatusi.

Vahendid: männi ja kuuse okkad ja käbid, tamme lehed ja tõrud, pihlaka lehed, marjad, vahendid pihlakakee tegemiseks.

Tegevuse käik:

            lapsed kogunevad ringi. Õpetaja on ringi keskel ja algatab arutelu sügise ja ilma teemadel. Lapsed jutustavad sellest, milline aastaaeg praegu on, milline on sügisene ja konkreetselt tänane ilm. Vajadusel abistab õpetaja lapsi suunavate küsimustega. Arutelu käigus jõutakse selleni, et ilm on tuuline ja tuul puhub kõik lehed puudelt. Õpetaja palub lastel näidata, kuidas tuul puhub, puud õõtsuvad tuule käes ja lehed langevad puudelt. Räägitakse ka sellest, et sellise ilmaga poevad kõik parema meelega kuhugi varjulisse ja tuulevaiksesse kohta, näiteks puude alla peitu.

            Õpetaja kutsub mõned lapsed ringi sisse, mängitakse ringmängu „Sügis“ koos kaasa-lugemise ning liigutustega.

Õues kõnnib sügistuul, puistab lehti põõsalt, puult. (Lapsed puhuvad ja õõtsutavad keha)

Lehed puudelt puistab tuul, pilved taevas täis on tuult. (Lapsed puhuvad ja näitavad kätega lehtede langemist)

Lapsed peidus puude all, kirju lehesaju all. (Õpetajad on puud ja lapsed kükitavad nende juures)

Edasi arutletakse teemal, milliseid puid lapsed teavad. Õpetaja abiga leitakse öeldud puudele ühine nimetus – lehtpuud, okaspuud.

Mõistatatakse, millega on tegu:

Kiigub, liigub, siiski paigast ei saa? (puu)

Kevadel rõõmustab, suvel jahutab, sügisel toidab, talvel soojendab? (puu)

Suvel haljas, talvel paljas? (lehtpuu)

Kõik heidavad rõivad maha, aga kolm ei heida? (okaspuu)

Arutletakse, miks on puudel sellised nimetused. Õpetaja uurib, kas lapsed teavad, kus puud kasvavad, ning mida sealt veel peale puude leida võib. Arutletakse, et Tõrva linnas on nii aasa, aeda kui ka metsa. Arutletakse selle üle, mille poolest põõsad ja taimed puudest erinevad. Õpetaja näitab lastele okkaid ning käbisid ja pärib, kas lapsed teavad, millisele puule need kuuluvad.

Leherongiga sõidetakse männipuu juurde:

Lapsed, tulge sõitma leherongiga.

Kõik, kes sõidavad, need kaasa laulavad.

Tsuhha-tsuhha sõidab rong, männi peatus järgmine on.

Mõistatatakse: Kes on laia lakaga, kellel krobe on kasukas? (mänd)

Ümber männipuu loetakse salmi koos liigutustega:

Mänd siin, mänd seal, iga männi otsas oks. (siruta rusikas käed ette)

Oks siin, oks seal, igal oksal pesa. (siruta sõrmed välja)

Pesa siin, pesa seal, igas pesas muna. (käed lähevad rusikasse tagasi)

Muna siin, muna seal, igal munal täpp. (plaksud)

Koos õpetajaga uuritakse männipuud ja arutatakse, miks mõistatuses puu kohta just nii öeldi. Õpetaja näitab tammelehte ja tõrusid ning uurib, kas lapsed teavad, millisele puule need kuuluvad.

Leherongiga sõidetakse tammepuu juurde:

Lapsed, tulge sõitma leherongiga.

Kõik, kes sõidavad, need kaasa laulavad.

Tsuhha-tsuhha sõidab rong, tamme peatus järgmine on.

Mõistatatakse: Ühel emal oli tuhat poega, kõigile andis kausikese, ainult ise jäi ilma? (tamm ja tõrud)

Arutletakse mõistatuse üle ja uuritakse tammepuud. Õpetaja räägib, kui oluline on tammepuu meie kultuuris (hiiepuu, rahvuspuu).

