Miks radikaliseerutakse ja/või liitutakse?

Miks aga ikkagi inimesed radikaliseerunud ja liituvad organisatsioonidega? Need on teemad, mida me hakkame kohe arutama miks radikaliseerutakse ja mis seda soodustab.

Miks siis ikkagi liitutakse äärmusorganisatsioonidega?
McCauley, väga tuntud terrorismiuurija on öelnud, et äärmuslik vägivald ei ole äärmuslike ideede loomulik tulemus. Mida see tähendab? See tähendab seda, et nagu ma juba maininud, et inimesel võivad olla äärmuslikud mõtted, aga see alati ei pruugi viia vägivalla. Ning need inimesed, kes praktiseerivad äärmuslikku vägivalda või õigemini vägivaldset äärmuslust, neil ei pruugi alati olla äärmuslikke mõtteid või nad ei pruugi seda maailma maailmavaadet või maailma mõtestamise viisi omakorda jagada. Miks see on nii ja miks siis ikkagi liitutakse? Või radikaliseerutakse? Enne kui me läheme täpsemate teooriate täpsemate mudelite juurde, on oluline paaris asjas saada ühele joonele. Esiteks juba kaheksakümne esimesest aastast me teame, et radikaliseerunud inimesi ei ole proportsionaalselt rohkem näiteks vaeste inimeste hulgas või ka inimeste hulgas, kellel on vaimsed häired. See tähendab, et radikaliseerumine ja vaesus ei ole nii üks-ühele seotud, samamoodi radikaliseerumine ja vaimsed häired ei ole üks-ühele seotud. Jah, äärmuslaste seas on inimesi, kes on nii radikaliseerunud ja või liitunud organisatsiooniga, on kindlasti võib olla väga keerulistest sotsiaalmajanduslikest oludest pärit inimesi. Kindlasti vaesus ja sellega seonduv võib põhjustada või võib toetada kellelegi radikaliseerumist, liitumist. Aga neid asju ei saa üks ühele kokku panna. Samuti vaimsed häired. Jah, on äärmuslasi, kellel on olnud vaimsed häired, on ka terroriste, kellel on ainult vaimsed häired, aga ka nende teemade puhul ei saa tõmmata võrdusmärki. Terrorist ei võrdu automaatselt vaimse häirega inimene.

Teine põhimõte, mida me kindlasti peaksime teadma, kui me räägime radikaliseerumisest on see, et üheksakümne üheksa protsendi inimestest, kellel on äärmuslikke mõtteid, ei vii neid kunagi ellu. Tähendab inimestel on sageli äärmuslikud mõtted, aga enamik neist ei vii neid ellu. Seda on McCauley kellest me ka eelpool kõnelesime. Ja tema on ka välja toonud põhimõte, et sageli inimesed võtavad liitudes äärmusliku ideoloogia üle. Seega, kui nad on juba organisatsiooniga liitunud, siis ka toimub radikaliseerumine.

Lisaks väga oluline põhimõte on seotud ideolooge ja selle rullija selli olulisusega. Tore Bjorgo, kes on väga tuntud Norra teadlane, on maininud, et ideoloogia on harva peamine faktor, miks inimesed liituvad mingisuguse organisatsiooniga. Sageli on põhjuste taga tegelikult sotsiaalsed või psühholoogilised protsessid, mida me peame tundma õppima ja mida me peame mõistma selleks, et mõista, miks keegi on liitunud. Me peame neid asju tundma (ka) selleks, et toetada inimeste deradikaliseerumist või, ja nende eemaldumist organisatsioonist.

