Tõrukesed Tammelinna avastamas

Tartu lasteaed Tõruke

Koostajad: Ülle Aunbaum, Ruti Põder, Tiina Ranna ja Helgi Und

Sihtrühm: 5–7aastased lapsed

Tegevuse kirjeldus: õppekäik on jaotatud neljaks retkeks. Ühe retke läbimiseks kulub 1–2 tundi.

Retkele eelnev sissejuhatav osa ja retkele järgnev teadmisi kinnistav osa toimub lasteaias.

Üldeesmärgid: laps tutvub lasteaia ümbruskonnas olevate tähtsamate ehitistega ja teab nende tähtsust.

Laps oskab olla loodussõbralik.

Laps mõistab kogukonna koostegutsemise vajalikkust.

Laps oskab keskkonnateemadel aktiivselt kaasa mõelda ja rääkida.

Laps mõistab, kuidas igapäevategevused ümbritsevat keskkonda mõjutavad.

 

Taust: Tartu Tõrukese lasteaed asub rohelises Tammelinna piirkonnas. Meie motoks on „Hea on tõrul sirguda suure tamme all“. Suurte põlispuudega ümbritsetud lasteaiaterritoorium, lähedalasuvad puiesteed, staadion ja vajalikud teenindusasutused on loonud hea õpi- ja kasvukeskkonna. Tänu soodsale asukohale saame rakendada õuesõpet ja käia õppekäikudel väljaspool lasteaia territooriumi. Lasteaed osaleb aktiivselt Tammelinna kogukonna elus, võttes osa iga-aastaste Tammelinna päevade korraldamisest ja osaledes paljudel linnaosa kultuuriüritustel. Projekti on kaasatud Tammelinna raamatukogu, Tamme gümnaasium, Tamme staadion, O. Lutsu majamuuseum ja Tamme mõisa härrastemaja.

 

ESIMENE RETK

Õuealalt välja

Retke marsruut Tamme pst 43 A – Suur Kaar 56 ja 54 ning Tamme gümnaasium.

Jalutuskäik l/a „Tõruke“ õuest mööda Tamme pst kuni Tamme raamatukoguni, retke kestus on 1 tund.

Eesmärgid: laps

×          teab lasteaia lähedal asuvaid olulisi ehitisi: raamatukogu, kooli, vana mõisahoonet;

×          teab raamatukogu vajalikkust;

×          oskab kirjeldada vaadeldavat hoonet;

×          teab vana maja tähtsust ja pakub välja hoonet säästvaid tegevusi;

×          teab kooli kui õppimise kohta;

×          oskab kirjeldada, mille poolest lasteaed koolist erineb.

 

1. Tamme raamatukogu kui Tammelinna kogukonna keskus

Arutelu raamatukogu üle. Vestlus lastega.

Miks on raamatukogu meile tähtis?

Raamatukogus toimuvad üritused lastele.

Toimuvad luulepäevad, millest võtavad osa ka meie lasteaia lapsed.

Meisterdamistunnid koos jutuvestmisega.

Õpetatakse raamatukogu kasutama ja kirjandust leidma.

Laste jaoks on eraldi saal, kus saab raamatuid vaadata ja lugeda ning ka mängida.

Õpetajatele pakutakse ettevalmistatud teemal raamatukogutunde.

Nimemäng

Mängijad on ringis. Esimene mängija pöörab ennast kõrvaloleva mängija poole ja ütleb tema nime silbitades ja samal ajal rütmiliselt paarilisega käsi vastakuti kokku lüües.

Eesmärk:        

×          laps teab rühmakaaslase nime,

×          laps oskab nime silbitada,

×          laps jälgib rütmi.

Lõimumine: valdkond „Keel ja kõne“

2. Tamme mõisa härrastemajaesine plats

Hoone vaatlus ja arutelu.

Arutelu: mida maja meile räägib?

Millise kujuga see hoone on?

Mis meeldib? 

Mis ei meeldi?