Ümber puu loetakse salmi koos liigutustega:

Me tammepuu taadil (võta atleedi poos)

on paitavad käed (paita kätega põski),

nii pehmed (käed ees, paitad ühe käega teise selga)

ja hellad ja aitavad käed. (tee endale kalli)

Meenutatakse, et mihklipäevaks korjasid lapsed koos rühma ja vanematega tammetõrusid, et jahimehed saaks neid metssigadele toiduks viia. Õpetaja näitab lastele pihlaka lehte ja marju ning tahab teada, millise puu omad need on.

Leherongiga sõidetakse pihlaka juurde:

Lapsed, tulge sõitma leherongiga.

Kõik, kes sõidavad, need kaasa laulavad.

Tsuhha-tsuhha sõidab rong, pihlaka peatus järgmine on.

Mõistatatakse: Emand mäel, helmed kaelas? (pihlakas)

Koos õpetajaga vaadeldakse pihlapuud ja selle lehte ning arutletakse mõistatuse üle. Õpetaja uurib, kas lapsed teavad, mis on helmed ning miks on vanarahvas nende arvates pihlaka kohta nii öelnud. Õpetaja räägib ka pihlakast vanarahva elus (marjade kasutamine rahvameditsiinis, pihlakas kui kodu kaitsja).

Koos lastega meisterdatakse pihlamarjadest kee.

Õpetaja küsib, kas lapsed teavad mõistatusi looduse kohta või oskavad ise mõistatusi välja mõelda. Toimub mõistatamine ja õpetaja esitab ka mõistatusi.

Mõistatatakse: Ei käsi ega jalgu, aga puu otsa ronib? (ronitaim)

                         Millist lehte ei saa lugeda? (puulehte)

                         Milline koor ei laula? (puukoor)

                         Millist tukka ei saa tutistada? (metsatukka)

                         Milline vits õitseb? (kibuvits)

                         Millised jalad ei kõnni? (sõnajalg)

Õpetaja räägib lastele, et taimed, põõsad, puud ja kogu loodus on meie sõbrad ja abimehed ning me peame neisse suhtuma austuse ja hoolivusega. Õpetaja küsib, kas lapsed teavad, kuidas seda teha. Lapsed jutustavad sellest, mida nad saavad looduse heaks teha ning kuidas tuleb looduses viibides käituda.

Õpetaja tänab lapsi nutikuse, tähelepanelikkuse ning aktiivse kaasalöömise eest ning koos loetakse lõpetuseks tänupalve loodusele:

                        Puuke, puuke varja mind!

                        Metsake, metsake kaitse mind!

                        Olen su sõsar, sina mu vend,

                        hoiame ühte nii idu kui känd!

 

Kasutatud kirjandus:

K. Kabanen  „Loovtegevused läbi mängu“ (sari „Õpetajalt õpetajale“)

Kirjastus ILO „Liisusalmid ja lasteriimid“ (sari „Õpetajalt õpetajale“)

Tln Ülikool Rakvere kolledž „Kus mu pöial?“ (koostanud E. Kalamees)

TEA „Eesti mõistatuste, vanasõnade ja kõnekäändude kuldraamat“

2. Teema „Sulelised sõbrad rohelises Tõrvas“

A

Noorem rühm

Läbiviimise koht: lasteaia õueala.

Tegevuse eesmärgid:

1. laps tunneb huvi ümbritseva vastu;
2. laps saab teadmisi linnalinnu (varblase) kohta;
3. laps tunneb rõõmu värskes õhus liikumisest, areneb lapse tähelepanu.

Lõimitud tegevused : keel ja kõne, matemaatika, liikumine, muusikaline tegevus, mina ja keskkond

Meetodid: vaatlus, kuulamine, mäng, võrdlemine, loendamine, praktiline tegevus

Vahendid: varblase pilt, linnuhääl plaadilt, näpumäng, linnu toit (kuivatatud marjad, seemned, terad), pildid, pasun, sahinad, kriit või rõngad

Tegevuse käik:

lapsed on kogunenud õue õuesõppe tahvli juurde.

