Ettevalmistus vaatluseks

Vaatlejad on uurimistunni õnnestumises võtmeisikud. Seepärast on oluline neid võimalikult hästi ette valmistada, et suurendada seeläbi kogu Lesson Study meeskonna õppimisvõimalusi (Lesson Study …, 2022).

Uurimistunni vaatlusele võiks eelneda lühike arutelu (ingl pre-lesson discussion), kus Lesson Study õpiringi liikmed vaatavad veel kord ühiselt üle uurimistunni kava ja räägivad läbi vaatluse protsessi. Arutelu käigus täpsustatakse järgmisi aspekte:

• üldine tunni ülesehitus ja põhitegevused tunnis;
• vaatlejate paiknemine klassiruumis juhtumõpilaste suhtes;
• vaatluse fookus ja eesmärgid;
• märkmete tegemise viisid ja vahendid.

Võimalikud vahendid, mida vaatlusel vaja võib minna, on näiteks järgmised:

• käekell (aja dokumenteerimiseks);
• vahendid vaatlusmärkmete tegemiseks;
• õpilaste istumisplaan (kui vaatlejate seas on õpetajaid, kes uurimistunnis osalevaid lapsi ise ei tunne) (Vock et al., 2023);
• lisaks on soovitatav enne vaatlust teha märkmeid õpikeskkonna ja valdkonna spetsiifiliste tingimuste kohta.

Uurimistund ei pruugi toimuda tavapärases klassiruumis – see võib aset leida näiteks spordiväljakul, kooli aulas või mujal. Ruumi kaardistamine aitab hiljem analüüsis arvestada keskkonna võimalikku mõju õppimisele (Mewald & Rauscher, 2019).

Vaatlejate peamine roll on jälgida õpilase õppimist ja koguda selle kohta andmeid. Oluline on, et vaatluses oleks rõhk õpilasel ja tema õppimisel (mitte õpetaja tegevusel) – vaadeldakse ühte kindlat õpilast (või paaristöö puhul ka näiteks õpilaste paari) ja tema (nende) tegevusi tunnis. Vaatlejad peaksid kindlalt keskenduma vaatlusele ja vaatlusandmete kogumisele ning hoiduma õpilastega suhtlemisest ja nende abistamisest tunnis (Lesson Study…, 2022). Õpetajal tuleks samuti varem õpilastele selgitada, et klassis viibivad õpetajad, kes vaatlevad tundi ning uurivad, kuidas seda paremaks muuta. Õpilastele on soovituslik ka selgelt öelda, et küsimuste korral pöörduks nad ikkagi tundi andva õpetaja, mitte vaatlejate poole.

Vaatlejal on enne tunni algust soovituslik üle lugeda suunised vaatlejale vaatlustunniks (vt joonist 6):

• Vaatlemist toetav keskkond. Lülita telefon hääletule režiimile. Saabu klassi kokkulepitud ajal. Väldi tunni ajal vestlusi kaasvaatlejatega. Ole vaatlustunnis lõpuni kohal.
• Tunni loomulik kulg. Jälgi vaatlejana, et sa ei takistaks õpilaste vaadet tahvlile, õpetajale ja/või kaasõpilastele. Väldi tunni ajal vestlusi õpilastega ja nende abistamist.
• Keskendumine uurimistunni fookusele. Keskendu vaatlusandmete kirjapanekul varem koostatud uurimistunni kavas kokku lepitule.
• Keskendumine juhtumõpilasele (või õpilaste paarile) kogu tunni jooksul. Juhtumõpilasele keskendumine (teadlikult teiste õpilaste ja õpetaja tegevuse mitte-jälgimine) võimaldab saada parema ülevaate sellest, kas ja kuidas üks konkreetne õpilane tunnis kaasatud oli ja õppis.
• Täiendav andmekogumine peale uurimistundi. Kui Lesson Study õpiring on andnud nõusoleku, vii peale tunni lõppu läbi lühiintervjuu vaadeldud õpilasega, et küsida täpsustavaid küsimusi tunnis toimunu kohta. Põhiküsimused võiksid olla varem Lesson Study õpiringis ühiselt ette valmistatud.

Joonis 6. Suunised vaatlejale vaatlustunniks

Lesson Study metoodika oluline eesmärk on rakendada uurimistunni ettevalmistamise ja läbiviimise käigus saadud teadmisi ka edasisi tunde kavandades. Samavõrd tähtis on levitada neid teadmisi teistele õpetajatele nii koolisiseselt kui ka koolide vahel. Takahashi ja McDougal (2016) toovad esile, et üks tõhus viis teadmisi levitada on kaasata uurimistundi vaatlejatena ka neid õpetajaid, kes ei osale Lesson Study õpiringi töös. Selline kaasamine võimaldab vaatluse ja sellele järgneva analüüsi ja refleksiooni käigus rohkemate õpetajate õppimist, toetab õpetajatevahelist koostööd ning soodustab metoodika levikut.

Juhul kui uurimistunniga liituvad oma või teiste koolide kolleegid, kes ei kuulu õpiringi liikmete hulka, tutvustatakse neile põhjalikumalt kogu tunnikava ja vaatluse korraldust. Tunnieelse arutelu kava välistele vaatlejatele leiad siit: Lisamaterjal: Tunnieelse arutelu kava välistele vaatlejatele

Õpilaste õppimist vaadelda on keeruline, sest õppimise protsess ise ei ole otseselt nähtav: see hõlmab õpilase tunnetusprotsesse ja vaatlejale on nähtav vaid teatud osa õpilaste õppetegevustest ja õpikäitumisest. Vaatlustunni kontekstis on õppetegevused kõik need tegevused, mida õpilased tunnis õppimise eesmärgil teevad. Lisaks aitavad õpilaste õpikäitumist paremini mõista ka vähem eesmärgipärased tegevused (Vock et al., 2023). Mõned näited õppetegevustest:

• tähelepanelik kuulamine (nt silmside kõnelejaga/õpetajaga, istumine kõneleja suhtes, näoilme, kerge noogutamine);
• millegi üleskirjutamine;
• teksti lugemine;
• küsimuste esitamine või neile vastamine;
• arutlemine või ülesande lahendamine;
• tunniülesandega seotud raskustega toimetulek;
• takerdumine lahenduskäiku;
• erinevate lahenduskäikude pakkumine ja proovimine.

Lisaks tuleks tähelepanu pöörata õppetegevuse välistele tegevustele, näiteks:

• klassikaaslastega tunnivälise teema arutamine;
• vihikute või pliiatsitega mängimine;
• nähtavalt millegi muu kui õppetööga tegelemine.

Samuti saab uurimistunnis jälgida, kuidas õpilased tegevusi sooritavad – näiteks kehahoiak, näoilme, žestid, silmside õpetajaga (Mewald & Rauscher, 2019; Vock et al., 2023). Takahashi ja Yoshida (2004) rõhutavad, et vaatluse käigus peaks kirja saama õpilaste õpiprotsessi ilmingud, sealhulgas kõik ideed, mis õpilastel tekivad probleemi lahendamiseks, arusaamatused, mis lahenduse leidmise ajal tekivad, ning märkamised, kuidas ja millal õpilaste arusaamine muutus.

Loe järgmisena: Uurimistunni läbiviimine ja vaatlus