Teema uurimine

Kui uurimisküsimus on õpiringis ühiselt sõnastatud, algab järgmine oluline samm: uurimistunni kavandamiseks vajaliku materjali süvitsi uurimine. See etapp loob aluse kogu Lesson Study protsessile, sest just siin kujuneb õpetajate ühine arusaam teemast, õpilaste vajadustest ja võimalikest õpetamisviisidest. Fuji (2013) rõhutab, et Jaapani õpetajad alustavad Lesson Study tsüklit õppekava põhjaliku lugemise, asjakohaste teadusartiklite uurimise ning olemasolevate õpikute ja muude materjalide analüüsimisega. Takahashi ja Yoshida (2004) toovad esile, et õpetajad kasutavad sageli erinevate kirjastuste õppematerjale, et mõista, kuidas teemat on käsitletud.

Eestis võivad selles etapis õpetajate jaoks olulised allikad olla näiteks järgmised allikad:

• riiklik õppekava, kooli õppekava ja ainekavad;
• erinevate kirjastuste õppematerjalid ja töövihikud, õpetajaraamatud;
• erialaajakirjad, nt Eesti Haridusteaduste Ajakiri;
• valdkonna ajalehed, nt Õpetajate Leht;
• teadusartiklid (nt scholar.google.com) ja konverentsimaterjalid;
• teemaliitude (nt aineühenduste) kodulehed;
• videomaterjalid (nt „Distantsilt targemaks” veebiseminarid).

On oluline, et kõik õpiringi liikmed õpiksid midagi ning üheskoos materjale läbi töötades on võimalik leida kõige sobivamad allikad, millele uurimistunni planeerimisel tugineda. Õpiring valib ühiselt materjalid, mida lugeda ja mille üle arutleda. Jagatakse oma mõtteid, et grupil oleks ühine arusaam ja taustainfo.

Teema uurimiseks panevad õpiringi liikmed kirja olulisemad märksõnad, mis uurimisküsimusega tegelemiseks ja teemasse süüvimiseks uurimist vajavad. Märksõnade valikul püütakse mõelda õpilaste oskustele, mis vajavad seoses uurimisküsimusega toetamist, mille kohta peaks õpiring oma teadmisi ühtlustama või värskendama. Märksõnade leidmisel saab kasutada näiteks „Eesti märksõnastiku“ abi, mille abil on võimalik ühe märksõna/teema abil jõuda täpsema mõisteni, samuti annab sõnastik võimalikud võõrkeelsed mõisted, mis toetab teema hilisemat uurimist.

Lewis ja Hurd (2011) rõhutavad, et Lesson Study uurimistunni planeerimine võtab rohkem aega kui tavalise tunni ettevalmistamine. Materjalide uurimine võib kesta mõnest kohtumisest kuni mitme kuu vältel toimuvate regulaarsete kohtumisteni. Lesson Study tsükli mõte ei ole lihtsalt tundi läbi viia, vaid uurida valitud teemat ja õpilaste õppimist sügavamalt. Seetõttu tuleks ajakava koostamisel materjalide läbitöötamiseks pikem aeg jätta.

Teema uurimise etapis on kindlasti abi ka eksperdi kaasamisest. Võib korraldada ka veebikonsultatsioone, kus ekspert vaatab üle õpiringi meeskonna leitud artiklid ja muud materjalid ning annab nõu videokohtumise või e-kirja teel.

Lesson Study pilootkoolide kogemus

Teema uurimise etappi alustati pilootkoolides uurimistunnis osalevatest klassidest ja seal õpetamisest ülevaate saamisega. Seejärel tutvuti teaduskirjandusega ja jagati omavahel loetut.

Pilootkoolides A ja B toimusid uurimistunnid klassides, mille õpilasi teised õpiringi liikmed iga päev ei õpetanud (või oli nendega kokkupuude vähene). Seetõttu selgitasid nende klasside õpetajad, millised on kõnealuses klassis uurimisküsimusega seotud väljakutsed, milliseid meetodeid on nad seni kasutanud ning mis on töötanud ja mis mitte. Teised õpiringi liikmed toetasid õpetajaid oma küsimustega ning kommenteerisid ja esitasid seoseid või sarnaseid tähelepanekuid oma klasside kohta.

Pilootkoolis C olid kõik õpiringi liikmed uurimistunnis osaleva klassiga seotud, seetõttu arutleti ühiselt, mis on uurimisküsimusega seotud tähelepanekud selles klassis, mida on proovitud, mis töötab, mis on suurimad väljakutsed ja millised õpilased vajavad uurimisküsimusega seonduvalt rohkem toetust. Kuigi arutelud olid oma olemuselt erinevad, jõuti kõigis kolmes pilootkoolis kiirelt ühiste märksõnadeni, mille kohta sooviti juurde lugeda.

Märksõnad erinevates pilootkoolides olid järgmised:
Pilootkool A: tähelepanu, kognitiivne kaasatus, psühholoogilised baasvajadused;
Pilootkool B: tähelepanu, motivatsioon ja diferentseerimine;
Pilootkool C: motivatsioon, enesehinnang (ebakindlus), tähelepanu ja efektiivne rühmatöö.

Õpiringi liikmed jagasid omavahel erinevad teemad ja materjalid ning võeti ühine aeg iseseisvaks vaikseks lugemiseks. Seejärel tutvustati loetut teistele ning tehti kirjalikud kokkuvõtted logiraamatusse. Samamoodi loeti ja tutvustati erinevaid materjale ka järgmisel õpiringi kohtumisel.

Teema uurimisel tekkisid kõigis pilootkoolides elavad arutelud, kus jagati kogemusi, arutleti erinevate näidete üle, analüüsiti leitut ja arutleti, kuidas see sobitub igapäevatöösse.

Loe järgmisena: Uurimistunni planeerimine