Mida me teame radikaliseerumise teooriatest ja põhjustest? Me teame, et  teooriate ampluaa on väga-väga lai ning samuti on erinevate mudelite ampluaa väga lai. Teadlased on ilmestanud protsesse kasutades redeleid, konveierlinte püramiide, aga ka näiteks trepiastmed ja tornadosid. Näiteks Mogaddhami kuuekorruseline astmestiku teooria seob esimese astme pettumuse ja viha viimase astme terrori terrorismi praktiseerimisega. Üks oluline teooria, mis iseloomustab radikaliseerumist Lääne-Euroopast pärit džihaadi terroristide näol on laskeeri lood teise ja kolmanda põlvkonna teooria. Laskier’i analüüsides Lääne-Euroopast pärit džihaadi terroriste on välja selgitanud, et on kolm peamist põhjust, mis toetavad nende inimeste radikaliseerumist, radikaliseerumist või mis on toetanud Nende inimeste radikaliseerumist. Esimene põhjus on sotsiaalmajanduslik seis on väga, paljud neist inimestest, kes on läinud võitlema, on pärit keerulistes sotsiaalmajanduslikest oludesse. Nad on sündinud piirkondadesse, kus on kõrge tööpuudus. Kohalikud vabrikud on juba aastaid kinni ning väga keeruline on leida endale maksvat tööd. Halb piirkond, kus on palju kuritegevust, sealhulgas narkokuritegevust on taganud ka selle, et need noored ei ole saanud piisavalt ligipääsu haridusele või näiteks huviharidusele selle võrra. Nad jäävad mingitest arengutest maha võrreldes oma oma eakaaslastega. Ja nad tunnevad, et nad ongi täiesti millestki maha jäänud, nad on halvemad ja nad on ebavõrdsel stardipositsioonil oma elus. Teine põhjus, mis sageli toetab teise, kolmanda põlvkonna immigrantide siis Lääne-Euroopa kontekstis radikaliseerumist on globaliseerumine. Isegi kui sa oled Prantsusmaal, seal on võimalik kogeda, mis toimub Süürias, Pakistanis, läbi televisiooni, internetti. Globaliseerumine toob sulle maailma koju kätte. Globaliseerumine võimaldanud ka hõlpsamini suhelda oma vanavanematega kaugete sugulastega, kes on näiteks pärit Pakistanist või, või mõnes Lähis-Ida riigist või Põhja-Aafrika riigist. Kui need teise, kolmanda põlvkonna Euroopas sündinud inimesed lähevad oma sugulastele külla tunnevad nad sageli, et kuigi nüüd on sealt pärit, see ei ole enam nende kodu. Sama tunnet tunnevad nad aga ka elades Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal või muudes riikides. Globaliseerumine ühelt poolt on taganud selle, et neil on suur võrgustik ja neil on justkui mitu kodu aga ka asjaolu, et väga paljud neist on idetiteeditud. Nad neil ei ole päris oma kodu, kuhu nad kuuluvad, kus neid võetakse omaks ning värbajad sageli pakuvadki identiteeti. Sina oled pühasõdalane, sina oled võitleja ja me anname su küsimuste otsingutele vastused. Kolmas punkt on kohalike raamide puudumine, mis on väga suur probleem Lääne-Euroopa ühiskondades. Väga paljud imaamid on ise pärikas Põhja-Aafrikast, Lähis-Idast, nad on sealt saanud hariduse ja nad ei ole nii kursis oludega, mis, mis antud riikides on seetõttu kas need imaamid ei kõneta? Neid inimesi, kes kipuvad radikaliseerunud või imaamid ise, ei ole piisavas kontekstis selle kohaliku kohalike oludega, milles tekivadki tegelikult vastuolud ja millest võib radikaliseerumine saada alguse. Erinevate põhjustena on äärmusluse uurijat, terrorismiuurijad, kes on töötanud endist äärmuslaste terroristidega välja toonud järgmisi asju. Näiteks isiklik raske kogemus. Väga paljudel äärmuslaste tegelikult on taustal see, et lapsepõlves nad olid koolis kiusatavad perekonnas oli perevägivalda, oli vägistamisi, oli peksmisi. Oli tunnet, et sa ei kuulu kusagile, sul ei ole piisavalt sõpru. Siis läheb koolis halvasti. Sul ei ole kodus hea.

Teise põhjusena ühiskonda sobimatuse tunne. Näiteks sa soovid olla tubli moslem või tubli patrioot, kas sa tunned, et vaat sellistes oludes sellises riigis ma ei saa seda täpselt teha? Ma ei saa ennast piisavalt katta, sellepärast et näiteks Kanadas näo katmist ei tolereerita. Ja sellepärast ma tunnen, et ma pean näiteks mujale minema et olla piisavalt hea moslem või vastupidi, selleks, et teha nii, et meie valge rassi sureks välja. Ma peangi hakkama järgmise sammu astuma.

