Sõnastik
on aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes. Elemendi keskmise aastommassi saad leida perioodilisuse tabelist elemendi alt. (https://opik.fyysika.ee/index.php/exp/display/230455)
on reaktsiooni käigus osakeste vahel toimuvad põrked, mille tulemusena tekivad saadused.
on süsivesinikud, mille struktuuris esinevad ainult üksiksidemed (st puuduvad kordsed sidemed).
on sama keemilise elemendi aatomitest koosnevad, kuid erineva struktuuriga ja erinevate omadustega lihtained.
on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone, NaOH, KOH (üldisemas tähenduses ained, mis seovad vesinikioone ehk prootoneid).
on hüdroksiidile vastavad oksiidid, reageerivad hapetega (hüdroksiid NaOH-le vastav oksiid Na2O).
oksiidid, millel on korraga nii aluselised kui ka happelised omadused ehk need oksiidid reageerivad nii aluste kui ka hapetega.
on lämmastikku sisaldavad orgaanilised ained, kus ammoniaagi üks või mitu vesinikku on asendunud alküülrühma(de)ga.
on negatiivse laenguga aatom või aatomite rühmitus (näiteks happejääkioonid Cl-, NO3-, SO42- jne.).
on kordseid süsinik-süsiniksidemeid sisaldavad tsüklilised ühendid, mida iseloomustab suur keemiline stabiilsus.
on alkaanid, milles vesinik on asendatud mõne muu asendusrühmaga (näiteks klorometaan CH3Cl).
on reaktsioonid, mille käigus molekulis asendatakse mingi aatom (või aatomite rühm) teise aatomi (või aatomite rühmaga).
on soojuse (energia) eraldumisega kulgev reaktsioon (tähistatakse ΔH<0, ühik J/mol).
on suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari.
on kiiresti ja korrapäratult liikuv väliskihielektronide kogum, mis seob metalli aatomeid metalli kristallvõres.
kaks vastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil, moodustades ühise elektronpilve.
on aatomi elektronstruktuuri täpsem kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide jaotmist kihtidesse ja alamkihtidesse.
on elektrijuht mis moodustab kontakti mittemetallilise vooluringi osaga (elektrolüüdi või pooljuhiga vms).
on soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon/protsess (tähistatakse ΔH>0, ühik J/mol).
ehk reaktsiooni energiaskeem on energia muutus kogu reaktsiooni vältel. Energiadiagrammi kujutatakse graafiliselt, kus y-teljel on potantsiaalne energia ja x-teljel on rekatsiooni kulgemise suund.
on süsiniku allotroobid, koosnevad seostunud viie- ja kuueaatomilistest tsüklitest, esinevad sfääride või torukestena.
on ained, kus orgaanilise molekuli üks või mitu C–H vesinikku on asendatud halogeeni aatomiga.
on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (üldisemas tähenduses ained, mis loovutavad vesinikioone ehk prootoneid; HCl, CH3COOH)
ehk happeanioon on happe jagunemisel tekkinud anioon (Cl-, NO3-, SO42- jne). Hapete jagunemisel ioonideks tekib prooton, H+, ja happejääkioon.
on happele vastav oksiid, mis tuleneb sellest, et enamik happelisi oksiide reageerib veega ja moodustub hape. Tuntuimad happelised oksiidid on mittemetallioksiidid, nt. SO2, CO2.
on happele vastavad oksiidid, mis tuleneb sellest, et enamik happelisi oksiide reageerib veega ja moodustub hape. Tuntuimad happelised oksiidid on mittemetallioksiidid, nt. SO2, CO2.
on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu.
on kahe ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel (tähistatakse =).
on rühm -CO-, mis esineb ketoonide, aldehüüdide ja karboksüülhapete ning nende derivaatide molekulides.
on aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgses koostises ja koguses.
on aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekulideks või kristalliks (vt. videot).
on süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena.
on ruumiline struktuur, mis vastab ioonide, aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis.
on antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada.
on lahustist ja lahustunud ainest (ainetest) koosnev ühtlane segu, milles lahustunud aine(d) on molekulidena, ioonidena või aatomitena.
on aine (tavaliselt vedelik), milles on lahustunud aine ühtlaselt jaotunud. Lahusti on lahuse osa, mis on tavaliselt suures üleliias võrreldes lahustunud ainega.
on maksimaalne aine kogus, mida saab lahustada kindlas lahusti koguses tavaliselt 100 g vees (ühikuna kasutatakse aine mass grammides/100 g lahusti kohta).