Õpetaja Iivi ja õpetaja Kaire (varblase peakatetega) esitavad vaheldumisi lastele küsimusi

Vestlus lastega. Kus elad sina? Suunavad küsimused – maal või linnas?

Kes meiega veel linnas koos elavad? Keda sa oled näinud tänaval, põõsas puu otsas?

Kus linnukesed elavad? Pesas, pesakastis, puu õõnes.

Näpumäng „Tamm siin, tamm seal“, rahvaluule.

   Tamm siin, tamm seal,       4 käteplaksu

   iga tamme otsas oks.          3 käteplaksu, „oks“ kohal tõsta harali sõrmedega käed ülesse

   Oks siin, oks seal,                4 käteplaksu

   iga oksa küljes pesa.           3 käteplaksu, „pesa“ moodustada peopesadest

   Pesa siin, pesa seal, 4 käteplaksu

   igas pesas kaks muna.        3 käteplaksu, „muna“ – käed rusikasse

   Muna siin, muna seal,        4 käteplaksu

   igal munal must täpp.        3 käteplaksu, „täpp“ – pöial ja nimetissõrm vastamisi

Õpetaja Kaire: „Meie saame tuttavaks täna ühe väikese linnuga, kellele meeldib ka linnas elada.“

   Kuula luuletust:     Keksin rõõmsalt kahel jalal,

                                    nokin tee pealt toidupalad.

                                    Olen täitsa linnalind –

                                    arvan, et sa tunned mind?

Pildi vaatlus. Kas keegi teab, kes see lind on? Vaatame, milline ta välja näeb? Kas ta on suur või väike? Mitu lindu pildil on? jne.

Õpetaja Iivi: „Tal on palju hüüdnimesid: värvuke – väike linnuke; uulitsapoiss – elab tänaval; pasatski /vargapoiss – näppab toitu.“

Õppetahvli kõrval on hekk, kus elavad varblased. Koos kuulatakse varblase häält. Säutsub.

Õpetaja Iivi: „Mida varblane sööb? Kuidas varblane sööb?“

Õpetaja Kaire: „Varblane on selline lind, kes ainult lendab ja keksib (hüpleb). Mitte kunagi ei kõnni! Proovime meie ka keksida ja hüpata varblase moodi (õpetaja näitab liigutusi ette).“

Imiteerime linnu liigutusi!

1) Lendamine

2) Nokkimine

3) Säutsumine

4) Keksimine/hüplemine

Õpetaja Iivi: „Meie õues on varblastel hea elada, keegi ei taha neile haiget teha. Aga kui me lasteaiast välja läheme, siis linnas on peale inimeste veel autod. Mida teevad varblased, kui auto tuleb ja nad tee peal on? Kuidas nad kaitsevad ennast ohu korral? Mängime sellist mängu.“

Mängud

1)„Varblased ja auto“

Lapsed on varblased ja õpetaja on auto. Varblased on „pesas“ ringi sees.

Kui öeldakse „varblased lendavad pesast välja“, siis lapsed sirutavad käed kõrvale ja matkivad lendamist.

Kui kostab autosignaal ja ilmub auto, peavad varblased pessa tagasi lendama.

Tegevus kordub: nokkimine, säutsumine, keksimine/hüplemine.

2)„Kõik linnud tõusevad lendu“

Mängijad asetsevad ringis. Juhtmängija (õpetaja) hakkab ütlema lauseid. Näitab pilti.

Nt „Kõik varblased tõusevad lendu“ – Kui see on õige, sest varblased tõusevad lendu, siis peavad lapsed käed üles tõstma.

