Milline töö Sulle sobib?
Oled Sa mõelnud, mis iseloomustab tänapäeva töömaailma? On see koostöö erinevate kultuuride vahel ja erinevates tingimustes, kohanemine kiiresti muutuvate oludega, sallivus ja mõistmine või midagi muud?
| Mõttehetk. Võta veidi aega ja mõtle, millist elu- ja töökorraldust Sa eelistad. |
Töömaailma ja iseenda mõistmine käivad käsikäes. Karjäärivalikute tegemisel on kasulik arvestada elukutse ja töökoha seotust kogu elustiiliga: kas soovitud töö võimaldab Sulle sobivat elustiili?
Inimesed ei tööta ainult sissetuleku pärast. Töö võimaldab realiseerida oma oskusi, teadmisi ja isikuomadusi ning rahuldada olulisi vajadusi. Töö on enesehinnangu mõjutaja. Enne kui teha oma elus otsuseid ja valikuid, tasub võtta aega endasse vaatamiseks.
Karjäärivärava veebilehe eri jaotiste abil saad mõtiskleda järgmiste küsimuste üle.
- Millist tööelu Sa endale soovid ja mida pead töö juures oluliseks?
- Mis Sind huvitab ja Su silmad särama paneb?
- Milline oskuste pagas on Sul juba olemas ja mida tahaksid endas veel arendada?
- Kuidas Sind mõjutavad Su isikuomadused?
- Millised on töö ja tervise seosed?
Nende teemade üle võid alati arutada ülikooli karjäärinõustajaga.
Töö tähendus on aja jooksul väga palju muutunud. Inimene pühendab suure osa oma ajast tööle ja seepärast tasub endalt aeg-ajalt küsida: mille nimel ma kõike seda teen? Oma tööalaste väärtuste mõistmine ja nendega arvestamine paneb aluse rahulolule tööga.
Väärtused on ideed, suhted ja tõekspidamised, mis on Sulle tähtsad ning mis panevad Sind eelistama ühtesid asju teistele. Väärtused võivad vahel olla ka ebamäärased, aga sellegipoolest juhivad nad Su tegemisi ja otsuseid. Tähtsad otsused, sealhulgas karjäärivalik, põhinevad sageli väärtushinnangutel. Kui töökoht või amet pakub Sulle neid väärtusi, mida hindad, tunned ennast hästi ja mugavalt.
Väärtushinnangutest pole alati lihtne aru saada ja need võivad elu jooksul muutuda. Näiteks see, mis on Sulle väga oluline 20-aastasena, ei pruugi seda hiljem enam olla. Kui oled oma karjääritee alguses, siis tasub endalt küsida, mida Sa tõeliselt soovid: millised võiksid olla Sinu töö olemus ja iseloom, töökeskkond ja -tingimused ning inimesed Sinu ümber? Kui Sul juba on töökogemus ja oled teinud karjääriteel valikuid, siis võiks mõelda, mis teeb Sind rahulolevaks või vastupidi rahulolematuks. Vastused neile küsimustele annavad vihjeid Sinu tööalaste väärtushinnangute kohta. Mõtle ka sellele, millised Su väärtustest on tähtsamad ja millised vähem tähtsad. Sellist tööd, mis vastab kõikidele Sinu väärtushinnangutele, ei pruugi olla.
Väärtused juhivad meie töörõõmu. Rõõm oma tööst tekib siis, kui Sa oled oma tegevusega seotud nii pühendunult, et miski muu ei lähe Sulle sel ajal korda.
Kõrvalolevast sõnapilvest saad väikse ülevaate võimalikest tööalastest väärtustest.
Kirjuta oma tööalased väärtused karjääriringile
Kokkuvõttes võib öelda, et mida paremini sobivad omavahel kokku Sinu tööväärtused ning töö olemus ja keskkond, seda suurema tõenäosusega oled oma tööga rahul. Seega tasub võtta aega oma väärtuste tundmaõppimiseks.
Lisaks väärtustele uuri siinselt veebilehelt huvide, oskuste, isikuomaduste ning töö ja tervise seoste kohta. Need kõik on enese tundmise olulised osad, mis mängivad rolli sobiva ja rahuldust pakkuva töö leidmisel.
