Uurimistunni läbiviimine ja vaatlus

Uurimistund on Lesson Study õpiringi üks keskseid ja tähenduslikke etappe, sest selle käigus selgub, kuidas ühiselt kavandatud tegevused tegelikus õppetöös realiseeruvad (Lesson Study…, 2022). Enne uurimistundi peab õpiring veenduma, et kõigil osalejatel on vajalikud vahendid:

• tundi andval õpetajal kõik materjalid ja töövahendid;
• vaatlejatel kirjutamisalused, märkmepaberid ja vaatlusprotokolli vormid (kui neid kasutatakse).

Takahashi ja Yoshida (2004) rõhutavad, et uurimistund peaks toimuma õpilastele tuttavas keskkonnas – samas klassiruumis, kus õpetaja tavaliselt tunde annab.

Üks õpiringi liige viib läbi ühiselt planeeritud uurimistunni, püüdes teha kokkulepitud tegevusi, kuid kohandades neid vajadusel klassis toimuva järgi. Seetõttu tuleb tunnikava käsitleda kui paindlikku plaani, mitte jäika juhendit. Lewis jt (2019) rõhutavad õpetaja rolli professionaalse otsustajana, mitte pelgalt plaani järgijana. Teised õpiringi liikmed osalevad tunnis vaatlejana, keskendudes juhtumõpilaste õppimisele ja püüdes mõista tundi õpilaste vaatenurgast. Meeskonna ülesanne on enne tunni algust toetada õpetajat logistilistes küsimustes, kuid tunni ajal jäävad nad andmekogujateks ega sekku õpetaja tegevusse. Oluline on meeles pidada, et uurimistund on mõeldud õpetajate koostöiseks professionaalseks arenguks, mitte õpetaja hindamiseks (Lesson Study…, 2022).

Vaatlejate kohalolu peab olema võimalikult märkamatu. Nad ei sekku õppetöösse ega õpilaste tegevusse, ei vasta küsimustele tunni ajal ning väldivad omavahelisi vestlusi (Takahashi & Yoshida, 2004; Vock et al., 2023). Kui õpilane pöördub vaatleja poole, tuleb küsimus suunata õpetajale või vastata pärast tundi. Vaatlejate asukoht klassiruumis peab võimaldama juhtumõpilasi jälgida ilma õppetööd segamata, soovitatav on istuda klassiruumi servas või kasutada tühja istekohta. Liikumine tunni jooksul peab olema vaikne ja häirimatu (Vock et al., 2023). Mewald ja Rauscher (2019) lisavad, et õpilased märkavad vaatlejaid tavaliselt vaid esimesed 3–5 minutit.

Vaatlusmärkmeid võib teha erineval viisil: kasutada värvilisi märkmepabereid iga juhtumõpilase kohta või täita vaatlusprotokollilehti. Oluline on, et õpiringis on ühiselt sobiv märkmete tegemise viis enne kokku lepitud ning kõik vaatlejad kasutavad ühesugust meetodit. Märkmed peavad olema täpsed ja kirjeldavad, ilma tõlgenduseta – kirja pannakse, mida õpilane teeb või ütleb. Fookust aitab hoida uurimisküsimus, kuid Mewald ja Raushcer (2019) soovitavad kirja panna ka ootamatud tähelepanekud, sest need võivad anda väärtuslikku teavet õppimise kohta. Takahashi ja Yoshida (2004) rõhutavad, et vaatlejate peamine eesmärk on mõista õpilaste mõtlemise ja õppimise protsesse ning koguda andmeid, mis seda arusaamist toetavad. Õppimisele keskendumine muudab ka õpetaja rolli – ta on korraga õpetaja ja uurija (Mewald & Rauscher, 2019).

Lesson Study pilootkoolide kogemus

Pilootkooli B õpetaja kogemuslugu

Minu jaoks oli vaatlustund väga huvitav kogemus. Sain ülesandeks jälgida ühte õpilast, kellel on keeruline tunnis tähelepanu hoida, ning läksin tundi suure põnevusega. Eelnevalt viisin ennast kurssi sellega, milliseid aspekte õpilase juures jälgima peaksin ning mida õpilaselt uurimistunni järel intervjuu käigus küsima pean.

