Sisukord
1. Aineklasside ABC
Üsna tõenäoliselt oskad juba vastata küsimustele, mis on happed, alused, oksiidid ja soolad. Aga aineklasse õppisid juba põhikoolis ning nii mõndagi võib olla meelest läinud. Aineklasside ABC aitab põhilise uuesti üle korrata. Selles peatükis tuletame meelde oksiidide, hapete, aluste ja soolade nimetamise ja valemite koostamise reeglid, aineklasside liigid, keemilised omadused ja saamise võimalused ning vaatame seoseid anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel.
2. Moolarvutus, lahuse kontsentratsioon
Puhtaid aineid esineb meie igapäevaelus üsna harva. Ka joogivesi sisaldab erinevaid aineosakesi. Toiduainete ja kodukeemia pakenditelt saame lugeda, milliseid aineid ja kui palju need sisaldavad. Lahuse koostise arvutuste peatükis vaatamegi lähemalt lahuse kontsentratsiooni väljendumise viise, kuidas arvutada ainehulka, kuidas teha arvutusi reaktsioonivõrrandite põhjal ning mis on saagis ja kadu.
3. Keemiliste protsesside seaduspärasused
Keemiline kineetika on teadus keemiliste reaktsioonide kiirusest, kuid selleks, et ennustada, millise reaktsioonisegu lõpuks saame, peame teadma ka seda, milline on reaktsiooni tasakaal – kas lähteained reageerivad lõpuni ja annavad saadused või jääb osa lähteainetest reageerimata.
Kõik teavad vast vaidlust, kumb oli enne, kas muna või kana. Sarnast vaidlust võiks arendada ka teemal: “Kummast õppimist alustada, kas reaktsiooni kineetikast või hoopis tasakaalust?”.
4. Metallid
Metallid ümbritsevad meid kõikjal. Nendest valmistatakse nii konstruktsioonidetaile, ehteid kui ka tarbeesemeid. Selles peatükis tutvud metallide oluliste füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning kasutusvaldkondadega. Saad teada, miks hävivad metallid keskkonna toimel ja kuidas toimub . Samuti saad teada, kuidas metalle toodetakse.
5. Mittemetallid
Mittemetallid moodustavad umbes 1/3 kõigist elementidest. Selles peatükis vaatlemegi mittemetallide füüsikalisi ja keemilisi omadusi.
6. Süsivesinikud ja nende derivaadid
Orgaaniline keemia onkeemia haru, mis uurib süsinikuühendite (orgaaniliste ainete) struktuuri ja omadusi. Veel 19. saj alguses arvati, et orgaanilised ained moodustuvad vaid elusorganismides. Peagi leiti, et orgaanilisi aineid saab valmistada ka laboris, aga ajalooline nimetus „orgaaniline keemia“ jäi ikkagi kasutusele.
Süsiniku suudab moodustada mitmesuguseid sidemeid nii teiste süsinikuaatomitega kui ka paljude erinevate elementide aatomitega.
7. Orgaanilised hapniku- ja lämmastikuühendid
Paljud orgaanilised ained sisaldavad hapnikku või lämmastikku. Järgnevalt vaatlemegi aineklasse, kus leidub hapnikku või lämmastikku sisaldav .