on soolad, mis koosnevad metalliioonist ja „tavalisest“ happejääkioonist (K2CO3, Fe(NO3)2, soolad, mis ei sisalda vesinikioone).
on lihtaine, milles esineb metalliline side ja millel on seetõttu nn metallilised omadused (hea elektri- ja soojusjuhtivus, iseloomulik läige jne.).
on keemiline element, mis lihtainena on metall ja millel avalduvad metallilised omadused.
on keemiline side metallides, mis tekib metalli aatomite vahel ühiseks muutunud väliskihi elektronide abil.
on aine, mis lahustumise käigus ioonideks ei jagune ja esineb seega lahuses molekulidena.
on oksiidid, mis koosnevad mittemetallilisest elemendist ja hapnikust (nt. H2O, CO2).
on kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegtiivsusega aatomite vahel.
on ühe mooli aineosakese mass grammides, arvuliselt võrdne molekulmassiga. Tähis M (M kaldu) ja ühik g/mol.
ehk molaarsus näitab lahustunud aine hulka moolides ühes liitris lahuses ja seda tähistatakse tähega c.
on ühe mooli aine ruumala, tähis Vm. Normaaltingimustes on ühe mooli gaasilise aine ruumala 22,4 dm3. Normaaltingimused on temperatuur 0 oC ja rõhk 1 atm (101,3 kPa).
ehk molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine hulka moolides ühes liitris lahuses ja seda tähistatakse tähega c.
on molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitusest.
on kristallvõre tüüp, kus kristallvõres on molekulid omavahel seotud molekulidevahelsite jõududega. Selliste ainete sulamistemperatuurid on madalad, kuna molekulidevahelised jõud ei ole tugevad.
on ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu (6,02 x1023) aineosaksi (molekule, aatomeid, ioone). Mooli lühendina kasutatakse mol.
on oksiidid, millel puuduvad happelised ja aluselised omadused ning ei reageeri alustega ega hapetega (N2O, CO, NO).
on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusel moodustuvad sool ja vesi. Vt. https://youtu.be/LTnw48BpkwM
(o.a) näitab elemendi aatomi laengut ühendis, eeldusel, et aatomite vahel on aines ioonilised sidemed. Vt https://youtu.be/H8ktQvCOcyw
on elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine.
on side, mille korral jaotub ühine elektronpilv ebavõrdselt, mistõttu aatomitel tekivad osalaengud.
on molekul, milles positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei lange kokku, mistõttu molekullis üks osa on positiivse, teine negatiivse laenguga.
on polümeerimolekuli teke monomeerimolekulide liitumise teel, mille käigus eralduvad ka väikese molekulmassiga ained (nt vesi).
on suure molekulmassiga molekulidest koosnevad ained, mille molekul on moodustunud korduvatest lõikudest (elementaarlülidest).
on lahus, millel on võime säilitada oma pH väärtust nii lahjendamisel kui ka väikese koguse happe või leelise lisamisel.
on suure hulga soojuse- ja valguseneergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon.
on lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloomustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus.
näitab, mitu protsenti moodustab tegelikult saadud reaktsioonisaaduse hulk (või mass) reaktsioonivõrrandi järgi teoreetiliselt arvutatud reaktsioonisaaduse hulgast (või massist).
on reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk (reaktsiooni saaduste ja lähteainete energiate vahe).
on keemilise reaktsioon, milles esineb elektronide üleminek ja elementidel muutuvad oksüdatsiooniastmed.
on elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine.
on maagist kõrvaliste ainete eraldamine, kasutades ära maagis sisalduvate ainete füüsikalise omaduste erinevusi (tihedust, magnetilisi omadusi).
on raua korrosioonil hapniku ja veeauru toimel tekkiv punakaspruun hüdraatunud oksiidikiht (ligikaudne koostis Fe2O3·nH2O).
on osake, mis liitub reaktsioonitsentriga või asendab reaktsioonitsentris lahkuva rühma.
on bioloogiliselt oluliste polühüdroksükarbonüülühendite ja nendest saadud oligo- või polümeeride üldnimetus.
on kristalsed ained, mis koosnevad metallikatioonist ja happejääkioonist ehk happeanioonist (NaCl, KNO3).
on keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil.
on väga suure kõvadusega läbipaistev hinnaline vääriskivi, koosneb süsinikust (võib sisaldada ka lisandeid).
(kirjutatakse ka H-side) on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom moodustab tugevalt elektronegatiivse elemendi (peamisel F, O ja N) aatomitega.