Aga kui öeldakse „kõik autod tõusevad lendu“, mis ei ole tõsi, siis trambitakse jalgu. Käsi ei tohi üles tõsta. Tegevus jätkub – „Kõik porgandid tõusevad õhku“ jne

Kuna varblastele meeldib hulgakesi koos elada, siis pillide abil imiteerime varblaseparve lendu tõusmist. Kõik lapsed saavad pilli. Pilli kiiresti liigutades saab sahistada, kõristada. Pille võib vahetada. Meil on palju põõsaid ja puid, kus lindudel on hea elada.

Õpetajad Iivi ja Kaire:

„Oli tore koos mängida ja õppida! Värvukesed lendavad nüüd igaüks oma mänguväljakule.“

Kasutatud kirjandus: „Aiatuuliku askeldused“ I

                                         „Liisusalmidest lauamängudeni“, M.Lillo

B.

Vanem  rühm

Eesmärgid:

1. lapsed teavad, millised linnud ja miks lendavad talveks lõunasse;
2. lapsed teavad, millised on paigalinnud;
3. lapsed oskavad seostada lindude nimetusi kirjeldusega;
4. lapsed teavad, kuidas erinevad linnud pesitsevad ja millised on nende pesad;
5. lapsed oskavad linde loendada.

Läbiviimise kohad: lasteaia õueala, Riiska järve rand, lasteaiaga piirnev mets.

Lõimumine: keel ja kõne, matemaatika, kunst, liikumine, mina ja keskkond

Meetod: vaatlus, kuulamine, mäng, võrdlemine, loendamine, praktiline tegevus

Vahendid: lindude pildid, rehad, looduslik materjal, suled.

Tegevuse käik: rühmad kogunevad lasteaia suure tamme alla.

Õpetaja Anneli: „Täna me muutume linnukesteks, et paremini aru saada, kuidas linnud Tõrva linnas elada võiksid, kas neil on siin hea olla.“

Lapsed „muutuvad“ linnukesteks ja teevad sirutuslennu ümber tamme.

Mis on linde iseloomustavad tunnused?

Mida on lindudel vaja, et ennast hästi tunda?

Lindudel on metsas kõige parem elada ja lähemegi sinna. Küll on hea, et meil on linnas palju rohelust ja metsa.

Edasi suundutakse metsarajale. Kuulatakse lindude erinevaid hääli: rähni toksimine, tihaste siutsumine (hääli on kuulatud enne nii heliplaadilt kui ka kevadisel linnumatkal).

Õpetaja Anneli: „Miks on sügiseses looduses lindude hääli jäänud vähemaks?

Kus nad on?

Miks nad ära lendavad?

Mis on lindudele söögiks?

Kuhu jäävad konnad, sitikad ?

Kuidas nimetatakse linde, kes ära lendavad?

Kas meil siis talvel pole Tõrvas ühtegi lindu ?

Kuidas nimetatakse linde, kes jäävad talveks Eestisse?“

Õpetaja abi Tiina ütleb mõistatuse:

„Ilma kirveta, ilma saeta ehitab endale kodu?“ (lind teeb pesa)

Õpetaja Anneli: „Aga kus elavad paigalinnud talvel?

Miks nad elavad inimeste läheduses?

Mida söövad paigalinnud talvel?

Millised on erinevate lindude kodud?“

Lapsed jaotatakse nelja rühma ja saavad ülesande ehitada kindlale linnule pesa.

Eelnevalt on tutvutud pildimaterjaliga lindudest. R. Saluri „Linnud“ ja R. Kuresoo „Loodus on lähedal“.

Õpetaja abi Tiina:

„Kukub, kukub, aga maha ei kuku? (kägu)

Vanamees istub aia peal, hallid püksid jalas?“ (varblane)

Otsides märke lindude tegevusest looduses, liigutakse edasi Riiska järve äärde.

Toimub vaatlus ja vestlus metspartide käitumisest sügisel. (Parte on vaadeldud järvel nii kevadel kui ka suvel.)

Kuna tihti on näha ka kurgi ülelennul, siis võimaluse avades räägitakse ka neist.