Kokkuvõte: mida teha selle vana mõisahoonega?

Hoone kirjeldus: väärtushinnang – miljööväärtuslik

Õpetajale: Ehitusaeg 20. saj algus. Algselt kasutati elamuks, praegu on ärihoone. Endine Tamme mõisa elamu. Arhitektuurseks elemendiks on lodžataoline varjualune hooviküljel. Katus toetub neljale kaheksakandilisele puitsambale, teisele korrusele viib käänuga puittrepp. Seinakate: puu, krohv. Värv: hall. Katus: viilkatus.

Mäng: „Mõõdame maad“

Mõisa hoone mõõtmine ja mõisa aia mõõtmine.

Rühm jaotatakse paaridesse. Paaridele jagatakse erinevad ülesanded. Maad mõõdetakse kokkulepitud mõõtevahenditega. Nt maa mõõtmine hüpetega: paarilistel tuleb mõlema jalaga korraga hüpata üks kuni kolm hüpet ning valjusti loendada. Üks ütleb nt „üks, kaks“, teine jätkab „kolm, neli, viis“ jne. Nt mõõtmine tibusammude, nööri, pulgaga.

Eesmärk: laps oskab mõõta pikkust kokkulepitud mõõtevahenditega.

Lõimumine: valdkond „Matemaatika“

3. Tamme gümnaasium

On meie piirkonnakool.

Mille tõttu teavad lapsed seda maja?

Enamik lapsi läheb siia kooli.

Mänguplatsina kasutame toredat mäge koolimaja õuealal.

Mäng: „Mäe valvur“

Üks mängija valitakse valvuriks. Valvuri silmad kaetakse salliga, ta istub mäe otsas ja valvab varandust. Nüüd tuleb teistel väga vaikselt hiilida mäe otsa varanduse juurde. Niipea kui valvur midagi kuuleb, näitab ta käega heli suunas. Hiilija, kes vahele jääb, peab otsast alustama.

Vahendid: sall

Eesmärk: laps valitseb oma liigutusi, on tähelepanelik ja keskendunud

Mis on ringis?

Lapsed jagatakse rühmadesse kas numbrite või värvide järgi.

Lapsed seisavad ringis. Ringi keskel on erinevad puulehed. Mängujuht hüüab nt „kask“ number kaks või „kask“ punane. Kõik nimetatud jooksevad ringi ümber suure ringi ja siis oma koha kaudu suure ringi keskele ja tõstavad üles kase lehe.

Eesmärk: laps tunneb erinevaid puulehti

Vahendid: erinevate puude lehed

Lõimumine: valdkond „Mina ja keskkond“

 

TEINE RETK

Tammelinn – üks mõnus ja vahva elupaik

Sihtrühm on Tõrukese lasteaia vanemad aiarühmad, 5–7aastased lapsed. Retke on soovitav korraldada erinevatel aastaaegadel uuesti.

Retke marsruut: lasteaed – Tamme pst allee – Tamme staadion – Elva tn – lasteaed. Retke kestus 2 tundi.

Eesmärgid:

×          laps tunneb Tammelinna kui sõbralikku ja põnevat elukeskkonda,

×          lapsel on suurenenud teadlikkus ja oskus märgata keskkonnaalaseid probleeme,

×          laps märkab ja oskab hinnata ajalooliste hoonete väärtusi,

×          laps märkab linde, loomi ja putukaid ning hoiab nende elupaiku.

Sisu:

Lastele on eelnevalt räägitud Tammelinnast kui sõbralikust, ajaloolisest ja hinnatud elukeskkonnast. Lapsed on vaadanud fotosid Tammelinna miljöövaartuslikest ja muinsuskaitse all olevatest elamutest, on toimunud arutelud ajalooliste hoonete väärtusest. Toimub kahekilomeetrine retk Tammelinna tänavatel. Kirjeldatud mängudest tehakse valik vastavalt aastaajale.

• Ajalooline Tammelinn

Jalutuskäik piki Tamme gümnaasiumi juurest algavat tammealleed. Mõiste allee. Kahel pool alleed asuvad 1930. aastatest pärinevad miljööväärtuslikud eramud. Eramute vaatlus – mis neis ühist, kuidas on renoveerimisel arvestatud ajaloolisi detaile. Lagunevad majad – kuidas peaks neid taastama. Akende, uste, vanade hoonete detailide taaskasutus. Uued kaasaegsed majad – mille poolest erinevad vanadest majadest. Millises majas tahaksite elada, miks?

 

Otsimismäng –

Eesmärgid: laps

oskab leida fotole vastava maja,

märkab maja ehituslikke detaile ja kirjeldab neid,

teab ja oskab selgitada mõistet muinsuskaitse.

Lõimumine: tegevus on lõimitud valdkonnaga „Mina ja keskkond“ ning „Keel ja kõne“.

Vahendid: fotod majadest

Mängu käik: seisame alleel. Iga laps saab foto ühest majast. Käskluse järel jooksevad lapsed laiali ja asuvad maja otsima. Maja leidmisest annavad lapsed märku kokkulepitud signaaliga. Vestlusringis räägivad leitud majast – mis neile seal meeldib, mis mitte, milline on maja seisukord.

• Tammelinna aiad

Arutelu. Vaatleme lähemalt üht aeda. Palju rohelust, põlispuud, põõsad, lillepeenrad. Puude ja põõsaste nimetused. Lapsed nimetavad tuttavaid puid-põõsaid. Õpetaja näitab lastele vähem tuttavaid taimi – jugapuu, elupuu, ebajasmiin jne. Talvisel retkel vaatleme erinevate puude võrasid, oksi ja tüvesid. Aed kui lindude-loomade elupaik. Millised neist võiksid selles aias elutseda? Miks? Kus?

Aia eest hoolitsemine – muru pügamine, puude-põõsaste lõikamine. Taimsed jäätmed komposteeritakse. Miks? Mida veel võib kompostihunnikusse panna? Kuhu pannakse muud jäätmed? Lapsed räägivad oma kodusest jäätmemajandusest.

Mäng: „Kes siin aias elavad?“

Eesmärgid: laps          

×          oskab vaadelda aeda kui loomade-lindude elukeskkonda,

×          tunneb mõningaid loomi ja linde ning nende elupaiku,

×          märkab linnalooduses elavaid loomi-linde ja kaitseb neid.

Lõimumine: tegevus on lõimitud valdkondadega „Mina ja keskkond“ ning „Keel ja kõne“

Vahendid: pildid erinevatest loomadest-lindudest

Mängu käik: laps võtab pimesi ühe pildi loomast või linnust ja arutleb, kas ta võiks elada antud aias ja kui, siis kus? (Valikusse on pandud ka metsloomade ja mitte meie maal elutsevate liikide pilte.)

• Suur tamm

Väike-kaare ja Tamme pst nurgal kasvav suur tamm. Ümbruses palju tammesid – sellest ka linnaosa ja tänava nimetus. Vaatlus: tamme võra, oksad, koor, suur puuõõnsus – kes seal võiks elada. Tamme lehed, tõrud. Kellele on tõrud toiduks? Igal sügisel korjame lasteaias Elistvere asukatele tammetõrusid. Tamme arvatav vanus.

Tammede loendamine. Mitu tamme on?

Mäng: „Kes elavad tamme all ja tüvel?“

Eesmärgid:     

laps oskab uurida elusloodust,

laps märkab väikesi elusolendeid ja mõistab nende tähtsust looduses.

Lõimumine: tegevus on lõimitud valdkondadega „Mina ja keskkond“ ja „Keel ja kõne“.

Vahendid: luubid, papist aknakesed, maalriteip

Mängu käik: igal lapsel on 15 × 15 cm papist aknake, mille ta paneb maapinnale või puutüvele. Laps kirjeldab, mida ta näeb aknakese sees. Soovi korral kasutab laps luupi. Millised elusolendid ja taimed seal on? Iga laps kirjeldab oma leide. Ühine arutelu. Miks on need elusolendid looduses vajalikud ja kasulikud?

Mäng: „Raamitud loodus“

Lapsed jagatakse nt kolme kaupa rühmadesse. Kolmikul on papist või okstest tehtud raam. Raami abil saab „pildistada“. Otsitakse sobiv koht, kuhu pannakse raam.

Eesmärk:        

×          laps oskab vaadelda loodust,

×          laps oskab paarilisega arvestada,

×          laps oskab kirjeldada, mis on pildil.

Mäng: „Kes kus elab?“ (Mängu võib mängida ka hiljem lasteaias kinnistava tegevusena)

Eesmärgid :    

×          laps tunneb ja nimetab linde ja loomi, kes võiks elada tamme juures;

×          laps oskab rääkida nende käitumisest, toitumisest, elupaigast.

Lõimumine: tegevus on lõimitud valdkondadega „Keel ja kõne“ ning „Mina ja keskkond“.

Vahendid: alusele kleebitud tekstiilist tammepuu siluett, erinevad loomad, linnud, putukad, mille tagakülg krõpsumaterjalist. Laste ülesanne on paigutada iga elusolend tammepuul või puu juures õigele kohale.

Mängu käik: mängu võib mängida grupiti või individuaalselt – lapsed leiavad putukatele, loomadele ja lindudele elupaigad tamme juures ja asetavad nad õigele kohale.

• Tamme staadion

Vaatleme staadioni rajatisi – laste mänguväljak, tribüünid, jalgpalliväljakud, jooksurajad, kohad hüpeteks ja heitealadeks. Tervisespordi tähtsus. Ka lasteaialastel on staadionil palju treenimisvõimalusi – seal tegutsevad jalgpalliklubi, võimlemisklubid, toimuvad kergejõustiku ja tantsutrennid ja ülelinnalised lasteaedade spordipäevad. Lapsed räägivad oma treeningutest Tamme staadionil.

Mäng: ˈKõhukull“

Täna mängin kõhukulli, ära puhu seebimulli!

Parem ütle mulle sa, millist rooga köögist saad.

Kellele liisk langeb, peab ütlema ühe toidu. Nüüd võib ta hakata teisi püüdma. Kui ta on kedagi tabanud, siis hõikab ta „stopp“ ja kõik jäävad seisma. Püütud laps ütleb uue toidu ja hakkab uueks kulliks. Võib öelda näiteks puuvilja või köögivilja nimetusi, tervisele kasulikke tegevusi.

Eesmärk:        

×          laps saab teadmisi erinevatest toitudest,

×          laps oskab mängus kasutada erinevaid põhiliikumisi.

Lõimumine: valdkond „Mina ja keskkond“, tervise väärtustamine, tervislik toitumine ja valdkond „Liikumine“

Mäng: „Puukull“

Eesmärgid:     

×          laps reageerib kiiresti, on osav jooksja;

×          laps arvestab mängus kaaslastega;

×          laps teab puude nimetusi.

Lõimumine: tegevus lõimitud valdkondadega „Liikumine“ ning „Keel ja kõne“

Mängu käik: valitakse „kull“, kes asub kaaslasi taga ajama. Pääsemisvõimalus on puutüve

puudutamine, tagaaetav ütleb puu nime, mida ta puudutab.

•  Jalutuskäik mööda Elva tänavat lasteaiani

Teel vaatleme miljööväärtuslikke elamuid ja aedu. Jälgime heakorda ja keskkonna olukorda.

Lastel on ülesanne märgata esemeid ja olukordi, mis võiks ohustada Tammelinna looduskeskkonda, ja suunata nendele ka teiste tähelepanu. Ühine arutelu, kas on ohtlik, mida ning kuidas tuleks vajadusel muuta või parandada. Mis rõõmustab või kurvastab taimi ja puid.

Mäng: „Ring ümber puu“

Valige üks puu ning seiske selle ümber ringis. Kõik ütlevad midagi selle puu kohta, õpetaja aitab vajadusel. Ütlemised võivad olla nii teadmiste kui ka fantaasia vallast.

Eesmärk:

×          laps oskab vaadelda ja nähtut kirjeldada,

×          laps julgeb teiste ees kõnelda.

Lõimumine: valdkond „Mina ja keskkond“ ja „Keel ja kõne“

 

 

KOLMAS RETK

Tamme tiik

Sihtrühm on Tõrukese lasteaia vanem rühm, 6–7aastased lapsed. Retke on soovitav korrata erinevatel aastaaegadel. Retke kestus 1 tund.

Eesmärgid: lapsed

×          teavad mõistet tiik,

×          mõistavad veekogu tähtsust linnalooduse rikastamisel,

×          huvituvad tiigielustikust ja taimestikust, tunnevad neist mõningaid,

×          oskavad kasutada erinevaid uurimis- ja töövahendeid (kahva, luupi),

×          oskavad märgata ja hinnata keskkonnaseisundit,

×          arutlevad ja mõtlevad kaasa keskkonnateemade üle.

 

Sisu:

retki tiigi äärde korraldame erinevatel aastaaegadel, et märgata tiigi elustiku ja taimestiku muutusi. Vaatleme tiigi kalda- ja veetaimestikku, määrame taimi. Jälgime tiigil elutsevate sinikaelpartide tegutsemist. Uurime tiigi elustikku ja määrame liike. Vaatleme tiigi ja tiigi ümbruse seisundit ja vee puhtust. Arutleme tiiki mõjutavate keskkonnaohtude üle. Tiigi elustiku määramisel kasutame A. Turovski „Tiigielu aabitsat“. Seda raamatut on lastele eelnevalt tutvustatud ja pilte näidatud.

• Tamme tiik

Erinevad veekogud – meri, jõgi, oja, tiik. Milliseid nimetame tiikideks? Kas see tiik meeldib teile? Miks? Tiigi tähtsus ja vajalikkus linnalooduse rikastajana. Kes tiigis elavad? Tiigi elanikud ja taimed moodustavad ühise maailma, on üksteisele vajalikud ja kasulikud.

Konnad.

Mõistatus: „Hopsti! Kes küll hüppab seal, vahel kükib kivi peal? Hüppab maal ja ujub vees, krooksub tiigikõrkjates?“

Kus konn elab, mida sööb? Konnakudu, kullesed. Konnade kasulikkus.

Teod.

Mõistatus: „Pikkamisi liigun ma oma ainsa jalaga, keerdus koda turja peal, varju leian ainult seal?“

Teod elavad maismaal ja vees. Söövad taimi.

Kalad.

Tiigis on palju väikesi kalu. Millest toituvad? Miks on nad tiigile kasulikud?

Vaatleme madalat kaldavett – mis elusolendeid märkame? Püüame kahvadega tiigi elustikku, asetame anumasse ja püüame määrata liike. Vajadusel kasutame luupe. Miks on need elusolendid looduses vajalikud?

Tiigi taimestik – vee- ja kaldataimed. Mis neil erinevust? Taimestik erineb sõltuvalt aastaajast. Tiigis õitsevad taimed – vesikupud, vesiroosid. Vesiroosid on looduskaitse all. Hundinuiad, kõrkjad, pilliroog.

Sinikaelpardid – isa- ja emalinnu võrdlus. Tiik kui partide elupaik. Tiik on vajalik ka teistele loomadele-lindudele-putukatele.

Tiigi seisund, vee puhtuse uurimine. Võtame klaasnõuga tiigist vett. Mis võib vee puhtust ohustada? Sõiduteelt voolav sademevesi, inimtegevus. Kas tiigi vees ja kaldal on rämpsu? Miks see on ohtlik?

Mäng; „Veekogumäng“

Eesmärk:

×          laps teab mõistete oja, jõgi, meri tähendust;

×          laps teeb kaaslastega koostööd;

×          laps reageerib kiiresti käsklusele.

Lõimumine: tegevus on lõimitud valdkondadega „Mina ja keskkond“ ning „Liikumine“.

Mängu käik: moodustatakse 3–4liikmelised võistkonnad. Mängijad seisavad üksteise selja taha, panevad käed õlgadele. Nii moodustuvad ojad. Ojakesed hakkavad mängujuhi märguande peale vabalt ringi voolama. Kui mängujuht hüüab „Jõgi!“, peavad kõik ojakesed moodustama pika jõe. Nüüd voolab edasi jõgi. Märguande „Meri!“ peale moodustatakse suur ring ja käsi liigutades hakkab meri lainetama.

Mäng: „Pardike, kas süüa tahad?“

Mängijad seisavad ringis. Juhtmängija liigub väljaspool ringi ja jääb mõne mängija selja taha seisma, koputab talle vastu selga ja küsib: „Pardike, kas süüa tahad?“

Vastaja ütleb: „Tahan, kust saab.“

Küsija vastab: „Sealtpoolt,“ ja näitab suuna, kuhu peab liikuma. Ise suundub vastassuunas. Mängijad „lendavad” võidu ümberringi. Kumb jõuab enne ringis tekkinud „tühja pessa“, on võitja. Hilinenust saab uus juhtmängija.

Eesmärk:

×          laps on tähelepanelik,

×          laps jookseb kiiresti,

×          laps oskab hoida oma kohta ringis.

NELJAS RETK

Kirjanik Oskar Lutsu majamuuseumi aeda

Retke marsruut: Tamme pst 43a – Elva tn – Väike-kaare tn – Riia tn 38 –Tamme pst 43a

Retke kestvus 1–1,5 tundi

Eesmärgid: laps

teab raamatu „Nukitsmees“ autorit, tema maja ja aeda;

tunneb aias kasvavaid puid, põõsaid ja köögivilju „Tootsi“ peenral (sügisel);

nimetab aias kasvavaid lilli (kevadel);

teab prügi sortimise vajalikkust ning oskab sorteerida lihtsamat prügi (pudel, paber, olmeprügi);

osaleb looduse korrastamisel.

Sisu:

lastele on eelnevalt räägitud kirjanikust ja tutvustatud raamatut „Nukitsamees“, on käidud kirjaniku majamuuseumis.

Vaatleme maja: mansardkorrusega maja Riia tänavale laskis kirjanik oma perele ehitada 1936. a (arhitekt A. Matteus) ja ta elas siin viimased 17 eluaastat.

1964. aastal avati kirjaniku kodus majamuuseum.

Muuseumis saab külastada naitusi, tellida ekskursioone, haridus- ja sünnipäevaprogramme.

Muuseum korraldab ettekandepäevi, kirjanduslikke konkursse ja viktoriine, kontserte, luule- ja teatriõhtuid ning rahvalikke üritusi, mis kevaditi toimuvad ka aias.

Traditsioonilised on 7. jaanuaril ja 23. märtsil kirjaniku sünni- ja surmaaastapäeva

tähistamine, keelemängud „Nööbid on ära“ enne emakeelepäeva, aiapäevad maikuu teisel

poolel ja septembris Tammelinna päevadel osalemine.

•  Tegevus aias

Lustakas liikumismäng „Kuidas Oskar Luts linnast koju tuleb“

Eesmärk: laps oskab kiiresti riietuda ja tabada kirjaniku kuju.

Vahendid: kaabu, kepp, kott, sall ja kindad

Lastele antakse vahendid ja nad kehastuvad kordamööda Oskar Lutsuks.

•  „Tootsi“ peenraga tutvumine

Tamme gümnaasiumi lapsed külvavad igal kevadel ühe peenra peale erinevad köögiviljad ja käivad seda ka suvel rohimas ning kastmas. Sügisel koristavad saagi koostöös muuseumi töötajatega.

Arutelu teemal: mis kasvab peenral?