Hobid ja huvipakkuvad tegevused rikastavad Sinu elu – aga mitte ainult. Neist võib hakata hargnema ka mõte, mida õppida, milles ennast veel arendada ja millises valdkonnas tööd otsida.
Samas ei pea kõikidest huvipakkuvatest tegevustest tingimata kujunema töö või amet. Elu ei koosne ju ainult tööst, huvialadega tegelemine toob ellu tasakaalu. On loomulik, et huvid arenevad ja muutuvad elu jooksul, mõned neist kaovad ja mõned tulevad juurde. Teadlikkus sellest, millised tegevused panevad Su silmad särama, aitab kujundada oma elu meelepäraseks.
| Mõttehetk. Pane tähele, millised teemad Sind igapäevaelus kõnetavad. |
Oma igapäevase elu jälgimine annab Sulle märku, mis Sind õigupoolest huvitab. Pane tähele, millised teemad panevad Sind süvitsi kaasa mõtlema, mille kohta tahad rohkem teada ja uurida. Otsi võimalusi tuua oma ellu huvipakkuvaid tegemisi, proovi uusi hobisid. Sellisel viisil arendad end ja võid avastada endas uusi külgi. Lisaks võid leida mõne huvitava valdkonna või põneva tegevuse, mis võib avada Sinu ees uue haridustee või töövõimaluse.
Kirjuta oma huvipakkuv tegevus karjääriringile
Teadlikkus oma huvidest ja nendega arvestamine karjääri planeerimisel võimaldab elada elu, mis teeb Sind õnnelikuks. Sinu praegune või tulevane töö võiks sobida nii Su oskuste ja teadmiste kui ka huvide ja väärtustega. Mida parem on sobivus, seda suuremad on Sinu võimalused olla oma tööga rahul.
Igaüks on juba lapsepõlvest saati kasutanud ja arendanud endas mingeid oskusi. Oskusteta inimest pole olemas, on vaid teadmatus oma oskustest. Oskuste analüüs aitab endas selgusele jõuda, et Sa saaksid aru, milline on Sinu pagas ja potentsiaal; samuti aitab see mõelda, milles soovid ennast veel arendada, ning teha sobivaid valikuid hariduse omandamisel ja tööturul. Kiiresti muutuv maailm ja arenev tehnoloogia eeldavad, et õppimine kestab kogu elu. Kohanemine uute oludega on normaalsus.
Teadvustades endale, mida Sa oskad, on võimalik leida
- sobiv töö, kus on vaja just Sinu oskusi, või
- koolitus, mille abil saaks omandada veel puuduvad oskused, et seejärel leida sobiv töö.
Tööpakkumistes on loetletud vajaminevad teadmised, oskused ja omadused, mida tööandja kandidaadilt ootab. Seepärast on teadlikkus oma oskustest töö otsimisel ja vahetamisel väga tähtis. Ülikooliõpingud, sealhulgas praktika ja õpiränne, toetavad erialaste teadmiste ning nendega seotud tehniliste ja akadeemiliste oskuste (võõrkeele- ja programmeerimisoskuse, statistikatarkvara ja laboritehnika kasutamise oskuse, korrektse viitamise oskuse jne) arendamist. Selle kõrval arenevad ka üldoskused: suhtlemis-, läbirääkimis-, meeskonnatöö-, probleemilahendusoskus jne.
Mis on üldoskused?
Üldoskused aitavad Sul toime tulla uute olukordade ja uue keskkonna, keeruliste väljakutsete ning erinevas vormis suhtlusega. Üldoskused on näiteks enesejuhtimise, analüüsi, konfliktide juhtimise, kohanemise, loomingulise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskus.
Üldoskuste tähtsus on aja jooksul järjest kasvanud ja tööandjad peavad neid nii värbamisel kui ka tööga toimetulekul peamiseks õnnestumise eelduseks. Üldoskused mõjutavad ka seda, kui edukalt Sa arendad ja rakendad oma tehnilisi oskusi. Kutsekoja koostatud tööjõuprognoosi järgi on ideaalsel tulevikutöötajal süvateadmised vähemalt ühel alal ning oskused mõista ja omavahel siduda erinevaid teisi alasid ning nendega tegelevaid inimesi. Lisaks oma eriala valdamisele oodatakse tulevikutöötajalt oluliselt paremat n-ö pehmete oskuste valdamist, nagu suhtlusoskus, erinevate kultuuride taju, nendega kohanemine jms .
