Sõnastik

on lahustist ja lahustunud ainest (ainetest) koosnev ühtlane segu, milles lahustunud aine(d) on molekulidena, ioonidena või aatomitena.

on aine (tavaliselt vedelik), milles on lahustunud aine ühtlaselt jaotunud. Lahusti on lahuse osa, mis on tavaliselt suures üleliias võrreldes lahustunud ainega.

on aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines (lahustis).

on maksimaalne aine kogus, mida saab lahustada kindlas lahusti koguses tavaliselt 100 g vees (ühikuna kasutatakse aine mass grammides/100 g lahusti kohta).

on vees hästilahutuvad alused (hüdroksiidid; NaOH, KOH).

on IA rühma metallilised  elemendid, väga aktiivsed metallid.

on IIA-rühma aktiivsed metallilised elemendid (Ca, Sr, Ba).

on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomitest.

on soolad, mis koosnevad metalliioonist ja „tavalisest“ happejääkioonist (K₂CO₃, Fe(NO₃)₂, soolad, mis ei sisalda vesinikioone).

näitab vaid, millised aatomite rühmad on omavahel seotud.

ehk keemilised ühendid on ained, mis koosnevad mitme keemilise elemendi aatomitest.

on polümeerimolekuli teke monomeerimolekulide järjestikuse liitumise teel.

on reaktsioonid, milles kaks või enam molekuli ühinevad.