Taustaks

Siit leiad erinevat taustainfot liivi õpiku juurde. Oleme siia lehekülgedele lisanud liivlaste asualade kaarte, fotosid liivlastega seotud kohtadest jm.

Liivi keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri haru läänemeresoome lõunarühma. Seda on kõneldud ennekõike praegusel Läti alal mõlemal pool Liivi lahte, kuid asustus on ulatunud ka tänapäeva Eesti ala edelanurka.

See liivi keel, millel ajaloo keerdkäikudest hoolimata leiab kõnelejaid ka 21. sajandil, on Kuramaa liivi keel. Just seda keelekuju tutvustab siinne õpik. Kuramaa liivi keelt on tavaks jagada idaliivi ja lääneliivi murdeks. Kuramaa tuntud liivi külad läänepoolseimast alates on Paţikmǭ (läti Oviši), Lūž (Lūžņa), Pizā (Miķeļtornis), Īra (Lielirbe) – neis on kõlanud lääneliivi murre. Īra jõe kaldal asuvas Īra külas kõneldud keelt on mõnikord peetud ka keskmurdeks või siirdealaks lääne- ja idaliivi vahel. Idaliivi murdealale on kuulunud Ūžkilā (Jaunciems), Sīkrõg (Sīkrags), Irē (Mazirbe), Kuoštrõg (Košrags), Pitrõg (Pitrags), Sǟnag (Saunags), Vaid (Vaide), Kūolka (Kolka), Mägkilā (Uši), Mustānum (Melnsils), Gipk (Ģipka).

Liivi rand ja Põhja-Kuramaa (kaart: Tiit-Rein Viitso)