Ka rahvusvaheline portaal LinkedIn vaatleb üldoskuste tähtsust tänapäeva kiiresti muutuval tööturul tööandjate vaatenurgast. Käesoleva aja võtmeoskus on kohanemisoskus, kuna tehisaru mõju on muutnud töömaailma kiiremini, kui seda on ette kujutatud. LinkedIn’i 10 peamist üldoskust 2024. aastal on
- suhtlemisoskus,
- teenindusoskus,
- inimeste juhtimine,
- projektijuhtimine,
- protsesside juhtimine,
- analüüsioskus,
- meeskonnatöö,
- müügioskus,
- probleemi lahendamine,
- uurimisoskus.
| Mõttehetk. Vaata LinkedIn’i üldoskuste loetelu ning mõtle, milliseid oskusi oled enda juures märganud ja millised vajavad arendamist. Kuidas saad neid arendada? |
Kas Sul on mõni rahvusvaheline kogemus? Oled Sa üliõpilasena läbinud praktika? Kas oled pidanud mugavustsoonist välja astuma ja tulema toime keeruka olukorraga? Ingliskeelne mobiilirakendus SkillMill aitab Sul märgata, mõtestada ja tööandjale väljendada nende kogemuste kaudu arendatud üldoskusi. Rakendus on tasuta, laadi rakenduste poest alla SkillMill Project.
Harjutus: minu õnnestunud kogemus
Kirjuta oma oskuste loetelu karjääriringile
Oskuste pagas on Su tööelu kujundamisel väga tähtis. Võta aega ja mõtle läbi, millised oskused Sul on. Pööra tähelepanu ka üldoskustele. Mõtle, kus ja kuidas saad ennast arendada. Uuri lähemalt Karjäärivärava tulevikuoskuste osa. Sealt saad ka teada, kuidas on võimalik oma üldoskusi arendada. Vaatle SkillMilli rakenduse abil lähemalt oma erinevaid kogemusi – neis kõigis oled kasutanud ja arendanud üldoskusi. Tööandjad otsivad värbamisel eelkõige üldoskusi ja alles seejärel tehnilisi oskusi.
Oma tööelu ja õpingute planeerimisel on kasulik mõelda, milline Sa oled – mis Sind iseloomustab? Sinu isikuomadused võivad kirjeldada Sinu suhtumist õpingutesse ja töösse, näiteks seda, kas Sa oled iseseisev õppija, analüütiline, loominguline, kannatlik, täpne, uudishimulik, usaldusväärne jne. Mõtle, kuidas Sa oma igapäevaelus tegutsed. Mõtle isikuomaduste peale, mis on aidanud Sind oma eesmärke ja soove täita.
| Mõttehetk. Kas tead, milline on Sinu isklik stiil ja millisena teised Sind näevad? |
Tööelu kavandamisel on oluline arvestada enda isikuomaduste ja töö iseloomuga. Mõtle, milles need kattuvad ja mille poolest erinevad. Kui töö käib kindla korra järgi ja eeldab reeglitest kinnipidamist, aga Sina oled loominguline ja vaba hing, siis tasub mõelda, kas selline töö sobib Sinuga kokku. Kui ei sobi, võib tulemuseks olla rahulolematus ja raiskuläinud loomingulisus.
Mõnikord, näiteks tööintervjuul või motivatsioonikirjas, tahetakse otsesõnu teada, kuidas Sa ennast iseloomustad. On hea, kui Sul on olemas väike loetelu oma isikuomadustest ja näited sellest, kuidas need igapäevaelus avalduvad ja Sind tööelus toetavad.
Enda isikuomaduste tundmine aitab Sul välja selgitada,
- millega Sa paremini hakkama saad,
- milline töö Sulle paremini sobib,
- mida Sul on tööandjale pakkuda,
- mida Sul on vaja endas arendada, et oma tööväljavaateid parandada.