Samuti väga oluline põhjus, mis on seotud rändetaustaga inimestega, aga paljude teistega on kättemaks. Ajaloolise ebaõigluse eest tuntakse just koloniaaltaustaga inimesed.
Soovivad sageli võidelda ja teha heaks kuri, mis neile on tehtud.

Sotsiaalmajanduslikke hariduslik ebavõrdsus on ka üks asjaolu ja selle tunnetamine, mis toetab radikaliseerumist ja loob selle pinnase, mille põhjal radikaliseerumine saab toimuma ning ühiskonda polariseerivate narratiivide omaksvõtt. Ehk siis inimesed võtavadki omaks põhimõtted, nagu kõik eurooplased vihkavad moslemeid, kristlased vihkavad moslemid või valge rass surebki välja, kui juudid ongi vargad ja neid peaks hävitama. Selliste mõtete omaksvõtt on midagi, mis toetab edaspidisest radikaliseerumist.
Ka väga oluline teooria on Arie Kruglanski ja kolleegide loodud tähtsuse otsingu teooria. Kuigi ei ole üht teooriat, mis vastaks kõikidele küsimuste, siis antud teoorias välja toodu kipu olema valdkonnaülene ja mis eriti võib korrelleeruda noorte inimeste otsingutega. Keda teie, head õpetajad ja õppejõud, ilmselt kõige rohkem oma töös kohtate. Selle teooria põhisammas on, et inimestel on fundamentaalne soov saavutada austust, olla keegi või olla oluline neil ei ole seda piisavalt oma elus, nad soovivad seda rohkem ja radikaliseerumine ja ka näiteks organisatsioonide liitumine on üks põhjus, kuidas seda on võimalik saavutada. Aga kuidas selle teooria põhjal radikaliseerumine toimub?

