Juhtumõpilaste valik uurimistunniks

Kui Lesson Study õpiring on süvitsi tutvunud asjakohaste materjalidega, planeerinud ühiselt uurimistunni, määratlenud vaatlusindikaatorid ja otsustanud, kuidas vaatlusi dokumenteerida, saab tsükli teise etapi lõpus otsustada, milliseid õpilasi uurimistunnis vaatlema hakatakse ehk kellest saavad vaadeldavad, n-ö juhtumõpilased. Juhtumõpilaste määratlemine on oluline osa uurimistunni planeerimisest, kuna nende kaudu saab õpiring süvitsi jälgida ja analüüsida õpilaste õppimise protsessi. Juhtumõpilased ei ole lihtsalt juhuslikult valitud, vaid nende valik põhineb teadlikul kaalutlusel, mis toetub varasematele vaatlustele, hindamistulemustele ja õpetajate kogemustele.

Lesson Study õpiring peaks ühiselt arutama, millised õpilased võiksid sõnastatud uurimisküsimuse puhul olla eriti sobivad, et leida vastust uurimisküsimusele ja arendada selle kaudu õpetamispraktikat, mille kaudu õpilaste õppimist paremini toetada (Vock et al., 2023).

Dudley (2014) pakub välja kaks võimalust juhtumõpilaste valikuks:

• õpilaste aineüleste oskuste põhjal kolme erineva tasemega õpilased,
• õpilased, kelle aktiivne tunniosalus on õpiringi liikmete ootustest madalam.

Juhtumõpilaste valimiseks võib enne uurimistundi teha eeltesti õpilaste teadmiste hetketaseme kohta, millest lähtuvalt valitakse sobivad juhtumõpilased. Vaatluseks võib valida ka õpilased, keda õpetajad tavaliselt tunnis vähem märkavad ja kes võtavad õpetajate hinnangul küll tunnitegevustest osa, kuid ei ole suhtluses õpetaja ja kaasõppijatega aktiivsed (Vock et al., 2023).

Et uurimistunni ajal toimuv vaatlus oleks võimalikult tõhus ja hiljem oleks võimalik teha detailset analüüsi, on soovitatav valida 3–6 õpilast. Valitud juhtumõpilaste arv sõltub meeskonna suurusest, sest iga vaatlev õpetaja jälgib tavaliselt vaid ühte õpilast (Vock et al., 2023). Mitmed autorid (Barbier et al., 2023; Dudley, 2014) soovitavad piirduda kolme juhtumõpilasega ning Dudley (2014) soovitab juhtumõpilaste valimisel lisada ka mõni nn varuõpilane juhuks, kui uurimistunni päeval mõni põhivalikus olnud õpilastest puudub.

Juhtumõpilaste valikul tuleks arvestada järgmisi põhimõtteid.

• Mitmekesisus

Valitud õpilased peaksid esindama erinevaid tasemeid ja suhtumisi õppimisse. See võimaldab uurida, kuidas erinevad lähenemised ja tegevused mõjutavad erinevat tüüpi õppijaid.

• Õpetajate huvi ja küsimused

Juhtumõpilaste valik võib lähtuda ka õpetajate konkreetsetest uurimisküsimustest, näiteks kuidas toetada vaikseid õpilasi või kuidas mõistavad keerulisi mõisteid keskmise tasemega õppijad.

Juhtumõpilaste kohta koostatakse lühike profiil, mis sisaldab teavet nende varasemate teadmiste, õpikäitumise ja võimalike raskuste kohta. See aitab meeskonnal ennustada, kuidas õpilased võivad tunnis reageerida, ning kavandada sobivaid õppetegevusi ja toetavaid strateegiaid. Uurimistunni vaatlemisel keskenduvad õpetajad juhtumõpilastele, jälgides nende osalemist ja reaktsioone õpetaja tegevusele. Juhtumõpilaste analüüs aitab mõista, kuidas konkreetne õpetamisviis mõjutab õppimist ning milliseid järeldusi saab teha kogu klassi kontekstis.

Lesson Study pilootkoolide kogemus

Igas pilootkoolis valiti 5–6 juhtumõpilast, kelle valik tulenes osaliselt uurimisküsimusest. Näiteks valiti pilootkoolis C, kus oluline osa oli koostööl, juhtumõpilaste hulka nii neid, kes on tavaliselt motiveeritud koostööd tegema, kaasavad teisi, on aktiivsed, kui ka selliseid õpilasi, kes ise kõik ära teevad, või vastupidi, jäävad rühmatöödes passiivseks. Pilootkoolides A ja B valiti samuti erinevat tüüpi õpilased, näiteks kuulus juhtumõpilaste hulka neid, kes konkreetses aines on alati aktiivsed ja kiired lahendajad, aga ka neid, kes on vaiksed või kellel on selles õppeaines raskusi.

Lisaks uurimistunni kavandamisele, vaatlusindikaatorite määramisele ja sobiva vaatlusandmete kogumise meetodi valimisele, peab õpiring enne uurimistundi ühiselt otsustama, kas tunnijärgselt juhtumõpilasi ka intervjueeritakse. Kui seda tehakse, tuleb ühiselt koostada intervjueerimiskava punktid, et õpilaselt küsitavad küsimused

• vastaksid püstitatud uurimisküsimusele,
• oleksid seotud vaatlejate kogutud andmetega,
• oleksid omavahel hiljem võrreldavad ja analüüsitavad.

Vock jt (2023) rõhutavad, et intervjuud juhtumõpilastega ei asenda uurimistunni ajal toimuvaid vaatlusi, kuid annavad võimaluse võrrelda meeskonna vaatlustulemusi õpilase vaatenurgaga. Juhtumõpilaste intervjueerimist käsitleb pikemalt alapeatükk „Tunnijärgne lühiintervjuu juhtumõpilastega“.

Loe järgmisena: Tunnijärgne lühiintervjuu juhtumõpilastega