1.3. Alused
Igapäevaelus kohtame aluseid harvemini kui happeid. Aluseid sisaldavad näiteks kodused puhastusvahendid. on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone (OH–-ioone). Laiemas tähendused on alused ained, mis liidavad vesinikioone ehk prootoneid. Tuntumad alused on , mis koosnevad metalli katioonist ja hüdroksiidioonist.
Kuidas aluseid nimetatakse ja millised on aluste keemilised omadused, vaata järgnevast videost.
Allikas: https://youtu.be/ANIUet7khb8
Nimetamine ja valemite koostamine
Hüdroksiidide nimetuse üldkuju: metalli nimi + (o.a) + hüdroksiid.
Aluste nimetamisel tuleb eelnevalt teada, kas alust moodustaval metallil on püsiv või mitte. Sellest tulenevalt on kaks aluste nimetamise reeglit:
1. kui metallilisel elemendil on püsiv oksüdatsiooniaste, siis antakse nimetus: metalli nimi + hüdroksiid
nt NaOH – naatriumhüdroksiid, Al(OH)3 – alumiiniumhüdroksiid
2. kui metallilisel elemendil on muutuv oksüdatsiooniaste, siis määratakse kõigepealt metalli o.a ning siis antakse nimetus: metalli nimi + (o.a) + hüdroksiid
nt CuOH – vask(I)hüdroksiid, Fe(OH)2 – raud(II)hüdroksiid.
Aluse valemi koostamist vaatame kaltsiumhüdroksiidi näite põhjal.
1. Valemi koostamisel kirjuta kõigepealt üksteise kõrvale metalli ning seejärel hüdroksiidioon, nt Ca2+ OH–.
2. Kasuta alaindekseid, et saaksid tervikuna neutraalse ühendi (kogu laeng peab = 0). Antud näites tuleb võtta kaks OH– iooni. Tähtis on meeles pidada, et hüdroksiidioon on liitioon, mis koosneb hapnikust ja vesinikust, sellepärast pane OH–-rühm sulgude vahele.
Kogu eelnevat arutelu arvesse võttes on kaltsiumhüdroksiidi valem Ca(OH)2.
Aluste liigitamine
ehk on vees hästi lahustuvad hüdroksiidid. Tugevad alused on kõik I A rühma metallide hüdroksiidid (LiOH, NaOH, KOH, RbOH, CsOH). II A rühmas on tugevad alused alates Ca-st, liikudes rühmas allapoole (Ca(OH)2, Sr(OH)2, Ba(OH)2).
on enamjaolt vees mittelahustuvad hüdroksiidid, nt Fe(OH)2, Al(OH)3.
Aluste keemilised omadused
ALUS + HAPE → SOOL + H2O
1. Alused reageerivad hapetega, tekivad sool ja vesi, see on .
NaOH + HCl → NaCl + H2O
2 LiOH + H2SO4 → Li2SO4 + 2 H2O
Vaata täpsemalt hapete peatükist.
ALUS + → SOOL + H2O
2. Alused reageerivad happeliste oksiididega, moodustuvad sool ja vesi.
2 LiOH + CO2 → Li2CO3 + H2O
Ca(OH)2 + SO3 → CaSO4 + H2O
Pea meeles, et moodustuv sool koosneb aluse katioonist ja happelisele oksiidile vastavast happe anioonist, mis on toodud hapete peatükis olevas tabelis.
ALUS $\xrightarrow[]{temp.}$ ALUSELINE OKSIID + H2O
3. Vees lahustumatud alused lagunevad kuumutamisel, tekivad aluseline oksiid ja vesi.
Fe(OH)2 $\xrightarrow{temp.}$ FeO + H2O
Cu(OH)2 $\xrightarrow{temp.}$ CuO + H2O