1.3. Alused

Igapäevaelus kohtame aluseid harvemini kui happeid. Aluseid sisaldavad näiteks kodused puhastusvahendid. Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone (OH^–-ioone). Laiemas tähendused on alused ained, mis liidavad vesinikioone ehk prootoneid. Tuntumad alused on hüdroksiidid, mis koosnevad metalli katioonist ja hüdroksiidioonist.

Kuidas aluseid nimetatakse ja millised on aluste keemilised omadused, vaata järgnevast videost.

Allikas: https://youtu.be/ANIUet7khb8

Nimetamine ja valemite koostamine

Hüdroksiidide nimetuse üldkuju: metalli nimi + (o.a) + hüdroksiid.

Aluste nimetamisel tuleb eelnevalt teada, kas alust moodustaval metallil on püsiv oksüdatsiooniaste või mitte. Sellest tulenevalt on kaks aluste nimetamise reeglit:

1.  kui metallilisel elemendil on püsiv oksüdatsiooniaste, siis antakse nimetus: metalli nimi + hüdroksiid

nt NaOH – naatriumhüdroksiid, Al(OH)₃ – alumiiniumhüdroksiid

2. kui metallilisel elemendil on muutuv oksüdatsiooniaste, siis määratakse kõigepealt metalli o.a ning siis antakse nimetus: metalli nimi + (o.a) + hüdroksiid

nt CuOH – vask(I)hüdroksiid, Fe(OH)₂ – raud(II)hüdroksiid.

Aluse valemi koostamist vaatame kaltsiumhüdroksiidi näite põhjal.

1. Valemi koostamisel kirjuta kõigepealt üksteise kõrvale metalli katioon ning seejärel hüdroksiidioon, nt Ca²⁺ OH^–.

2. Kasuta alaindekseid, et saaksid tervikuna neutraalse ühendi (kogu laeng peab = 0). Antud näites tuleb võtta kaks OH^– iooni. Tähtis on meeles pidada, et hüdroksiidioon on liitioon, mis koosneb hapnikust ja vesinikust, sellepärast pane OH^–-rühm sulgude vahele. 

Kogu eelnevat arutelu arvesse võttes on kaltsiumhüdroksiidi valem Ca(OH)₂.

Aluste liigitamine

Tugevad alused ehk leelised on vees hästi lahustuvad hüdroksiidid. Tugevad alused on kõik I A rühma metallide  hüdroksiidid (LiOH, NaOH, KOH, RbOH, CsOH). II A rühmas on tugevad alused alates Ca-st, liikudes rühmas allapoole (Ca(OH)₂, Sr(OH)₂, Ba(OH)₂).

Nõrgad alused on enamjaolt vees mittelahustuvad hüdroksiidid, nt Fe(OH)₂, Al(OH)₃.

Aluste keemilised omadused

ALUS + HAPE → SOOL + H₂O

1. Alused reageerivad hapetega, tekivad sool ja vesi, see on neutralisatsioonireaktsioon.

NaOH + HCl  → NaCl + H₂O

2 LiOH + H₂SO₄ → Li₂SO₄ + 2 H₂O

Vaata täpsemalt hapete peatükist.

ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + H₂O

2. Alused reageerivad happeliste oksiididega, moodustuvad sool ja vesi.

2 LiOH + CO₂  → Li₂CO₃ + H₂O

Ca(OH)₂ + SO₃ → CaSO₄ + H₂O

Pea meeles, et moodustuv sool koosneb aluse katioonist ja happelisele oksiidile vastavast happe anioonist, mis on toodud hapete peatükis olevas tabelis.

ALUS $\stackrel{temp.}{\to }$ ALUSELINE OKSIID + H₂O

3. Vees lahustumatud alused lagunevad kuumutamisel, tekivad aluseline oksiid ja vesi. Osade metallihüdroksiidide (II A rühma metallide hüdroksiidid Ca(OH)₂, Mg(OH)₂) lagunemiseks on vaja väga kõrget temperatuuri. 
.

Mida väiksema aktiivsusega on metall, seda kergemini selle hüdroksiid kuumutamisel laguneb.

Fe(OH)₂ $\stackrel{temp.}{\to }$ FeO + H₂O

Cu(OH)₂ $\stackrel{temp.}{\to }$ CuO + H₂O