Taimkatte kaugseire

Eesti metsakaartTaimkatte kaugseire vallas uuritakse maakasutust ja selle muutusi. Paljude aastate kestel on olnud keskseks teemaks kiirguslevi taimkattes ja selle kasutamine taimkatte, ennekõike metsade optilises kaugseires. Selleks on loodud ja luuakse optilise kiirguse taimkattelt peegeldumise mudeleid, mis on optilise kaugseire teoreetiliseks aluseks. Satelliidiinfo kasutamiseks kaugseires uuritakse ka atmosfäärikorrektsiooni meetodeid ja võimalusi. Optilise kaugseire metoodika väljatöötamiseks on loodud mitmesugust spetsiaalaparatuuri maapealseteks ja lennukimõõtmisteks.

Näiteid praktilise väljundiga uurimustest taimkatte kaugseire vallas on mitmeid. Satelliidiinfot kasutatakse metsade raiete kaardistamiseks, maakasutuse muutuste jälgimiseks, ka Euroopa Liidu põllumajandustoetuste jaotamisel vajalikeks pindalahinnanguteks.

Kaugseire arendustöödega on tegelenud Tartu Observatooriumi taimkatte töörühm ja Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut. Selle käigus on täiendatud taimkatte kaugseire metoodikat ja töötatud välja tarkvara, mis võimaldab hinnata vabalt valitud satelliidipildi elemendi takseertunnuseid statistiliseks metsainventeerimiseks (kNN-meetod). Andmetena kasutatakse seejuures nii kontaktmõõtmisi kui ka mitmesuguste satelliitsensorite pilte. Samuti arendatakse edasi aastail 1996–2002 läbiviidud keskmisemõõtkavaliste satelliitpiltide põhjal teostatud maastike kaugseire metoodikat.

Maastike kaugseire programmi alustati juba 1996. aastal. Programmi eesmärgiks on täiendada olemasolevat eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programmi kaugseire meetodite kasutamisega seal, kus see on otstarbekas, nagu näiteks kõnnumaa, rabade ja soode maastikulise mitmekesisuse, metsade lageraiealade ning suurjärvede roostike seire.