On kolm peamist sammu, mille all on muidugi ala sammud, aga neisse nii detaili me täna ei lähe. Esiteks märgatakse seda olulist eesmärki, toimub nii-öelda ärkamine, märgatakse, võetakse omaks põhimõtte, et jah, kõik kristlased ongi moslemite vastu või jah, valge rass surebki välja pagulased, võtavadki kõik meie töökohad ära ja toimubki justkui selline ärkamine, arusaam, et tõesti on niimoodi. Seejärel leitakse, et äärmuslus ja näiteks ka terrorism on sobilik viis seda eesmärki täitma. Selleks, et me saavutaksime, mida me soovime selleks, et me saavutaksime selle olulise eesmärgi, me peame kasutama lihtsalt antud vahendeid. Peame kasutama näiteks terrorismi kui sobivat meetodit. Ning üks väga oluline asi, mis eristab just terroriste tavalistest äärmuslastest või eristab inimesi, kes teevad mees, kes lihtsalt mõtlevad, on asjaolu, et eesmärgi kõrval kõik muud asjad saavad vähetähtsaks. Ei ole enam olulisi asju selle kõige olulisema kõrval või on, aga need on vähem tähtsad. Kuidas su perel läheb, kuidas sõpradel läheb, kas sa saad käia tööl ei ole enam nii tähtis, sellepärast et sul on see üks väga-väga tähtis eesmärk, mida sa pead täitma.
Kui võtta kokku meteooride need põhjused siis me peame mõistma, et teooriat ampluaa on väga-väga lai. Ja ühes teooriat vähemalt praegu ei kehti. On erinevaid teooriaid ja neid teooriaid on peaaegu sama palju kui teadlasi ja samuti mudeleid. Radikaliseerumise põhjused sõltuvad väga-väga paljust ning samuti need tuurid sõltuvad väga paljust. Sealhulgas näiteks, kes on olnud uuringu sihtgrupp, keda on uuritud, mida on küsitud, millal suuringud täpselt läbi viidud, sest kui me läheme näiteks Põhja-Iirimaale, siis kuuekümnendatel seitsmekümnendatel antud uuringu küsimuse vastused, isegi kui küsimused on samad, kindlasti erinevad nendest, mis me saaksime täna. Samuti sõltub paigast linnast, riigist, maailmajaost, kus on uuring tehtud. Sellepärast see kohalik kontekst on väga, väga oluline ja sellest sõltub väga palju mis on normaalne ja mis ei ole. Milline on kokkupuude äärmuslusega, milline on paiga kokkupuude terrorismiga, mida tolereeritakse kohalikus kogukonnas ja mida ei tolereerita, millega ollakse harjutud ja mis on harjumatu?
Muidugi ka uurite enda taustast. Et kus need uurijad on pärit, mis on see keskkond, kus sa nagu kasvanud mis riigi esindajad on, nad on, mis religiooni esindajad nad on, kas nad on üldse religiooni esindajad, sest sekulaarsed inimesed, isegi kui nad on teadlased ei pruugi aleta mõista religiooni olulisust, mis, mis on inimestel, kes on religioossetest ühiskondadest pärit?
Kokkuvõtteks võib öelda, et erinevused inimeste kogemustes, lugudes ja uuringu kontekstides teevad väga keeruliseks nii-öelda kindla nimekirja kindlate põhjuste loetelu tekitamise. Et miks siis ikkagi inimesed radikaliseeruvad? Neid põhjuseid on väga palju ja palju ma loetlesin üles, tegelikult neid on veel rohkem.
Miks ma seda ütlen, praegu on see, kui te märkate, et keegi radikaliseerub siis vutt, peate lähtuma küll teadvus teaduslikest teooriatest, aga ennekõike sellest inimesest ja selles kontekstis, kus ta on pärit ehk vaatama, millised on muutused selle inimese jaoks, mis toimuvad temaga praegu. Mis need muutused on, miks need muutused, mis on tema puhul normaalne ja mis ei ole ning sealt minema edasi?
Aga me oleme rääkinud, et radikaliseerumine ja liitumine on erinevad asjad, need võivad toimuda samal ajal, aga ei pruugi. Miks siis liitutakse, mis on need teooriad ja põhjused, miks ikkagi satutakse äärmusorganitesse äärmuslikes organisatsioonidesse? Sarnaselt radikaliseerumise aga on ka liitumise põhjendamiseks toodud erisuguseid teooriaid millest osad on universaalsemad ja osad on väga kontekstipõhised. Näiteks foorum on välja tulnud mõtteviisi ja maailmavaateteooriaga, kus siis inimese mõtteviis ja maailmavaade, aga ka tema nõrkused, tema haavatavused ja tema mõttemustrid on need, mis suurendavad siis tema liitumist mõne organisatsiooniga või võimalusega saada osa vägivald vägivaldsest äärmudsusest. Et ta tahab öelda, et erinevad faktorid on, mis mõjutavad inimese liitumist aga inimese enda mõtteviise mõttemustrid on, on olulised faktorid, seejuures mis mõjutavad hooge on seevastu tulnud välja näiteks ebakindla identiteediteooriaga, kus siis organisatsiooniga liitumine aitab vähendada seda ebakindlust, mis inimese identiteedis on nagu kõlas, keeran välja toonud, et siis organisatsioon annab inimesele selle kindla identiteedi, vastab küsimusele, kes ma olen, mida ma teen, miks ma siin olen ja samuti ka, miks ma neid asju tegema peaksin?
Mis noorte puhul on ju tegelikult väga oluline ja põhimõtteline asi, et käivadki tegelikult suure tiibeti identiteediotsingud. McClauley ja Moskalenka on välja tulnud kahe püramiidi mudeliga, kus nad on toonud peamisteks liitumispõhjusteks järgmisi asju. Näiteks isiklik vimm, on see siis seotud ajaloolise ebaõigluse vastu, võitlemisega, koolikiusamise kogemusega, vägistamiskogemusega või millegi muuga armastusgrupi liikme vastu. Et ma liitun sellepärast, et ma tahan olla inimesega, keda ma armastan. Ma ei pruugi absoluutselt mõelda niimoodi, nagu tema. Mul ei pruugi tegelikult see organisatsioon nii väga meeldida aga see sotsiaalne põhjus, et ma tahan olla temaga koos tahan seda teha samu asju, mis tema. On sage, on mitte sageli, aga vahel ka põhjus, miks inimesed liituvad mõne organisatsiooniga. Ning põgenemine keerulisest elusituatsioonist, et see olukord, mis sul on, sa tahad sellest põgeneda ja organisatsioon pakub sulle lahendusi, pakub seda võimalust sul on, kuhu minna. Ning muidugi suurenev osalus organisatsioonis, eriti need, kes muidu oma elus ei ole võib-olla leidnud seda väga head töökohta või sedaviisi, kuidas ennast väljendada. Kuidas kuidas teha karjääri või kuidas ennast maksma panna, kuidas olla oluline? Neile võib see huvi pakkuda, sellepärast et organisatsioon pakub neile võimalust olla oluline, olla tähtis, juhtida. Neil oleksid alluvad, nad saavad otsustada.

