Tatar

Tatart on kasvatatud Hiinas ja mujal idamaades alates 10.–13. sajandist. Tatar on välja kujunenud Aasia mägistes piirkondades, Euroopas hakati tatart kasvatama 15. sajandil. Eestisse toodi tatar 18. sajandil Siberist, kus seda kasvatasid tatarlased – sellest ka nimetus “tatar”.  Rohkem on tatar olnud levinud Lõuna-Eestis. Tänapäeval kasvatatakse tatart Euroopas, Indias, Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Venemaal ja Jaapanis. Tatart peetakse küll teraviljaks, kuid tegelikult on ta sugulane hoopis rabarberiga ja oblikaga ning tema vilja nimetatakse pähkliks. Tatra liike on määratletud kuni 16 erinevat. Tatar kasvab  kuni 50 cm kõrguseks, tema vars on kasvu alguses valkjasroheline, hiljem punakatooniline. Õitest arenevad välja kastanpruunide kestadega kolmnurksed viljad. Tatral on suur veevajadus.  Tatar on valgurikas (12-16%, sh sisaldab palju aminohappeid), samuti on tatras palju süsivesikuid (60-70%, sh kasulikke kiudaineid), mineraalaineid (näiteks kaaliumi, magneesiumi) ja vitamiine (tatras on olemas peaaegu kõik B-grupi ja E, A, P, C, K vitamiinid). Tatar sisaldab vähesel määral ka toidurasvasid (2-3%). Tatrale on omistatud palju raviomadusi. Tatar ei sisalda liimvalku ehk gluteeni. Seetõttu sobib tatar tarbimiseks ka inimestele, kelle esineb tsöliaakia. Tegemist on tervisliku seisundiga, kus organism ei talu ega seedi gluteeni.

Tatratangu peetakse „tangude kuningannaks“. Tatratangud on terad, millelt on eraldatud kest. Tatratangust valmistatakse erinevaid toite nagu näiteks salateid, ahjuvorme, pajaroogasid. Tatratange võib lisada ka piimasupi sisse ja muffinitesse. Tatrajahust valmistatakse makarone, erinevaid küpsetisi. Tatrahelvestest saab valmistada näiteks maitsvat putru, eelistatakse süüa soolast tatraputru.

Toortatar on tavalise tatra tervislikum versioon. Toortatar erineb tavalisest tatrast selle poolest, et tema kestad on eemaldatud kuivkoorimise teel. See tähendab, et toortatart ei ole kuumutatud nii nagu tavalist tatart ning seetõttu on säilinud rohkem kasulikke aineid. Toortatra värvus on hele, kergelt roheka tooniga. Toortatras on tavalisest tatrast enam kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Siiski nii toortatar kui ka tavaline tatar on mõlemad kasulikud, sest nendest saadav valk on kõrge kvaliteediga, sisaldades kokku kaheksat asendamatut aminohapet.

Järgnevas videos näed, milline näeb välja tatrapõld. Video on filmitud suvel 2021, Mulgi vallas, Viljandimaal.

Varava, Pitsi, Magerramov & Arund 2020; Kimeera & Sucharitha 2019; Systar, Brestic, Zivak & Tranc 2016; Kreft 2016; Pink 2008; MES Nõuandeteenistus. s.a.; Veski Mati õpetab. s.a.