Väljakutsete tuvastamine

Pärast rollide jaotamist ja koostöökokkulepete sõlmimist algab Lesson Study tsükli esimene sisuline samm: õpetamise ja õppimisega seotud väljakutsete tuvastamine. Selle etapi eesmärk on suunata õpetajate tähelepanu konkreetsetele probleemidele või arenguvajadustele, mis ilmnevad õpilaste õppimises või õpetamispraktikas ning millega soovitakse ühiselt tegeleda. Valitav teema peaks olema oluline kõigile õpiringi liikmetele ja seotud õpilastele seatud pikaajaliste eesmärkidega.

Teema võiks olla piisavalt lai, et võimaldada erinevaid vaatenurki, näiteks õpilaste õpimotivatsioon, vastutus ja initsiatiiv õppijatena või õpiharjumused. Lesson Study eesmärk on liikuda olemasolevast olukorrast ideaali suunas. Lisaks tasub mõelda, mis on õpetajate endi isiklikud eesmärgid seoses Lesson Study tsükliga, näiteks mida nad sooviksid oma õpilaste, aine või kasutatavate õppemeetodite kohta teada saada (Lewis & Hurd, 2011).

Vock jt (2023) soovitavad alustada seda etappi aruteluga õpetajate igapäevases õppetöös esile kerkivate väljakutsete üle, lähtudes näiteks järgmistest küsimustest:

• Milliste dilemmadega õpetajad kokku puutuvad?
• Millistes valdkondades kogevad õpilased raskusi?
• Milliseid meetodeid soovivad õpetajad katsetada?

Arutelu käigus tuleb silmas pidada kooli või meeskonna pikaajalisi eesmärke ning täpsustada, millist alaeesmärki soovitakse käsitleda. Ka Takahashi ja Yoshida (2004) rõhutavad, et uurimisküsimuse valikul tasub keskenduda teemadele, mis on õpilastele keerulised või õpetajatele raskesti õpetatavad. Selliste teemade käsitlemine loob võimaluse süvitsi analüüsida õpetamise ja õppimise protsesse ning leida tõhusamaid lähenemisviise. Lewis ja Hurd (2011) ning Vock jt (2023) soovitavad teema ja uurimisküsimuse valikul toetuda järgmistele aruteluküsimustele:

• Millised teemad on õpilastele aastaid rasked või ebameeldivad?
• Milliste teemade õpetamine on õpetajatele kõige keerulisem?
• Milliseid pedagoogilisi strateegiaid soovivad õpetajad proovida või täiustada?
• Milliseid õpilaste mõtlemis- ja õpiprotsesse soovivad õpetajad paremini mõista?
• Kas on mõni uus õppekava või raamistik, mis vajab ühist tähelepanu?

Lesson Study pilootkoolide kogemus

Pilootkoolide õpiringe toetasid väljakutsete tuvastamisel järgmised küsimused:
● Millised on meie peamised väljakutsed klassiruumis?
● Millised teemad on erinevatele õpilastele läbi aastate rasked või ebameeldivad?
● Milliseid teadmisi ja oskusi on vajalik õpilastes arendada?
● Millised teemad on kõige keerulisemad õpetada?
● Mis klassi haldamises muret teeb ja arendamist vajab?

Väljakutsete tuvastamisel ja ühise väljakutse leidmisel võivad abiks olla ka õpilaste varasemad tööd ja hindamistulemused (Lewis & Hurd, 2011) või diagnostiline hindamine, mis aitab määratleda puudujäägid ja arendamist vajavad valdkonnad (Sekao, 2023).

Üks võimalus on alustada ajurünnakuga, vastates järgmistele küsimustele (Lesson Study…, 2022; Lewis & Hurd, 2011):

• Millisena näeme oma õpilasi ideaalis pärast kooli lõpetamist?
• Millised on meie õpilased praegu? Mis inspireerib, mis teeb muret?

Võrreldes ideaalset ja hetkeolukorda, saab välja selgitada lüngad ning valida väljakutsed, mis kõnetavad kõiki liikmeid ja mille lahendamisse ollakse valmis panustama.

Ühise väljakutse tuvastamiseks võib kasutada näiteks post-it-märkmepaberite süsteemi:

• iga õpiringi liige sõnastab individuaalselt oma väljakutsed märkmepaberitele (iga väljakutse eraldi);
• kordamööda asetatakse oma väljakutsed ühisele pinnale (tahvlile, paberplakatile vms) ja selgitatakse, mida selle all mõeldakse;
• kui kellelgi õpiringi liikmetest on kirja pandud rääkijaga sama väljakutse, asetab ta oma märkmepaberi olemasoleva kõrvale;
• kui keegi õpiringi liikmetest tunneb, et kirjeldatud väljakutse kõnetab ka teda, kuigi tal puudus sellekohane märge, võib ta asetada olemasoleva märkmepaberi juurde tühja post-it’i.

Sellise visuaalse kaardistamise tulemusena moodustub ühine väljakutsete väli, kus võivad selgelt välja joonistuda olulisemad murekohad. Kui tekib üks suurem post-it-märkepaberite kogum, milles on rohkem sildikesi, on sellest kogumist võimalik sõnastada õpiringi ühine väljakutse. Juhul kui ei eristu ühte suuremat kogumit, vaid neid tekib mitu, valitakse kolm väljakutset, kuhu on asetatud rohkem märkmepabereid. Et leida kolmest kõige olulisem väljakutse, mõeldakse järgnevatele küsimustele:

• Millise teema lahendamine on praegu esmatähtis?
• Kus oleks Lesson Study abil realistlik näha muutust ühe tsükli jooksul?
• Mis teema kerkib esile kõige sagedamini?
• Mis tundub „juurpõhjuse“, mitte sümptomi või tagajärjena?
• Millise teema lahendamine avaldaks suurimat mõju õpilaste tegelikule õppimisele?

Sellest ühisest visioonist saab sõnastada õpilaste oskused, mille arendamisele plaanitavas tsüklis keskendutakse.

Lesson Study pilootkoolide kogemus

Pilootkoolide õpiringides jõuti ühise väljakutseni erinevalt.

Pilootkoolis B joonistus arutelu ja märkmepaberite asetamise tulemusena välja üks väljakutse, mis selgelt oma märkmepaberite hulga poolest teistest eristus.

Pilootkoolis A ja C nii selgelt ühte väljakutset välja ei joonistunud. Pilootkoolis C valiti esmalt mitu olulist, lahendust vajavat probleemi ning seejärel kasutati toetavaid küsimusi, et jõuda ühe ühise väljakutseni. Õpetajate sõnul aitas viimast valida juurpõhjusele mõtlemine: mõeldi sellele, milline neist toetaks teiste väljakutsete lahendamist. Pilootkoolis A ei eristunud selgelt kolme olulisemat väljakutset, seega otsustati võtta uus leht, kuhu iga õpiringi liige kirjutas oma uurimisküsimuse, mis algas sõnaga „kuidas?“, et mõtetel selgineda lasta. Sellise lisakaardistuse tulemusena leiti ühine fookus ja jõuti ühise väljakutseni.

Loe järgmisena: Uurimisküsimuse sõnastamine