Üks oluline teooria, mis iseloomustab liitumist, mis tuli välja kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal, aga mida täiendati kahe tuhande kahekümnendal aastal on Khalili, Horgini ja Zeutheni loodud ABC mudel. Oma mudelis nad toovad põhjustena välja näiteks materiaalset tuge. Organisatsioonid sageli suudavad pakkuda inimestele töökohti, suudavad pakkuda maju, elamispindu või muid asju, mis materiaalselt pakuvad inimestele seda, mida nad tol hetkel vajavad. See on ka üks põhjus tegelikult, miks inimestel võib olla keeruline organisatsioonist lahkuda, sellepärast et nad on organisatsiooniga majanduslikult seotud ja nad võivad olla niiska sõltuvuses. Teiseks võivad organisatsioonid ja liikumised pakkuda oma liikmetele kaitset näiteks mõne konkureeriva organisatsiooni eest kui ka inimestes, kelle, keda nad kardavad, kellega neil on probleeme. Organisatsioon kaitseb oma liikmeid ja vajadusel astub tema kaitseks välja.
Mõne organisatsiooniga liitumine sageli toob kaasa ka staatuse, et mul on kindel roll, mul on kindel amet ja ma saan öelda, et vot mina olen selle organisatsiooni liige ja ma olen selle organisatsioonis kindlal ametikohal. Paljudel tekib seikluslik tunne ja see on põhjus, miks soovitakse ehitada. Ma saan võtta osa millestki olulisest, aga ma saan võtta osa millestki. Aga tähtsast või omapärasest ma saan näiteks minna teise riiki, ma saan muuta maailma samuti kuuluvuse tunne. Just selline sotsiaalne tunne, et ma olen osa milleski mu ümber, on inimesed, mu kuulun kuhugi. Ning nagu ka teiste puhul mainitud kättemaks erinevate põhjuste pärast. Ning mis on omane just islamistlikule organisatsioonidele, et lubatakse preemiaid, mis tulevad pärast surma või tulevad nii-öelda järgmises elus võimalus minna paradiisi ja kõik hea sinna juurde kuulub ning viimasena eesmärgi otstarbe tekkimise tunne. Midagi, mida aaria Klenski on kolleeg kolleegidega kirjeldanud. Võimalus olla keegi võimalus olla kõige oluline võimalus teha midagi, mis on päriselt oluline. Ning sageli äärmuslased tunnevadki, et see, mis nad teevad, see on õige, see on tähtis, see on vajalik.

Mida võtta antud osast kaasa? Kindlasti võiks võtta kaasa, et radikaliseerumine liitumine on erinevad protsessid, need võivad toimuda samal ajal, aga nad ei pruugi. Neid võib toetada samasugused põhjused, näiteks kättemaks, ebaõiglusest või soov kuuluda kusagile. Aga aga nad ei pruugi käia koos. Nad võivad ajaliselt ühte, aga on ka juhtumeid, kus sa seda ei tee. Teooriate ampluaa on väga-väga lai, (samuti) definitsioonide ampluaa. Neid erinevaid teooriaid, mis iseloomustavad radikaliseerumise ja, või liitumise põhjuseid, on väga palju. Ning need sõltuvad tegelikult tugevasti kontekstist kus need teooriad on loodud ja kelle poolt need on loodud. Kelle põhjal Nathan loodud Kolmandana, et nii radikaliseerumist kui liitumist toetavad väga paljud erinevad faktorid, mille taga on väga paljud erinevad põhjused.

Järgmise teemana vaatame lähemalt millesse usuvad äärmuslike maailmavaadete esindajad. Mis on need vundamendid, millal nad ideoloogiad seisavad?