Kirjuta oma isikuomadused karjääriringile
Kõik inimesed on ainulaadsed, nad käituvad ning teevad valikuid ja otsuseid omaenda viisil. Mida teadlikum Sa oled sellest, kuidas Sina neid teed, seda kergem on ennast töömaailmaga kokku sobitada. Märka ja võta arvesse, milline on Sinu stiil.
Töökoha valimisel pööra tähelepanu sellele, milline on töö iseloom ja keskkond, kuidas toimub juhtimine, millised on suhted ja tööandja kultuur. See kõik mõjutab Sinu heaolu ja tervist. Pane tähele, et teadlikkus oma tervisest aitab Sul leida endale sobivama iseloomu ja töökeskkonnaga töö.
Vii ennast kurssi sellega, kuidas töö iseloom, keskkond või suhted tööl võivad põhjustada terviseprobleeme või kutsehaigust.
|
Mõttehetk: Mõtle, milline on Sinu töö iseloom ja keskkond. Kas Sa istud päev otsa arvuti taga, pead pikalt seisma või töötama muus sundasendis? Millised on Sinu suhted töökaaslastega?
|
Viimastel aastakümnetel on füüsilise töö osakaal järjest kahanenud ning asemele on tulnud ametid ja tööd, mida tehakse põhiliselt istudes. Võib väita, et inimene istub enamasti 8–12 tundi päevas. Istuvat tööd iseloomustab ühelt poolt vähene füüsiline aktiivsus ja teiselt poolt rohke vaimne pinge. Parim lahendus on iste- ja püstiasendit töö kestel sageli vahetada . Tööd, mis nõuab suurt tegevusraadiust, jõudu ja sagedast liikumist, tehakse üldjuhul seistes. Püstiasend võimaldab küll liikuvust, aga koormab lihaseid, liigeseid ja liigesesidemeid rohkem kui istuv asend .
Paljudes ametites on vältimatu ja asendamatu töövahend arvuti. Olgu see andmesisestus, dokumendihaldus, graafiliste kujundite loomine, projekteerimine või midagi muud – loetelu töödest, mille tegemist ilma arvutita ette ei kujutagi, on pikk. Ka tööstusettevõtetes on paljud masinad automatiseeritud ja seadmete tööd tuleb jälgida ekraanilt. Peamised arvutitööga kaasnevad terviseprobleemid on seotud luu- ja lihaskonna ülekoormusega, mida põhjustavad sundasendid .
Vaimne heaolu on tööl sama tähtis kui füüsiline tervis. Tööstress ja läbipõlemine pole tänapäeva töömaailmas enam võõrad sõnad. Läbipõlemine võib tekkida pikaajalise tööstressi tagajärjel. Tööstress ja läbipõlemine pole personaalne probleem, nende tekkimine sõltub paljuski sotsiaalsest keskkonnast tööl, töökorraldusest, suhetest, juhtimisest ja organisatsioonikultuurist.
Ole teadlik oma tervislikust seisundist ja märka selle muutusi. Näiteks kui oled allergiline, siis pole laboritöö Sulle ilmselt kõige sobivam, või kui Sul on probleeme liigestega, siis tasub vältida sundasendeid ja pikka seismist. Kui arvestad oma tervisliku seisundiga, võid leida just endale kõige paremini sobiva töö või kujundada senise töö võimalust mööda ümber. Tööandjalt tasub alati uurida, milliseid kohandusi on võimalik tervislikku seisundit arvestades teha. Eesti Töötukassa toetab töökoha kohandamist.
Tööelu planeerimisel on tervisliku seisundiga arvestamine sama oluline kui tööalased väärtused, huvid, oskused ja isikuomadused.
- Kutsekoja poolt koostatud tööelu üldoskuste liigitus ja vajadus.
- Loe Kutsekoja kodulehelt, millised oskused on tulevikus tööturul hinnas.
- Loe Tööelu portaalist, mis on kutsehaigus ja mida sel puhul ette võtta.
- Tööelu portaal
- Uuri töörõõmu kohta lähemalt ülikooli vaimse tervise veebilehelt.