Õpetaja Anneli: „Miks vanarahvas ütles: Kured läinud, kurjad ilmad, haned läinud, hallad maas, luiged läinud, lumi maas.“

Õpetaja Anneli: „Nii nagu inimesed hoiavad ohtude puhul kokku ja aitavad üksteist, toimivad ka linnud.

Mis te arvate, miks kured lendavad kolmnurgas? (sest ees on tugevamad ja vanemad)

Kuldnokad lendavad parves, sest et nad on väikesed ja vajavad üksteise kaitset, külgedes on tugevamad ja julgemad, väsimise korral vahetatakse üksteisega kohti. Haned lendavad sirges rivis, sest tugevamad ja vanemad juhivad ja kaitsevad eespool.“

Lapsed otsivad endale puupulgad ja joonistavad liivale erinevad linnuparved.

Häälitakse erinevaid lindude nimesid ja pulkadest laotakse lindude esitähti.

Õpetaja Anneli: „Kas lindudel on linnas ikka turvaline olla, või varitsevad neid ka ohud?“

Liikumismäng „Ole tähelepanelik“.

Jaotatakse rollid: koer, kass, inimene, auto, erinevad linnud: varblased, varesed, harakad. Toimub loendamine, keda kui palju ühes rühmas on. Kasvataja mängib suupilli ja linnud lendavad ringi, pillihääle tugevnedes tuleb kass, linnud lendavad peitu: varblased põõsastesse, varesed puu otsa ronimisredelile, tuvid katusele pinkidele. Muusika muutub vaiksemaks, kass lahkub, linnud tulevad tagasi lendama. Nii mängitakse läbi kõikide osalistega, kes linnaolukorras kujutavad lindudele ohtu.

Iga rühm saab ülesande minna erinevat teed mööda tagasi lasteaia tamme alla, loendades tee peal, mitut lindu nad näevad. (minekuks on kindel aeg)

Tamme all liidetakse rühmade loendatud linnud kokku.

Anneli räägib improviseeritud loo Varesest ja Öökullist, kes vihma ajal suutsid ühe vihmavarju all sõpradeks jääd.

Jõutakse järeldusele, et hädas hoitakse kokku. Talvel jagavad linnud nii toidulauda kui ka peidupaika ja inimesed aitavad lindudel halvad ajad üle elada.

Kasutatud kirjandus:

„100 mõistatust ja 100 vanasõna“

„Kus mu pöial?“ (Tallinna Ülikool)

„Aiatuuliku askeldused I“

„Kuidas õppida vaatlema“ , E. Valter

„ Isa, palun loe mulle“

3. teema „Mina oma kodulinnas“

A

Noorem rühm

Tegevuskoht: lasteaia kõrval asetsev mets

Eesmärgid:

1. 1.õhutada lapsi meid ümbritsevat loodust märkama;
2. kasvatada hoolivat suhtumist loodusesse;
3. õpetada arusaamist, et meie käitumine mõjutab teisi elusolendeid.

Lõimumine: keel ja kõne, liikumine, mina ja keskkond

Meetod: vaatlus, kuulamine, mäng, praktiline tegevus

Vahendid: metsavana, karu, jänese, rebase kostüümid, prügikott, sidemed, tikud

Tegevuse käik:

lapsed jalutavad metsa. Kohtuvad kännul istuva metsavanaga (õpetaja Elve).

METSAVANA räägib lastele, mida ta metsas teeb. Näitab lastele suurt prügikotti. Räägib, et tema, karu, jänes ja rebane koristavad metsa alt prahti, et oleks ilus ja puhas metsaalune. Siis oleks siin hea ja tore jalutada, joosta ja mängida.

Tuleb KARU (õpetaja Marju), kõnnib kurvalt ja lonkab käppa. Näitab lastele katkist pudelit, mille peale ta astus ja nüüd on käpp katki.

METSAVANA seob laste abiga karu käpa sidemesse. Küsib laste käest, mida selle katkise pudeliga teeme.

Koos pannakse katkine pudel prügikotti.

Tuleb hüpates JÄNES (õpetaja Leili), kes kukub pikali.

