Mais

Mais on pärit Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kasvatama umbes 7000 aastat tagasi. Euroopasse jõudis mais 16. sajandil, Eestis hakati kasvatama 19. sajandil. Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembene taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral. Mais on kõige enam toodetav teravili maailmas. Maisi tarbitakse üle maailma: USA kõrval on olulisteks tarbijateks Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Venemaa, Ukraina ja Lõuna-Aafrika. Ka Eestis kasvatatakse maisi, kuid meie kliima ei ole teriste valmimiseks igal aastal sobiv ja seetõttu kasvatatakse maisi pigem loomadele söödaks. Mais kasvab keskmiselt 2-3 meetri kõrguseks, harva ka kuni 6 meetri kõrguseks. Maisiterised arenevad tõlvikus, mille pikkus võib olla 15-30 cm. Meile kõige tuntum on kollane mais, kuid on olemas ka valget, lillat, sinist, oranži, punast ja koguni musta maisi.

Maisi peetakse gluteenivabaks, mis tähendab, et mais ei sisalda liimvalku ehk gluteeni. Seetõttu sobib mais tarbimiseks ka inimestele, kelle esineb tsöliaakia. Tegemist on tervisliku seisundiga, kus organism ei talu ega seedi gluteeni. Mais sisaldab suurel hulgal vett, lisaks süsivesikuid (17-20%), valke (3-10%), mineraalaineid (enim kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ja fosforit) ja vitamiine (A-, B-, C-, E-, K-vitamiinid).  Kõige vähem on maisis toidurasvasid, 1-5%.

Maisi kasutatakse värske maisitõlvikuna, konserveeritud teradena, maisijahuna, maisimannana, maisihelvestena, purustatud maisitangudena, maisitärklisena, kliidena. Kõige põnevam on lõhenev mais: rahvapäraselt kutsutakse popkorniks või plaksumaisiks. Lõhenev mais on väikeste kõvade tõlvikute ja teristega mais, mille terad kuumutamisel paisuvad. Tema eripära on ebaproportsionaalselt suur tuum ja sellest tulenev suur tärklisesisaldus, läikiv ning tugev kest. Kui maisiteri kiiresti kuumutada, aurustub tuumas olev vesi ning tekkiv rõhk lööb kesta plaksuga lõhki. Siit ka nimetus plaksumais.

Maisiidust pressitakse toiduõli. Maisist valmistatakse veel siirupit, autokütust (etanooli), kummi, plastmassi, gaasi, riiet. Tooreid maisiteri  ja ka konserveeritud maisi lisatakse suppidesse, köögiviljaroogadele, hautistele ja kastmetele. Keedetud, küpsetatud või aurutatud värsket maisi pakutakse lisandina põhitoidu juurde või salatites. Maisimannast ja maisihelvestest valmistatakse näiteks putrusid ja magustoite. Maisijahust valmistatakse näiteks tortiljasid (Mehhiko pannileivad). Maisijahu sobib ka kastmete, püreesuppide ja kissellide paksendamiseks, pudru valmistamiseks, aga ka muretaigna tegemiseks. Maisimanna ehk polenta saadakse maisiterade peenestamisel.

Järgmistes videotes näed, kuidas kasvab maisipõld Eestimaal, milline on valmimisjärgus kooritud maisitõlvik ja valminud teristega tõlvik. Videod on filmitud 2020. aasta suvel, Saarde vallas, Pärnumaal.

Varava, Pitsi, Magerramov & Arund 2020; Yankah, Intiful & Tette 2020; Kimeera & Sucharitha 2019; Prasanthi, Naveena, Vishnuvardhana Rao &  Bhaskarachary  2017; Pink 2008; MES Nõuandeteenistus s.a.; Veski Mati õpetab. s.a.