Lesson Study Eesti koolidesse

Ühised kokkulepped Lesson Study õpiringi meeskonnas

Lesson Study metoodika edukas rakendamine eeldab õpetajatelt avatust, koostöövalmidust ja ühist arusaama LS eesmärkidest. Oluline on, et õpiringi liikmed tegutseksid võrdsetel alustel, panustades kõik oma väärtuslike kogemuste ja oskustega. Tõhus koostöö Lesson Study õpiringis saab toimida vaid usalduslikus õhkkonnas, kus iga õpetaja tunneb end ideid jagades, ettepanekuid tehes ning olemasolevaid praktikaid konstruktiivselt kahtluse alla seades turvaliselt (Lewis & Hurd, 2011; Vock et al., 2023).

Ühiselt uurimistunni kava koostamine ja uurimistunni läbiviimine vaatlejatest kolleegide juuresolekul võib alguses tunduda harjumatu ning tekitada ebamugavust, seda ka vaatamata sellele, et uurimistund on meeskonnatöö tulemus ja fookus on õpilaste tegevusel, mitte õpetaja hindamisel. Seetõttu on oluline, et õpiringi liikmed suhtlevad üksteisega toetavalt ja austavalt ning annavad üksteisele ka piisavalt aega usalduse kujunemiseks.

Ühised kokkulepped aitavad luua tegevustele selged raamid ja toetada selle kaudu Lesson Study meeskonna tõhusat toimimist (Lewis & Hurd, 2011; Vock et al., 2023). Kokkulepete sõnastamine algab iga liikme isiklikest ootustest ja kogemustest, mis selguvad järgmiste küsimuste üle arutledes:

Mis on õpiringis osalejale oluline õppimiseks ja arenguks?
Millised varasemad koostöökogemused on olnud tulemuslikud või ebaõnnestunud?

Oma kogemust jagades ja ühise arutelu tulemusel sõnastatakse Lesson Study õpiringi tööks kokkulepped, mis suunavad nii õpiringi tööd kui ka aitavad vältida võimalikke erinevatest ootustest ja eeldustest tekkivaid arusaamatusi (Dudley, 2014; Lewis & Hurd, 2011).

Tabelis 1 on toodud mõned näited võimalikest ühistest kokkulepetest (Dudley, 2014; Lewis & Hurd, 2011; Vock et al., 2023) alateemade kaupa. Lisatud on võimalikud riskid, mis kaasnevad kokkuleppe puudumisega, ning näited praktikast.

Tabel 1. Riskid, ühised võimalikud kokkulepped ja näited valdkondade kaupa.

