liivikeel

2.2. Gramatik / Grammatika

Isikulised asesõnad

Liivi keele isikulistel asesõnadel eristub kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku isikut. Tabelis on esitatud isikuliste asesõnade käändevormid.

Kääne	ains 1. isik	ains 2. isik	ains 3. isik	mitm 1. isik	mitm 2. isik	ains 1. isik
Nominatiiv	minā, ma	sinā, sa	tämā, ta	mēg (meg)	tēg (teg)	nämād, ne
Genitiiv	mi’n	si’n	tä’m	mä’d	tä’d	nänt
Daativ	mi’nnõn ~ mi’n	si’nnõn ~ si’n	tä’mmõn	mä’ddõn ~ mä’n	tä’ddõn ~ tä’n	näntõn
Partitiiv	mīnda	sīnda	tǟnda	mēḑi	tēḑi	nēḑi
Instrumentaal	mi’nkõks	si’nkõks	tä’mkõks	mä’dkõks	tä’dkõks	näntkõks
Illatiiv	mi’nnõ ~ mi’nnõz	si’nnõ ~ si’nnõz	tä’mmõ ~ tä’mmõz	mē’ži	tē’ži	nē’ži
Inessiiv	mi’nsõ	si’nsõ	tä’msõ	mēši	tēši	nēši
Elatiiv	mi’nstõ	si’nstõ	tä’mstõ	mēšti	tēšti	nēšti

Isikuliste asesõnade käändevormid

Nominatiivis ja daativis on asesõnal üldiselt nii pikk kui ka lühike vorm. Nominatiivis tarvitatakse asesõna pikka vormi ennekõike lauserõhuliseses positsioonis, kus sellel on vastandav või rõhutav funktsioon. Lühike vorm on enamasti lauserõhutu.

Nominatiivi mitmuse 1. ja 2. isiku vorm on toodud sulgudes, sest neid võiks pigem lugeda kiirkõnele omasteks vormideks.

Asesõna ne puhul pole tegu nämād lühivormiga, vaid hoopis näitava asesõnaga (vrd eesti need), mis on sisenenud isikuliste asesõnade paradigmasse. Alates omastavast käändest langevad nämād ja ne vormid täielikult kokku.