Uurimisküsimuse sõnastamine

Uurimisküsimuse sõnastamisel toetutakse meeskonna leitud väljakutsetele. Uurimisküsimus on seotud meeskonna ühise visiooniga ja toetab selle elluviimist, kuid on lühema perioodiga saavutatav (Vock et al., 2023). Näiteks kui õpiring võtab üldteemaks kooli eesmärgi toetada ennastjuhtivate õppijate kujunemist, võib uurimisküsimus olla „Kuidas saame ajalootundides toetada oma õpilaste kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks?“.

Uurimisküsimus esitatakse kuidas?-vormis (Vock et al., 2023), näiteks

• Kuidas motiveerida õpilasi aktiivselt osalema rühmatöös?
• Kuidas saaksime pakkuda väljakutset õpilastele, kes juba oskavad lahendada lihtsamaid korrutustehteid?
• Kuidas toetada kriitilise mõtlemise kujunemist loodusainete tundides?
• Kuidas toetab visuaalsete vahendite kasutamine õpilaste arusaamist murdude liitmisest?
• Kuidas mõjutab rühmatöö õpilaste arusaamist sellistest geomeetrilistest mõistetest nagu pindala ja ruumala?
• Kuidas kasutada digivahendeid nii, et need toetaksid sügavamat õppimist?
• Kuidas integreerida inglise keele tundidesse projektõpet nii, et see toetaks kooli selle aasta eesmärke?

Kui õpiring jääb uurimisküsimuse sõnastamisel hätta, soovitavad Vock jt (2023) liikuda korraks sammu edasi ning mõelda, mis õppeaines uurimistundi kavatsetakse läbi viia – aine valimine võib aidata uurimisküsimust formuleerida. Üheskoos mõeldakse läbi, mis ainetunnis uurimistund järgmises etapis toimub, ning pöördutakse seejärel tagasi uurimisküsimuse sõnastamise juurde.

Lesson Study pilootkoolide kogemus

Kõigis pilootkoolides leiti, et olulisemad murekohad on õpilaste tähelepanu ja motivatsioon, samuti õppe diferentseerimine. Pilootkool A võttis fookuseks õpilaste kognitiivse kaasatuse, pilootkool B soovis diferentseerimise abil toetada kõigi õpilaste tähelepanu õppimisel, pilootkool C aga keskendus õpilaste aktiivsele tunniosalusele ja koostööle rühmas.

Loe järgmisena: Uurimistunni läbiviija valimine