Sõnastik

All | A B E F G H I K L M N O P R S T V Ü

Halogeenimine

on keemiline reaktsioon, mille käigus aine molekuli viiakse halogeeni aatom(id).

Halogeeniühendid

on ained, kus orgaanilise molekuli üks või mitu C–H vesinikku on asendatud halogeeni aatomiga.

Happejääkioon

ehk happeanioon on happe jagunemisel tekkinud anioon (Cl-, NO^3-, SO₄^2- jne). Hapete jagunemisel ioonideks tekib prooton, H⁺, ja happejääkioon.

Happeline oksiid

on happele vastav oksiid, mis tuleneb sellest, et enamik happelisi oksiide reageerib veega ja moodustub hape. Tuntuimad happelised oksiidid on mittemetallioksiidid, nt. SO₂, CO₂.

Happelised oksiidid

on happele vastavad oksiidid, mis tuleneb sellest, et enamik happelisi oksiide reageerib veega ja moodustub hape. Tuntuimad happelised oksiidid on mittemetallioksiidid, nt. SO₂, CO₂.

Hüdraatimine

on liitumisreaktsioon veega.

Hüdraatumine

on ioonide või polaarsete molekulide seostumine lahuses vee molekulidega.

Hüdrogeenimine

on liitumisreaktsioon vesinikuga.

Hüdroksiidid

on vees hästilahutuvad alused (leelised; NaOH, KOH).

Hüdroksüülrühm

on asendusrühm -OH.

Hügroskoopne aine

on aine, mis seob vett.

hape

on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (üldisemas tähenduses ained, mis loovutavad vesinikioone ehk prootoneid; HCl, CH3COOH)

happed

on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (üldisemas tähenduses ained, mis loovutavad vesinikioone ehk prootoneid; HCl, CH₃COOH)