JÄNES: Oi, oi,oi, jooksin mööda metsa ja mängisin teiste loomadega peitust. Aga äkki ei saanud enam ühtegi hüpet teha, sest keegi oli põõsastesse nööri pannud ja nüüd on mul käpakestel väga valus. Ma ei saa peaaegu üldse liikuda.

Jänes päästetakse ühiselt nöörist lahti. Ka nöör visatakse prügikotti.

METSAVANA küsib laste käest, kust see prügi siia metsa sai? Metsavana räägib, et nägi, kui üks auto tõi metsa koorma prügi.

METSAVANA: „No nii küll ei tohi teha, kas te teate, kus on prügi koht.“

Siis aga tuleb REBANE (õpetaja abi Irja), vedades enda järel kuivanud oksi.

REBANE: „Vaata, mida mina metsast leidsin, kohe terve karbi tuletikke. Nüüd küll saan suure lõkke teha!“

Võtab maast paberi ja süütab selle.

METSAVANA takistab teda ja küsib laste käest, miks ei või metsas oksi põletada.

Metsavana räägib lastele, mida saab okstega teha.

Räägib, kuidas ta nägi metsas onusid, kellel oli suur masin kaasas ja nemad toppisid sellesse masinasse kuivanud oksi sisse. Teisest otsast tuli aga välja koorepuru.

METSAVANA: „Mida aga saab koorepuruga teha?“ (Metsavana näitab metsa all toredat rada, mida katab koorepuru.) „Proovige, lapsed, kui tore ja hea on sellel rajal kõndida, joosta ja hüpata.“

METSAVANA: „Nüüd aga peame koos karu, jänese ja rebasega jätkama metsa koristamist. Siin, metsas, paistab veel palju prahti ja kuivanud puuoksi. Kas te tahaksite meid pisut aidata? (koos otsitakse veel metsa alt prahti, mis sinna ei kuulu)

 „Oi, lapsed, meil on üks prügikott täis, mis me sellega teeme?“

 „Aitäh, lapsed!“ tänavad neid metsavana ja loomad.

 REBANE: „Nüüd te teate, kuidas hoida oma ümbrus ja mets puhas ja kuhu prügi panna ja mida teha kuivanud okstega. Rääkige seda ka oma sõpradele. Nii saamegi oma kodulinna Tõrva puhtana hoida, kus meil ja kõikidel teistel on hea elada.“

Koos viiakse korjatud prügi lasteaia prügikasti.

B.

Vanem rühm

Tegevuse koht: lasteaia õueala.

Eesmärgid:

1. õpetada nägema puhtust enda ümber;
2. arendada koostööoskust, tutvustada erinevaid töövõtteid ning tööriistu;
3. selgitada majahoidja tööd vajalikkust ja austust teise inimese töö vastu;
4. selgitada prügi õige sorteerimise vajalikkust.

Lõimumine: keel ja kõne, arvutamine ja võrdlemine ja mina ja keskkond

Meetodid: vaatlus, kuulamine, võrdlemine, praktiline tegevus

Vahendid: õunalõigud, mahlapakk, plasttopsid, kommipaber, plekkpurk, plastpudel, prügikott, pappkastid

Patareid, 5 papist kasti, kuhu peale on kirjutatud: 1) paber ja papp 2) klaas, metall, plast 3) pakendid, 4) olmejäätmed 5) biolagunevad jäätmed.

Lapsed toovad kodust kaasa oma rehad.

Tegevuse käik:

lapsed on kogunenud ringi keset mänguväljakut. Laste keskele tuleb MÕMMI (õpetaja abi Elve), kes ütleb, et leidis oma laua pealt mitu silti, aga ei oska nendega midagi peale hakata. Siltide peale on küll midagi kirjutatud, aga kahjuks ei oska ta veel lugeda.

Rühmade õpetajad pakuvad talle abi.

Äraarvamismäng: tegevused, mis on seotud majahoidja tööga.

