Kaer

Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast. Peamiselt kasvatatakse kaera Euroopa ja Põhja-Ameerika jaheda ja niiske kliimaga aladel. Eestis kasvatatakse kaera nii toiduteraviljana kui ka loomadele söödaks. Eriti armastavad kaera hobused. Kaera perekonnas on nii väärtuslikke toidutaimi (harilik kaer) kui ka tülikaid umbrohtusid (tuulekaer). Harilik kaer on tänapäeval kõige levinum kaeraliik. Kaera kõrs on 60-120 cm pikkune. Kaeral ei ole ühtset viljapead, terised ripuvad pikkade varte otsas. Kaer on kasulik lastele, sest sisaldab kasvu soodustavat hormooni. Tänu oma suurele rasva- ja valgusisaldusele mõjub kaeratoodete söömine hästi ainevahetusele ja peletab väsimust. Kaerast valmistatud toodete söömist tuleks suurendada neis leiduvate kiudainete tõttu. Kaer sisaldab peamiselt süsivesikuid (68-70%), vähem valke (12-14%) ja toidurasvasid (5-7%). Vitamiinidest sisaldab enim fosforit, kaaliumi ja magneesiumi, vitamiinidest B-grupi vitamiine. Kaeras on küll palju limaaineid, kuid gluteeni sisaldab kaer minimaalselt. Seetõttu sobib kaer inimestele, kes põevad tsöliaakiat. Tegemist on tervisliku seisundiga, kus organism ei talu ega seedi gluteeni.

Kaerast tehakse jahu, tangu, kruupe, mannat, helbeid ja kliisid. Kaeraklii on kõige tervislikum ja kiudaineterikkam osa kaerast. Kaeraklii sisaldab mineraalaineid (magneesium, fosfor, raud, tsink) ja vitamiinidest peamiselt foolhapet. Kaerajahu on rikas B1-vitamiini poolest, lisaks sisaldab mineraalaineid (kaltsium, magneesium, raud). Gluteeni puuduse tõttu kaerast taignatooted küpsetamisel ei kerki. Kaera töötlemisel jääb alles idu ja tuuma ümbritsev mineraalaineterikas kest, seega on kaerast valmistatud tangainete toiteväärtus kõrge. Kuna kaerahelveste valmistamisel kasutatakse ära kogu tera, võib öelda, et tegemist on täisterakaerahelvestega. Erinev võib olla kaerahelveste tootmise protsess. Teraviljatooteid tarbides tulebki eelistada täisteratooteid. Täisteratooted sisaldavad rohkesti kiudaineid, mineraalaineid ja erinevaid vitamiine. Täisteratooted hoiavad kõhu kauem täis ja aitavad vältida näljatunnet.

Eestis on kaerast aegade jooksul valmistatud palju erinevaid toite nagu näiteks kaerakile (kaerahelvestest valmistatud hapendatud puder), kaeratanguputru, kaeratangu-piimasuppi. Kaerahelbeid kasutatakse nii putrudes kui ka näiteks hommikuhelvestes, müslides, küpsetistes. Kaerahelbed on oluliseks koostisosaks ka neljavilja- ja teiste helveste koostises. Lisaks valmistatakse kaerast kaerapiima.

Järgnevas videos näed, milline näeb välja kaerapõld. Video on filmitud suvel 2020, Häädemeeste vallas, Pärnumaal.

Varava, Pitsi, Magerramov & Arund 2020; Kimeera & Sucharitha 2019; Teraviljast 2018; Rasane, Jha, Sabikhi, Kumar & Unnikrishnan 2015; Jankovski & Kuresoo 2013; Pink 2008;  MES Nõuandeteenistus s.a.; Veski Mati õpetab. s.a.