1.4. Soolad

Soolad on igapäevaelus väga laialdaselt kasutuses. Näiteks toitu saad maitsetada soolaga, siin mõeldakse peamiselt naatriumkloriidi ehk NaCl. Kooki saad kergitada vesiniksoola naatriumvesinikkarbonaadiga (NaHCO₃). NaCl ja kaaliumkloriidi (KCl) lisatakse mineraliseeritud veele Värska.

Soolad on ained, mis koosnevad metalli katioonist ja happejääkioonist ehk happeanioonist. Kuidas soolasid nimetatakse ja milliste reaktsioonide tulemusena soolad saadakse, vaata järgmisest videost.

Allikas: https://youtu.be/TQ-110H2mL8

Nimetamine

Soolade nimetamise üldkuju: 
katiooni nimi + (o.a) + happejääkiooni nimi

Soolade nimetamisel vaata, millist katiooni (metalliiooni) sool sisaldab ja milline on katioonile järgnev happejääkioon.

Soolade nimetamise üldkuju: katiooni nimi + (o.a) + happejääkiooni nimi.

Happejääkioonide nimed on toodud hapete teema tabelis.

Soolade nimetamisel vaata eelnevalt, kas metalliiooni oksüdatsiooniaste on püsiv või muutuv. Sellest tulenevalt on kaks nimetamise reeglit.

1. Kui soola koostises oleval metallilisel elemendil on püsiv oksüdatsiooniaste, antakse nimetus: metalli nimi + happejääkiooni nimi

nt NaCl – naatriumkloriid, AlBr₃ – alumiiniumbromiid.

2. Kui soola koostises oleval metallilisel elemendil on muutuv oksüdatsiooniaste, antakse nimetus: metalli nimi + (o.a) + happejääkiooni nimi

nt CuCO₃ – vask(II)karbonaat, Fe₂(SO₄)₃ – raud(III)sulfaat.

Valemite koostamine

Soola valemi koostamist vaatame kahe näite põhjal.

1. näide. Kirjuta kaltsiumkloriidi valem.

1. Kirjuta kõigepealt teineteise kõrvale metalli katioon ning seejärel happejääkioon, nt Ca²⁺ Cl^–.
2. Võrdsusta positiivsed ja negatiivsed laengud, et ühend oleks tervikuna neutraalne. Antud näites tuleb anioone võtta 2 tükki.
3. Eelnevat arvesse võttes on kaltsiumkloriidi valem CaCl₂.

2. näide. Kirjuta raud(III)sulfaadi valem.

1. Kirjuta kõigepealt teineteise kõrvale metalli katioon ning seejärel happejääkioon, nt Fe³⁺ SO₄^2-.
2. Võrdsusta positiivsed ja negatiivsed laengud, et ühend oleks tervikuna neutraalne. Antud näites tuleb katioone võtta 2 ja anioone 3  tükki.
   
3. Eelnevat arvesse võttes on kaltsiumkloriidi valem Fe₂(SO₄)₃.

Soolade liigitamine

Lihtsoolad koosnevad metalliioonist ja „tavalisest“ happejääkioonist (vt hapete teema tabelit).

Vesiniksoolad koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist ning vesinikust. Vesinikku sisaldavaid happejääkioone annavad lahusesse mitmeprotoonsed happed. Tuntuim vesiniksool on naatriumvesinikkarbonaat (NaHCO₃) ehk söögisooda. Vesiniksoolad tekivad aluse ja happe vahelisel reaktsioonil, kui alust ei ole piisavalt happe täielikuks neutraliseerimiseks. Nt süsihappe ja kaaliumhüdroksiidi vahelise reaktsiooni tulemusena võib moodustuda nii kaaliumkarbonaat kui ka kaaliumvesinikkarbonaat.

H₂CO₃ + KOH → KHCO₃ + H₂O

kaalimvesinikkarbonaat – vesiniksool

H₂CO₃ + 2 KOH → K₂CO₃ + 2 H₂O

kaaliumkarbonaat – lihtsool

Nagu näha, kulub ühe osa kaaliumkarbonaadi tekkimiseks 2 osa kaaliumhüdroksiidi, kuid kaaliumvesinikkarbonaadi tekkimiseks kulub vaid üks osa kaaliumhüdroksiidi.

Happed, mis tekitavad vesiniksoolasid ning hapetele vastavad happejääkioonid

Hape	-1 H+	-2 H+	-3 H+
H2CO3	HCO3– vesinikkarbonaatioon	CO32- karbonaatioon	–
H3PO4	H2PO4– divesinikfostaatioon	HPO42- vesinikfostaatioon	PO43- fosfaatioon
H2SO3	HSO3– vesiniksulfitioon	SO32- sulfitioon	–

Soolade saamine

Keemilisi reaktsioone, mille käigus soolad moodustuvad, oleme juba oksiidide, hapete ja aluste osas käsitlenud, aga olgu need siin kokkuvõtlikult uuesti kirjas.

1. HAPE + ALUS → SOOL + H₂O

HCl + NaOH → NaCl + H₂O

2. HAPE + METALL → SOOL + H₂↑

3 H₂SO₄ + 2 Al → Al₂(SO₄)₃ + 3 H₂↑

See reaktsioon ei toimu alati. Lahjendatud hapetega reageerivad vaid need metallid, mis on vesinikust aktiivsemad ehk asuvad metallide elektrokeemilise aktiivsuse reas vesinikust eespool ehk vesinikust vasakul (vt hapete osa).

3. HAPE + ALUSELINE OKSIID → SOOL + H₂O

2 HNO₃ + CaO → Ca(NO₃)₂ + H₂O

See reaktsioon toimub alati.

4. ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + H₂O

2 LiOH + CO₂  → Li₂CO₃ + H₂O

See reaktsioon toimub alati.

5. ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID → SOOL

CaO + CO₂ → CaCO₃

See reaktsioon toimub alati ning tekib happelisele oksiidile vastava happe sool.

6. Ühest soolast võib saada ka teise soola.

TUGEV HAPE (või ALUS) + SOOL → UUS SOOL + VÄHE DISSOTSIEERUV, MITTELAHUSTUV või LENDUV ÜHEND

CH₃COOH + NaHCO₃ → CH₃COONa + H₂O + CO₂↑

Selle reaktsiooni alusel kerkivad pannkoogid. Etaanhappe asemel on sel juhul muidugi sidrunhape või keefiris leiduv piimhape.

2NH₄Cl(t) + Ca(OH)₂(t)  CaCl₂ + 2NH₃↑ + 2H₂O ↑

Nii valmistatakse laboratooriumis vajadusel ammoniaaki.

FeCl₃ + 3 NaOH → Fe(OH)₃ $\downarrow $+ 3 NaCl

Selliselt saab valmistada vees mittelahustuvaid hüdroksiide.