Õpiringi kultuur
Riskid	Ühine kokkulepe	Näited praktikast
Kui mõni osaleja ei näe end õppijana, võib ta jääda oma seniste praktikate juurde ega ole avatud uutele ideedele.	Kõik õpiringi liikmed on Lesson Study protsessis õppijad.	Ka kõige kogenum õpiringi õpetaja on valmis andma õpiringis endast maksimumi ning püüab leida enda jaoks õpikohti.
Osalejad võivad tulla õpiringi varjatud skeptitsismi või madalate ootustega – näiteks kahtlusega, kas kolleeg suudab midagi uut pakkuda või kas uurimistund üldse „õnnestub“. See võib pärssida avatud suhtlust, koostööd ja õppimist.	Oleme positiivsete ootustega.	Õpiringis hoitakse ühtset positiivset õhkkonda ning arutletakse igal kohtumisel, mida positiivset sellelt kohtumiselt kaasa võetakse.
Ilma avatud meeleta võivad õpetajad jääda kinni oma senistesse arusaamadesse ega pruugi olla valmis kuulama või katsetama uusi lähenemisi. See takistab professionaalset arengut ja koostööd.	Oleme avatud meelega ja valmis õppima nii ise kui teistelt.	Õpetaja on valmis tunnis katsetama talle uut lähenemist.
Kui aruteludes antakse hinnanguid, võivad osalejad tunda end ebamugavalt ja ebapädevana ning hoiduda edaspidi oma mõtete jagamisest.	Kuulame aktiivselt ja tähelepanelikult, ilma hinnanguid andmata.	Õpiringi arutelul jagab üks õpetaja oma kogemust, kus õpilased ei saanud ülesandest aru. Teised kuulavad tähelepanelikult, püüdes mõelda, kuidas õpetajat sellises olukorras toetada või mida oleks vaja veel täiendavalt antud olukorra kohta välja selgitada, et jõuda võimaliku lahenduseni.
Kui mõne õpiringis osaleja ideed katkestatakse või ignoreeritakse, võib ta tunda end ebakindlalt ja hoiduda edaspidi panustamast. See vähendab õpiringi mitmekesisust ja koostööpotentsiaali.	Kuulame vahele segamata ära kõigi ideed, sõltumata kogemustest või rollist.	Õpiringi arutelul jagab üks õpetaja oma kogemust, teised kuulavad õpetaja lõpuni ja alles seejärel arutavad või esitavad küsimusi.
Töökorraldus ja vastutus
Riskid	Ühine kokkulepe	Näited praktikast
Kui keegi on küll füüsiliselt kohal, kuid vaimselt eemal (nt tegeleb telefoniga või mõtleb muudele tööülesannetele), kannatab koostöö kvaliteet ja õppimine.	Oleme teineteise jaoks kohal nii vaimselt kui füüsiliselt.	Õpiringi kohtumisel panevad kõik osalejad telefonid kõrvale, sulgevad arvutis muud aknad ja keskenduvad täielikult arutelule. Igaüks osaleb aktiivselt, jagab mõtteid ja kuulab teisi.
Ilma fookust hoidmata võib arutelu liikuda teemadele, mis ei toeta uurimistunni eesmärke ega õpilaste õppimise analüüsi.	Hoiame fookust – keskendume uurimisprobleemile ja uurimistunni eesmärkidele, õpilaste õppimisele.	Arutelu käigus tõstatub teema, mis puudutab üldist koolikorraldust. Õpiringi juht tuletab meelde, et praegu keskendutakse uurimistunnis ilmnenud õpilaste arusaamadele. Teema märgitakse üles, et vajadusel seda hiljem käsitleda, kuid fookus jääb uurimisprobleemile.
Kui osalejad ei pea kinni kokkulepitud ajast, võib see tekitada pingeid ja vähendada usaldust.	Oleme täpsed – peame kinni kokkulepitud kellaaegadest ja tähtaegadest.	Õpiringis kehtib kokkulepe “Kui kohtumine algab kell 15:00, oleme kohal hiljemalt kell 15:00 (võimalusel isegi 5 minutit varem), et alustada õigeaegselt.”.
Õpilasele orienteeritus
Riskid	Ühine kokkulepe	Näited praktikast
Kui tähelepanu läheb õpetaja tegevusele (nt stiilile, sõnakasutusele), võib jääda märkamata, kuidas õpilased tegelikult õppisid.	Oleme alati õpilasele orienteeritud – vaatleme ja analüüsime õpilaste tegevust, mitte õpetajat.	Uurimistunni järel keskendub arutelu sellele, kuidas õpilased lahendasid ülesandeid, milliseid strateegiaid nad kasutasid ja kus tekkisid raskused. Keegi ei anna hinnanguid õpetaja tegevusele, vaid analüüsitakse, kuidas õpetaja tegevused mõjutasid õpilaste mõtlemist.
Ilma selge toetuseta võib õpetaja tajuda, et tema töö on kriitika all, mitte osa ühisest õppimisprotsessist.	Toetame uurimistundi läbiviivat õpetajat – mõistame, et tund on meie meeskonna töö tulemus.	Pärast uurimistundi tänavad õpiringi liikmed õpetajat panuse eest ja rõhutavad, et tund oli meeskonna ühise kavandamise tulemus. Arutelus kasutatakse sõnastust nagu „meie otsustasime“, „meie eesmärk oli“, mis näitab kollektiivset vastutust.
Ilma teadliku refleksioonita ei pruugi õpetajad märgata, kuidas nende õpetamisviisid mõjutasid õpilaste õppimist.	Jagame, mida õpime – reflekteerime ühiselt, et mõista, kuidas õpilased õppisid ja kuidas meie õpetamine seda mõjutas.	Kohtumise lõpus jagab iga õpetaja ühe tähelepaneku, mida ta õppis õpilaste käitumise või mõtlemise kohta. Seejärel arutletakse, kuidas õpetamisviisid neid protsesse toetasid või takistasid.
Tagasiside ja professionaalne areng
Riskid	Ühine kokkulepe	Näited praktikast
Kui tagasiside keskendub õpetaja isikule või stiilile, mitte õppimisele, võib see tekitada kaitsepositsiooni ja vähendada usaldust õpiringis.	Anname konstruktiivset tagasisidet – keskendume õppimisele, mitte üksteise tegevuse hindamisele.	Tagasiside andmisel kasutame „Ma märkasin, et…“ või „Mind pani mõtlema, kui…“ tüüpi väljendeid, et hoida arutelu toetavana.
Kui õpetajad ei jaga oma õppimiskogemusi, jääb protsess ühekülgseks ja kollektiivne areng pidurdub.	Jagame oma õppimiskogemusi – räägime õpiringis avatult, mida oleme LS protsessist ise õppinud.	Kohtumise lõpus ütleb üks õpetaja: „Ma sain aru, et ma alahindasin, kui palju õpilased vajavad visuaalset tuge. See pani mind mõtlema, kuidas ma oma tunde üles ehitan.“Teised õpetajad jagavad samuti oma mõtteid, mis loob avatud ja õppimist toetava õhkkonna.
Kui õpetajad ei jaga oma kogemusi väljaspool õpiringi, jääb Lesson Study mõju kitsaks – see ei jõua kooli laiemasse kultuuri ega inspireeri teisi kolleege.	Jagame oma õppimiskogemusi – räägime ka väljaspool õpiringi, mida oleme LS protsessist ise õppinud.	Pärast Lesson Study tsükli lõppu esineb üks õpetaja kooli sisekoolitusel, kus ta jagab, kuidas uurimistund aitas tal märgata õpilaste mõtlemise mustreid ja muuta oma õpetamisviisi. Ta toob näiteid, mida õppis kolleegidelt ja kuidas see mõjutas tema igapäevast õpetamist.

Oluline on, et ühised kokkulepped toetaksid õpetajate professionaalset arengut ning looksid koostööks turvalise ja selge raamistiku. Kokkulepete sõnastamine ei ole kindlasti vaid ühekordne tegevus: nii nagu areneb meeskond, rikastuvad liikmete kogemused ning muutuvad ootused, võivad muutuda ka kokkulepped. Soovitatav on kokkulepped üle vaadata või üle korrata iga õpiringi kohtumise alguses, seda vähemalt seni, kuni need on meeskonnale omaseks saanud. Lewis ja Hurd (2011) rõhutavad, et kokkulepete regulaarne ülevaatamine ja vajadusel täiendamine aitab hoida meeskonna töö tähenduslikuna ning toetab seeläbi paremini õpetajate professionaalset arengut.

Loe järgmisena: Ühise aja leidmine ja ajakava koostamine