Sõnastik

All | A B E F G H I K L M N O P R S T Ü V
Kaksikside

on kahe ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel (tähistatakse =).

Karboksüülhapped

on orgaanilised ained, mis sisaldavad karboksüülrühma –COOH.

Karboksüülrühm

on asendusrühm -COOH.

Karbonüülrühm

on rühm -CO-, mis esineb ketoonide, aldehüüdide ja karboksüülhapete ning nende derivaatide molekulides.

Katalüsaator

on aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgses koostises ja koguses.

Katalüüs

on keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine (tavaliselt suurendamine) katalüsaatori abil.

Katalüütiline mehhanism

on reaktsioon, mis toimub katalüsaatori juuresolekul.

Katioon

on positiivse languga ioon (vesinikioon ehk prooton H+).

Katood

on elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon.

Keemiline korrosioon

on metalli hävinemine gaasi või orgaanilise vedeliku keskkonnas.

Keemiline side

on aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekulideks või kristalliks (vt. videot).

Keemiline tasakaal

on süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena.

Ketoonid

on orgaanilised ained, mis sisaldavad ketorühma –CO–.

Kolmikside

on kolme ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel.

Korrosioon

on metalli hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul.

Kovalentne side

on aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel.

Kristallvõre

on ruumiline struktuur, mis vastab ioonide, aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis.

Küllastumata süsivesinikud

on ühendid, milles süsiniku aatomite vahel on kordseid sidemeid.

Küllastumata ühendid

on orgaanilised ühendid, mille molekulis on kordseid C-C sidemeid.

Küllastunud lahus

on antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada.

Küllastunud süsivesinikud

on süsivesinik, mille molekulis on ainult üksiksidemed.