Kurgid, kõrvits, sibulad, punapeedid, porgandid ja kapsad.

Kas need köögiviljad on meile kasulikud?

Kuidas nad on nii suureks ja ilusaks kasvanud?

Milliseid aiatöid on vaja teha?

•  Puud ja põõsad

Mis puud ja põõsad kasvavad aias?

Õunapuud, pirnipuu, ploomipuu, vaatleme puude erinevusi, mustsõstra- ja punasesõstra põõsad – nende erinevused, marjade kasulikkus.

• Aianurgas on imelik kast

Mis see on?

Kompostkast, kuhu kogutakse niidetud muru, peenarde rohimise järel umbrohi, kartuli- ja banaanikoored, tee- ja kohvipaks jms.

Kõik looduslik materjal kõduneb ja muutub mullaks. Sellele aitavad kaasa vihmaussid ja mullas olevad väiksed elusolendid.

Mäng: „Mis muutus“

Eesmärk: laps oskab märgata toimunud muutusi.

Vahendid: klaaspurk, plastikpudel, paberitükid, mahlapakk ja loodusest korjatud vahendid

Lapsed seisavad ringis. Vaatame, kui ilus on ringis muru, siis pööravad lapsed selja, sel ajal paneb õpetaja murule klaaspurgi, plastikpudeli, paberitükid, mahlapaki ja loodulikud vahendid.

Lapsed pööravad näoga ringi sisse tagasi ja õpetaja küsib: „Mis on muutunud?“

Vestlus lastega.

Kuhu me viime klaaspurgi, paberiprahi ja mahlapaki? Vestlus erinevatest konteineritest.

Mida teeme loodusliku materjaliga? Paneme kompostikasti.

Jäätmed võtame kaasa ja viime Suure-kaare tänaval olevatesse klaasi-, pakendi- ja paberikonteineritesse.

Mäng: „Mis on sinu arust õige?“

Eesmärk:

laps teab prügi sorteerimise vajalikkust,

laps mõistab asjade säästliku kasutamise vajalikkust.

1)      Poest ostetud kauba:

a)      pakin uude kilekotti

b)      panen kodust kaasa võetud riidekotti*

c)      viin poekäruga koju

2)   Tühjad patareid viskan:

a)   tavalisse prügikasti

b)   metsa

c)   punasesse patareide kogumiskasti*

 

3)   Tühjaks saanud limonaadipudeli viin:

a)   tavalisse prügikasti

b)   taaraautomaati*

c)   viskan koos muude jäätmetega maa sisse kaevatud auku

 

4)      Väikeseks jäänud T-särgi:

a)      viskan prügikasti

b)      viin taaskasutuskeskusesse, et teised lapsed saaksid seda kanda*

c)      viskan kompostihunnikusse

 

5)      Munakoored, õunasüdame, kartulikoored, kuivanud saia viin:

a)      toidujäätmete prügikasti või kompostihunnikusse*

b)      tavalisse prügikasti

c)      taaraautomaati

 

6)      Remondist üle jäänud värvi- ja lakipurgid viin koos ema ja isaga:

a)      metsa alla, et loomad saaksid remonti teha

b)      ohtlike jäätmete kogumispunkti*

c)      lähimasse veekogusse

 

7)      Tühja ja puhtaks pestud jogurtitopsi, piimapaki või kilekoti viin:

a)      kollasesse pakenditele mõeldud prügikasti*

b)      poodi tagasi

c)      naabri prügikasti

 

8)      Vanad ajalehed ja ajakirjad kogun kokku ja:

a)      meisterdan palju paberlennukeid

b)      panen pakendi prügikasti

c)      panen vanapaberi kogumiseks mõeldud prügikasti*

 

* – õiged vastused

 

Kasutatud kirjandus:

Prügihunt ja superjänes. DVD, tootja JCI GO Koda.

Raadik, S. Õpime õues mängides. Tallinn, Ilo 2009

Brügge,B., Glantz, M., Sandell, K., Õuesõpe. Tallinn, Ilo 2008