Mängu sisu: õpetaja tõmbab ühe sildi, kuhu on kirjutatud sõnad: riisumine, kandmine, vedamine, pühkimine, niitmine, kaevamine ja tõstmine.

Õpetaja matkib tegevust, mille ta tõmbas, ja lapsed püüavad ära arvata, missuguse tööga on tegemist. Kui lapsed on kõik tegevused ära arvanud, näitab iga õpetaja oma sõna ja lapsed püüavad neid koos lugeda.

MÕMMI ergutab lapsi arutlema, milleks neid töid on vaja ja kes lasteaias võiks seda tööd teha. (majahoidja)

Vahepeal ilmuvad nurga tagant MIKK JA MARI

Lühinäidend „Mikk ja Mari tulevad koolist koju“

Tegelased: Mikk – õp Laivi

                  Mari – õp Reet

                  Majahoidja – õp Aira

Näidendi sisu: Mikk ja Mari tulevad koolist, sest tunnid on läbi saanud ning koolist koju tulles on neil ühine tee. Koolist koju minnes on neil kõht tühjaks läinud ning nad on vahepeal poes käinud ja ostnud endale toidupoolist ja juua. Nad söövad vahetpidamata ning pilluvad oma taara ning muu prügi maha. Miku ja Mari juurde tuleb majahoidja ning palub lastel prügi mitte maha loopida. Mikk ja Mari aga ei mõista, miks seda ei tohi teha. On ju majahoidja töö koristada tänavad ja õueala puhtaks. MÕMMI küsib vahepeal teistelt lastelt, kas nii peabki käituma. Lapsed seletavad, miks prügi maaloopimine ja teise inimese töö mitteaustamine pole ilus. Mikk ja Mari mõistavad oma halba käitumist ja  hakkavad kohe prügi ühte prügikotti toppima.

MÕMMI peatab neid ja arvab, et nii pole ka vist päris õige.

Tuleb õp Laivi ning arutletakse lastega, miks on vaja prügi õigesti sorteerida.

Maast leitud prügi sorteeritakse 5 erinevasse pappkasti:1) paber ja papp, 2) klaas, metall, plast, 3) pakendid, 4) olmejäätmed, 5) biolagunevad.

Seejärel loendatakse pappkastides olevad esemed ära.

Lapsed jõuavad järelduseni, et loodust hoidvalt käitudes ja säästlikult tarbides saab muuta ümbruse puhtamaks ja kaunimaks ning iga töö on austust väärt.

Tuleb MÕMMI, käes reha: „Mina nägin, et meie õueala puude all on palju lehti maas. Lapsed, tulge appi, teeme tädi Maretile rõõmu ja aitame tal lehti riisuda. Siis pole Mareti-tädil nii raske.

Lapsed võtavad oma rehad ja hakkavad riisuma. Õpetajad näitavad õigeid töövõtteid.

MÕMMI selgitab koos majahoidja Maretiga lastele, kuhu viia riisutud lehed. Koos viiakse lehed lasteaia taga olevasse kompostikasti. Tammetõrud korjatakse kokku ja viiakse siseõue teiste tammetõrude juurde. Õpetajad aitavad lastel rõõmu tunda oma puhtast õuealast.

MÕMMI ja Mareti-tädi tänavad abi eest ja arvavad, et kui lapsed ka kodudes oma õue ja aia eest hoolitsevad, siis on meil üks kena ja puhas kodulinn. Nüüd suunduvad kõik rühmad jalutuskäigule, vaatamaks kas Tõrva õued ja aiad on korras.

Lõpetuseks

Millise kogemuse saime?

Tänu projektile tugevnes lasteaia meeskonna ühtsus, kuna ürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel kaasati peaaegu kogu personal. Leidsime uusi võimalusi, kuidas teha koostööd linna teiste asutustega.

Keskkonnaõppe võimalused ja meetodid on ammendamatud.

Ja kõige tähtsam:

LAPSED ON NUTIKAMAD JA TARGEMAD, KUI ME ARVATA OSKAME!