Liivi keel

2.2. Gramatik / Grammatika

Tegusõna olevik

Jaatavas kõneliigis on pöördelõpud kasutusel kõigis isikuis, kusjuures ainsuse 1. ja 3. isik langevad kokku. Tabelis on toodud oleviku tavapärased lõpud ning näited sõnade nǟ’dõ ’näha’ ja rõkāndõ ’rääkida’ pööramisest.

IsikPöördelõppNäide
ains 1. isik-b -õbma nǟb, rõkāndõb
ains 2. isik-d -õdsa nǟd, rõkāndõd
ains 3. isik-b -õbta nǟb, rõkāndõb
mitm 1. isik-mõ -m -õmmēg nǟ, rõkāndõm
mitm 2. isik-tõ -t -õttēg nǟ, rõkāndõt
mitm 3. isik-bõd -õbõdne nǟbõd, rõkāndõbõd
Pöördelõpud jaatavas kõneliigis

Pöödelõpu valik oleneb ennekõike tüve lõpuhäälikust.

Kui tüvi lõpeb kaashäälikuga, lisandub õ-line variant (nt rõkānd/õb), täishäälikuga lõppeva tüve puhul ilma õ-ta variant (nt nǟ/b).

Mitmuse 1. ja 2. isiku lõpu valik sõltub silpide arvust: ühesilbilisele vokaaltüvele liitub vastavalt -mõ ja –, enamasilbiliste sõnade puhul on pöördelõpud vastavalt -õm ja -õt. Erandiks on astmevahelduslikud a/ā-tüvelised tegusõnad, mil on kasutusel -m ja -t.

Eitava kõneliigi olevikuvormid on liitvormid, mis koosnevad pöörduvast eitustegusõnast ning põhisõnast. Ainsuse isikuis on põhisõna vormid lõputa (tähistatud märgiga ø), mitmuses aga lisanduvad ka pöördelõpud. Mitmuse 1. ja 2. isiku vormid kattuvad jaatava kõneliigi vormidega, kusjuures mitmuse 2. isiku vorm on üldistunud ka 3. isikusse.

IsikEitustegusõnaPöördelõppNäide
ains 1. isikä’bøma ä’b nǟ, rõkānd
ains 2. isikä’døsa ä’d nǟ, rõkānd
ains 3. isikä’bøta ä’b nǟ, rõkānd
mitm 1. isikä’b-mõ -m -õmmēg ä’b, rõkāndõm
mitm 2. isikät-tõ -t -õttēg ät , rõkāndõt
mitm 3. isikä’b-tõ -t -õtne ä’b , rõkāndõt
Pöördelõpud eitavas kõneliigis

Vastavalt sellele, mitu silpi on sõnas, kas tegu on astmevaheldusliku sõnaga või mitte ning kas tüvi lõpeb täishääliku või kaashäälikuga, saab eristada nelja pöördkonda. Pöördkonnad on esitatud järgmisel leheküljel.

Accept Cookies