Sõnastik
on lihtaine, milles esineb metalliline side ja millel on seetõttu nn metallilised omadused (hea elektri- ja soojusjuhtivus, iseloomulik läige jne.).
on keemiline element, mis lihtainena on metall ja millel avalduvad metallilised omadused.
on keemiline side metallides, mis tekib metalli aatomite vahel ühiseks muutunud väliskihi elektronide abil.
on aine, mis lahustumise käigus ioonideks ei jagune ja esineb seega lahuses molekulidena.
on oksiidid, mis koosnevad mittemetallilisest elemendist ja hapnikust (nt. H2O, CO2).
on kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegtiivsusega aatomite vahel.
on ühe mooli aineosakese mass grammides, arvuliselt võrdne molekulmassiga. Tähis M (M kaldu) ja ühik g/mol.
ehk molaarsus näitab lahustunud aine hulka moolides ühes liitris lahuses ja seda tähistatakse tähega c.
on ühe mooli aine ruumala, tähis Vm. Normaaltingimustes on ühe mooli gaasilise aine ruumala 22,4 dm3. Normaaltingimused on temperatuur 0 oC ja rõhk 1 atm (101,3 kPa).
ehk molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine hulka moolides ühes liitris lahuses ja seda tähistatakse tähega c.
on molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitusest.