Säästvat arengut toetav haridus ja elukestev õpe

Koostas Margit Teller

Mida me teame ja ei tea säästvat arengut toetavast haridusest / säästvast haridusest (SAH)

Miks keskkonna- ja säästva arengu haridus?

–          Maa areng ei ole jätkusuutlik (globaalsed keskkonnaprobleemid, ökoloogilise jalajälje suurus).

–          Kõik inimesed peaksid omandama vajalikud teadmised, et olla motiveeritud säästva arengu nimel tegutsema.

–          Kõigis meie hariduspoliitika dokumentides rõhutatakse keskkonnateadmisi ja säästvat arengut toetavat haridust. 2008. a kehtima hakanud koolieelse lasteasutuse õppekavas pannakse rõhku sellele, et laps õpiks tundma ja mõistma ümbritsevat keskkonda ning lapses kujuneksid loodust arvestavad hoiakud.  

Säästva arengu hariduse olemus:

–          haridus säästlikkuse suunas;

–          pidev juurdeõppimine, uute võimaluste nägemine, kohanemine;

–          idealismi ja positiivsuse säilitamine;

–          õppimine ja õpetamine peavad pakkuma teadmisi, oskusi, väärtushinnanguid ja hoiakuid, et tekiksid muutused üksikisikutes, inimrühmades (ka haridusasutustes) ja kogukonnas ning enesekindlus tegutsemiseks.

Teadmisi SAHi kontekstis käsitletakse laiemalt: need on küll faktid, aga ka praktilised oskused, sügavam mõistmine, suurem teadlikkus ja tarkus. Teadmiste tervikliku käsitluse järgi vaadeldakse teadmisi kui protsessi, mitte toodet; teadmised on väärtuspõhised, mitte neutraalsed; igal teadmisel on alternatiivsed teadmised. Ülioluline on saada teadmisi tegutsemiseks. Teadmisi hangitakse võrdselt teooriast ja praktikast, päheõpitud tekste tuleb ka mõista, et areneks motivatsioon.

Väärtushinnangud SAHi kontekstis puudutavad kõigepealt õpetajate ja teiste kasvatusprotsessis osalejate väärtushinnanguid (millised on meie hoiakud säästva arenguga seoses; kuidas oleme valmis oma hoiakuid muutma ja kolleege ning lapsi innustama). Lastega tehakse ühiskonnas kehtivate eetiliste normide tundmaõppimiseks ja järgimiseks palju tööd. Väärtuste kujundamisel on oluline tähele panna, et lapsed saaksid oma suhtumist ja väärtusi väljendada ning oma mõtteid teistega jagada.  

SAHi puhul on olulised:

–          eelnevate teadmiste ja kogemustega arvestamine;

–          koosõppimine;

–          tegevuste ning kaudselt (õpetajalt või raamatust) saadud teadmiste seotus;

–          õpetaja rolli muutuse tajumine (ka õpetaja ei tea kõike, ta pakub juhendajana mitmesuguseid õppimisvõimalusi, et ärgitada lastes huvi ja uudishimu avastada ja uurida);

–          arusaam lasteaiast kui ressursside tarbijast ja otsuste tegijast säästva arengu kontekstis;

–          õppimise ja õpetamise koht – õppimine toimugu võimalusel seal, kus asjad ja nähtused on ning toimivad, st rühmaruumist väljas, ÕUESÕPPEL, puutudes kokku looduse ja kogukonna tegemistega;

–          õpikäsitlus omandab sotsikonstruktivistlikke jooni (õpetaja kui vahendaja innustab iseseisvalt mõtlema, küsimusi esitama; õpetaja tunnistab, et õppida saab paljudelt inimestelt ja koos nendega erinevates sotsiaalsetes suhetes; koos arutledes võib asju erinevalt tõlgendades teadmisi üles ehitada).

Miks õpi- ja kasvuruumi avardada?

Avatud õpikeskkond on keskkond, mida kasutatakse õppimis- ja kasvatustegevuste eesmärkide saavutamiseks väljaspool rühmaruumi (lisanduda võib ka virtuaalne keskkond). Põhjendusi õpikeskkonna avardamiseks on mitu:

1)      loodus kui loovust inspireeriv, elamuste ja rahunemise koht;

2)      looduses olemine on oluline lapse tervisele;

3)      vajadus tasakaalustada laste otseseid ja kaudseid kontakte tegeliku eluga;

4)      võimaldada mitmekesiseid kontakte ja suhtlemist;

5)      jätkusuutliku/kestliku idee ellurakendamine.

TEGEVUS – arutelu auditooriumis: miks lapsed/täiskasvanud ei hooli loodusest? Miks ei kaasa otsustajad oma hinnangutesse enamasti looduse aspekti?

Ökoloogiline püramiid keskkonnahariduses – keskkonna kogemine → tundesuhe keskkonna kui tervikuga → keskkonnaalased teadmised ja oskused → keskkonda toetav tegevus.

Kus õppida?

„Õuesõpe on õppimine ehedas keskkonnas vahetu kogemise, isetegemise ja kogetu teistele

vahendamise teel“ (Sarv, 2006).

TEGEVUS – otsida ja selgitada M. Sarve definitsioonis rõhutatud viit võtmesõna:

koht, meel, tegu, lugu, iva.

TEGEVUS meeskonnas: ÕPIKESKKONNAD KOGUKONNAS!

Meeskonnas leitakse ja kaardistatakse, kus on tegelikus elus kogukonna piirides korraldatud RÕKi eesmärkidest lähtuvaid õppe- ja kasvatustegevusi (saadud teadmisi, elulisi oskusi, õpitud väärtusi tundma).

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgil saab kasutada ühiskonnaelu, majandus-, loodus- ja kultuurmaastikke, haarata kogukonna eri keskkondi – jätkusuutlikkuse idee:

• sotsiaalset (tuletõrjedepoo, vallavalitsus …);
• majanduslikku (sibulakasvatajad, kruusakarjäär …);
• kultuurilist (galeriid, käsitööliste kojad …);
• looduslikku (mets, mererand …).

 

Kasutatud kirjandus

Brügge, B., Glantz, M. & Sandell, K. 2008. Õuesõpe. Kirjastus Ilo.

Education for Change: säästva aengu õpetamise ja õppimise käsiraamat

Keskkonnaharidus http://www.keskkonnaharidus.ee/ (portaal vahendab infot keskkonnahariduse võimalustest Eestis)

Vienola, V. 2003. Keskkonnakasvatus lasteaias.