Maikuu loodusluuleõhtul esinevad Tartu linnakirjanik Maarja Pärtna ning duo Carlotta Põdra ja Veljo Runnel. Hooaja viimasel loodusluuleõhtu kuulub linnupesade sarja.
Kogu perele mõeldud mängus tuleb üles leida Baeri maja aeda peidetud küsimused ning nuputada, milliste linnuliikide pesadesse kägu muneb. Rada on iseseisvalt läbitav, rühmakülastused palun eelnevalt kokku leppida (Eva-Liisa Orula, eva-liisa.orula@eoy.ee, tel 5342 2139). Mängus osalejate vahel loosib Eesti Ornitoloogiaühing ...
Loodusloovusfestivali avavad sõnavõttudega Urmas Kõljalg (Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed), Timo Maran (Tartu Ülikooli semiootika osakond) ja Tõnu Esko (Tartu Ülikooli rektoraat). Semiootik ja luuletaja Valdur Mikita tutvustab festivali loovusprogrammi suursündmust, mütopoeetilist oratooriumit „Emajõe sünd“. Muusikalist meelelahutust pakub Carlotta Põdra ...
Linnupesas loob duo Varm & Correia võnkelise keskkonna, kus ühendatakse loomulikud ja sünteetilised helid. Rahvusvahelise duo Varm & Correia koosseisu kuuluvad Taavi Varm ja Nuno Correia. Nende eesmärk on kombineerida looduslikke ja sünteetilisi helisid ühtseks kõlamaastikuks, mis loob erinevaid ruume ja lugusid. Duo ärgitab mõtlema inimeste, tehnoloogia ja looduse vaheliste suhete üle. Kontsert toimub neljapäeval, 6. juunil kell 21 Tartu Ülikooli botaanikaaias.
Juhendatud kanuuretk Emajõel, Palupõhja külas. Retkejuht Triin Libe. Kuulame kohalike lugusid, vaatleme loodust. Kohtade arv on piiratud. Registreerimine: https://forms.gle/79bJfvj9yy9KiWJZ9.
Ööülikooli avalik salvestus ja arutelu Tõnu Õnnepalu ja Tiit Maraniga kaduvast loodusest, solastalgia ja inimkultuurist. Dokumentaalfilmi „Vara küps“ linastus.
Neljandas linnupesas manab ameerika jazzklarnetist ja filosoof David Rothenberg kuuldele botaanikaaia tiigi helid. Kontsert toimub reedel, 7. juunil kell 21 Tartu Ülikooli botaanikaaias.
8.–15. juunini saavad Emajõe äärsed puud kaksteist linnupesakasti kujulist kõlakasti, milles igas on taaskasutusest leitud mängutoos. Igast taiesest ripub alla nöör, mida sikutades vinnastub vedru ning käivitub meloodia. Võibki öelda, et mets heliseb! Kõik 12 meloodiat on erinevad, taaskasutus vanadest ...
Tartu Roheringi projekti meeskond koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaiaga kaardistab Anne kanali ja Emajõe vahelise roheala elurikkust. Toimuvad mitmed vaatlusretked, staabitelgis saab tutvuda vee-elustiku, liblikaröövikute jt elurikkuse esindajatega. Laupäev, 8. juuni 12.00 loodusvaatluste maratoni avamine. TÜ loodusmuuseumi direktor Urmas Kõljalg ...
Laupäev, 8. juuni Retked ja hetked liikidevahelises sotsiaalses skulptuuris Rõõmu talus, Mähkli külas 14.00-16.00 Märkamis- ja määramisretk bioloog Liina Remmi juhendamisel. Avastame bioloog Liina Remmi juhendamisel, kes elavad taluaia servaaladel. Teeme ringi ümber Rõõmu talu aia, otsime servaalade rikkust metsa ...
Linnujämm on rahvusvaheline kontsert, kus esitavad muusikud ja luuletajad lindudest inspiratsiooni saanud loomingut, olgu selleks linnulaulu tõlgendus sõnades või muusikas, linnuga seotud rahvapärimusest saadud impulss või isiklik elamus. Linnujämm toimub 8. juunil kell 19 Tartu Lodjakojas.
