Riis

Riis pärineb Kagu-Aasiast, kus selle algseid metsikuid liike leidub tänapäevalgi. Inimesed on riisi kasvatanud rohkem kui 5000 aastat.  90% maailma riisist tuleb Aasiast. Eestis riis ei kasva. Paljudes maades on riis põhitoiduks ja tootmiskoguselt on ta maailmas kolmandal kohal. Riis kasvab paremini troopilises ja subtroopilises kliimas, riisitaimed vajavad palju valgust, soojust ja niiskust. Sõltuvalt sordist kasvatatakse riisi tavalisel või üleujutatud põllul. Algselt kasvas riis kuival pinnasel, aga aretamise käigus on muutunud poolenisti vees kasvavaks taimeks ja võib anda mitu saaki aastas.

Riisi kest on kõva ja mittesöödav, seega peab seda kroovima (viljateradelt eraldatakse kestad ja idud). Riisiterad sisaldavad keskmiselt 70% tärklist, kiudaineid, mineraale (peamiselt magneesiumi, fosforit, mangaani, seleeni), vitamiine (E-vitamiini, erinevaid B-grupi vitamiine), valke (aminohappeid) ja küllastumata rasvhappeid. Riisi ei sisalda liimvalku ehk gluteeni. Seetõttu sobib riis tarbimiseks ka inimestele, kelle esineb tsöliaakia. Tegemist on tervisliku seisundiga, kus organism ei talu ega seedi gluteeni.

Riis jaguneb kolme suurde rühma: valge riis, punane riis ja must riis. Riisi sorte on maailmas üle 8000 ja neid liigitatakse tera pikkuse järgi kolmeks: lühike ehk ümarateraline on kleepuv, 4-5 mm suurune;  keskmise teraga – 5-6 mm suurune ja pikateraline – 6 mm suurune.

Pikateraline riis jääb keetes sõmer. On kõrge toiteväärtuse ja heade keetmisomadustega. Kasutatakse suppide, lisandite ja põhiroogade valmistamiseks.

Lühiteraline ehk pudruriis on suure tärklisesisaldusega. Pudrustub kergesti ning seda ei pesta enne keetmist. Pudruriis imab rohkesti vedelikku ja paisub tugevasti. Keetmisel muutub riis kleepuvaks, säilitades ümara kuju. Sobib putrude, pudingite ja vormiroogade valmistamiseks, samuti pirukate ja kookide täidiseks.

Sushi riis on ümarateraline lihvitud riis, mis keetmisel muutub lumivalgeks ja kleepjaks massiks. Sushit tehes pestakse riisi enne hautamist seni, kuni vesi jääb selgeks.

Pruun riis ehk täisterariis on lihvimata, suure toiteväärtusega, sisaldades palju väärtuslikke vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Pruunil riisil on eemaldatud kaitsekest, alles on seemnekoor ehk teine kest (selle värvus võib olla punasest pruunikani), mis lisab terale veel omapärase pähklimaitse ja riisis säilivad peaaegu kõik toitained. Pruun riis on palju kasulikum kui valge riis.

Riisist valmistatakse veel tangu, helbeid, jahu, mannat, tärklist. Riisijahu on peene tekstuuriga, valmistatud küpsetised ei kerki ning jäävad pisut krudisevaks. Riisijahu sobib kasutada nii iseseisvalt kui ka kombineerituna teiste jahude ja tärklistega. Riisist valmistatakse näiteks putru, risotot, pilaffi, paellat. Riisi lisatakse suppidesse, hautistesse, vormiroogadesse, kotlettidesse, liha- ja köögiviljatäidistesse, salatitesse. Riisi kasutatakse ka paljudes magusates roogades, näiteks pudingud, tordid, koogid, mannavaht jm. Riis sobib mitmesuguste liha-, kala- ja linnuliharoogade ning mereandide lisandiks – seda nii keedetult, aurutatult kui praetult

Arnarson 2020; Varava, Pitsi, Magerramov & Arund 2020; Yankah, Intiful & Tette 2020; Kimeera & Sucharitha 2019;  Pink 2008;  Veski Mati õpetab. s.a.