7.4. Aldehüüdid ja ketoonid
Aldehüüdi üldvalem: R–CHO
Ketooni üldvalem: R1–CO–R2
ja on orgaanilised ained, milles sisaldub C=O. Karbonüülrühmas on süsiniku ja hapniku vahel . Aldehüüdides on karbonüülrühm süsinikahela otsas ning vastav omab struktuuri –CHO. Ketoonides on karbonüülrühm süsinikahela keskel (ketorühm –CO–).
Aldehüüdidest on tuntuim metanaal ehk formaldehüüd (HCHO), mida kasutatakse näiteks polümeersete materjalide lähteainena. Metanaali vesilahust tuntakse formaliinina ja teda kasutatakse desinfitseerimiseks ning ka kudede säilitamisel (nt muuseumieksponaatide valmistamisel elunditest). Etanaal on aldehüüd, mis on etanooli ainevahetuse vahesaadus (seostatakse nt pohmeluse tekkega).
Ketoonidest on tuntuim atsetoon, mis on levinud .
Karbonüülrühma sisaldavad ained on küll polaarsed, kuid nende ainete molekulid ei anna omavahel vesiniksidemeid. Lühema ahelaga karbonüülühendid lahustuvad siiski vees hästi, sest karbonüülrühma hapnik võib anda vesiniksidet vees sisalduva vesinikuga.
Aldehüüdid ja ketoonid kui alkoholide oksüdeerumissaadused
Aldehüüdid ja ketoonid tekivad alkoholide osalise oksüdeerumise käigus.
Alkoholide oksüdeerumisel tekivad aldehüüdid ja ketoonid.
Näeme, et selle reaktsiooni käigus kasvab algselt hüdroksüülrühmaga seotud süsiniku ja tegemist on tõepoolest redoksreaktsiooniga.
Aldehüüdid on head redutseerijad ja võivad edasi oksüdeeruda. Aldehüüdide edasisel osalisel oksüdeerumisel tekivad .
Aldehüüdide oksüderumisel tekivad karboksüülhapped.
Nii oksüdeeritakse näiteks etanool lõppkokkuvõttes etaanhappeks ehk äädikhappeks. Ka organismi sattunud alkohol oksüdeeritakse esmalt aldehüüdiks ja seejärel karboksüülhappeks. Teatud bakterite kaasabil oksüdeeruvad õhuhapniku toimel lahjad alkohoolsed joogid. Seda protsessi kasutatakse veiniäädika valmistamiseks.
On võimalik läbi viia ka toodud reaktsioonidele vastupidiseid reaktsioone. Nii karboksüülhappeid kui ka aldehüüde ja ketoone saab õigetes tingimustes redutseerida ning saada nii näiteks alkohole.