Perepäeva jätkuks toimub kell 18–21 kontsert, millest kaks tundi sisustab Mr. Garfield. Kodanikunimega Tuudur Tamme on tänaseks muusikaga tegelenud juba pea 30 aastat. Tema muusikas kohtuvad kosmiline kõiksus, lootustandvad harmooniad ning mõnus annus mahedust. Inspiratsioon on eelkõige tulnud loodusest ja 1980. aastate muusikast. Perepäeval mängib ta oma lemmikpalasid, mille järgi on kõik huvilised oodatud tantsima.
Tule vaata, kuidas tartlased mahepõllumajanduse põhimõtteid järgides endale toitu kasvatavad. Räägime Linnupargi aia kujunemisloost ning vaadata saab näitust meie aednikest. Tutvustame ka teisi võimalusi Tartus, kus linlased saavad endale ise toitu kasvatada. Jalutuskäikudele viib Tartu Maheaia juhatuse liige Avo Rosenvald. Kohti piiratud arv, vajalik eelregistreerumine.
Tule vaata, kuidas tartlased mahepõllumajanduse põhimõtteid järgides endale toitu kasvatavad. Räägime Linnupargi aia kujunemisloost ning vaadata saab näitust meie aednikest. Tutvustame ka teisi võimalusi Tartus, kus linlased saavad endale ise toitu kasvatada. Jalutuskäikudele viib Tartu Maheaia juhatuse liige Avo Rosenvald. Kohti piiratud arv, vajalik eelregistreerumine.
Etnoloog Hildegard Reimann ja zoosemiootik Nelly Mäekivi kutsuvad kaasa hilisele jalutuskäigule öises linnas. Koos uuritakse, kuidas mitte-inimliiki loomi öises linnas tähele panna. Fookuses on semiootiline reostus öises linnaruumis. Toimub väike nihestus,
kui jälgitakse hämarduva linna elurütmi muutmist ja astutakse tavalistest liikumisteedest kõrvale – radadele, hoovidesse, vaiksematesse nurgatagustesse. Hildegardi soov on ühiselt mõtiskleda, kuidas mõtestavad öiseid kohtumisi loomadega nii inimesed kui ka loomad ise. Teiste liikide kogemust tutvustab ta läbi aistingute: millised on õhtuses linna valgus, lõhnad ja helid. Retk lõppeb teejoomise ja aruteluga, kui ilm lubab.
Hildegard Reimann on Eesti rahva Muuseumi külalisnäituse „Kummalised kohtumised“ kuraator, öine linnaretk kuulub näituse publikuprogrammi.
Mütopoeetiline oratoorium „Emajõe sünd“ on multimeediateos, milles põimuvad loodus- ja inimhääled kaasaegse muusika, loodusfilmi, animatsiooni ja lavalise liikumisega. Uudisteose peategelaseks on Emajõgi, Lõuna-Eesti olulisimaid sümboleid ja maamärke, ning temaga seotud pärimused ja ajalugu.
Mütopoeetiline oratoorium „Emajõe sünd“ on multimeediateos, milles põimuvad loodus- ja inimhääled kaasaegse muusika, loodusfilmi, animatsiooni ja lavalise liikumisega. Uudisteose peategelaseks on Emajõgi, Lõuna-Eesti olulisimaid sümboleid ja maamärke, ning temaga seotud pärimused ja ajalugu.
Mütopoeetiline oratoorium „Emajõe sünd“ on multimeediateos, milles põimuvad loodus- ja inimhääled kaasaegse muusika, loodusfilmi, animatsiooni ja lavalise liikumisega. Uudisteose peategelaseks on Emajõgi, Lõuna-Eesti olulisimaid sümboleid ja maamärke, ning temaga seotud pärimused ja ajalugu.
Mütopoeetiline oratoorium „Emajõe sünd“ on multimeediateos, milles põimuvad loodus- ja inimhääled kaasaegse muusika, loodusfilmi, animatsiooni ja lavalise liikumisega. Uudisteose peategelaseks on Emajõgi, Lõuna-Eesti olulisimaid sümboleid ja maamärke, ning temaga seotud pärimused ja ajalugu.