Kui tund algas, oli mul esmalt keeruline aru saada, kes üldse on see õpilane, keda mina jälgima pean, ning kuidas olla tunnis nii, et tema otseselt aru ei saaks, et ma teda jälgin, kuid samas näeksin ja kuuleksin teda hästi. Kui leidsin klassis mugava asukoha, sain vabalt õpilase olekut ja tegevust jälgida.

Tunnen, et ma ei ole kunagi varem nii teadlik olnud sellest, kuidas üks õpilane tunniga kaasas on või ei ole, ning saanud nii täpselt õpilase tegevustele ja olekule keskenduda. Minu ootus oli see, et saaksin väga selgelt aru, mis toetab või takistab õpilasel tunnis toimuvale keskendumist. Tegelikult ei olnudki see nii lihtne. Sain küll üles märkida kõik õpilase tegevused, kuid kohati oli nt keeruline mõista, kas õpilane mõtleb õpetajaga kaasa või mitte. Küll aga oli see kogemus minu jaoks tõeliselt huvitav.

Eriti põnevaks läks asi siis, kui hakkasime peale vaatlustundi nähtut analüüsima. See, et õpilaste tähelepanu kõigub küllaltki sarnaselt, oli minu jaoks huvitav tähelepanek. Nt siis kui õpetaja klassi ees õpetab, olid tihti õpilaste mõtted mujal. Ja kui õpilased said tunnis rühmatööd teha, olid nad hoopis aktiivsemalt tunnis toimuvaga kaasas.

Igal juhul oli vaatlustunnis osalemine minu jaoks huvitav ja kasulik kogemus. Oskan nüüd õpetajana hoopis paremini ka ise klassi ees õpilasi jälgida ja nende tähelepanu suunata.

Pilootkooli C õpetaja kogemuslugu

Vaatlustunni eel oli pigem veidi kahtlusi: kas kõike olulist ikka jõuan märgata ja kirja panna või kas see, mis kirja saab, on ikka oluline.

Märkamisi sai vaadeldud tunni jooksul kirja päris palju (see sõltub kindlasti ka sellest, kui aktiivne vaadeldav õpilane on), kuid peale tundi sai olulisematest tehtud valik. Minu vaadeldavat õpilast jälgis ka teine vaatleja, kellega koos oli hiljem hea sarnased märkamised õpikõvera moodustamise jaoks välja selekteerida. Tegelikult oli üsna keeruline otsustada, millised 10–15 märkamist on olulisemad kui ülejäänud.

Kuna eesmärgiks oli kindla õpilase vaatlemine, siis tegelikult eriti muud tunnis toimuvat vaadelda ei jõudnud, kuigi oleks tahtnud. Samas mõnel hetkel aga ununes hoopis oma õpilase vaatlemine ja pilk jäi püsima teistel lastel (seda kippus juhtuma siis, kui enda vaadeldav õpilane oli pikemat aega passiivne olnud).

Mulle tundub, et kuna olime vaadeldava tunni õpiringis koos ette valmistanud, siis oli vaatlusele keskendumine lihtsam (oli ette teada, mis tunnis toimuma hakkab).

Populaarne viis teadmisi ja kogemusi Lesson Study raames jagada on ka avatud tunnid, kus uurimistundi on oodatud jälgima näiteks nii oma kooli teised õpetajad kui ka huvilised väljastpoolt kooli. Mewald ja Rauscher (2019) on esile toonud, et selliseid avatud tunde külastavad sageli paljud õpetajad kas ühest või mitmest koolist. Seega võib Lesson Study metoodika rakendamine pakkuda võimaluse toetada mitte ainult üksiku kooli, vaid kogu piirkonna õpetajate professionaalset arengut. Selline väljastpoolt kooli uurimistundides osalemine on väga populaarne mitmetes riikides, näiteks Jaapanis ja USAs (Owens et al., 2023).

Kui uurimistund on lõppenud ja õpiring on eelnevalt otsustanud juhtumõpilasi uurimistunni järel intervjueerida, tuleb pärast uurimistundi läbi viia intervjuud juhtumõpilastega.

Loe järgmisena: 4. etapp. Analüüsimine ja reflekteerimine