7.3. Amiinid

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

Allikas: https://youtu.be/PrAQtF6xAbY

saadakse ammoniaagi molekulis ühe või mitme vesinikuaatomi asendamisel alküülrühmaga. Vastavalt sellele, kas asendatud on üks, kaks või kolm vesinikku, jaotatakse amiine primaarseteks, sekundaarseteks ja tertsiaarseteks amiinideks. Amiinid on tihti ebameeldiva lõhnaga (nt kala- või laibalõhn) ained, mida looduses tekib eriti orgaaniliste ainete lagunemisel.

pilt

Joonis 1. Näiteid amiinidest

Etüülamiin on esimese aine kõige levinum nimetus, aga korrektsed on ka etaanamiin ja aminoetaan. Eesliide „amino“ on –NH₂ korral eelistatud keerukamate ühendite nimetamisel.

Amiinide omadused

Amiinid on polaarsed ja hüdrofiilsed ained.

Amiinid on polaarsed ja hüdrofiilsed ained. Sarnaselt alkoholidele annavad primaarsete ja sekundaarsete amiinide molekulid omavahel vesiniksidemeid. Kuna amiinimolekulide vahel on nõrgemad vesiniksidemed kui alkoholimolekulide vahel, on amiinide keemistemperatuurid üldiselt madalamad kui võrreldava suurusega alkoholidel, kuid siiski kõrgemad kui mitte- või vähepolaarsetel ühenditel.

Tabel 1. Lihtsamate amiinide keemistemperatuurid

Amiin	CH₃NH₂	CH₃CH₂NH₂	CH₃(CH₂)₂NH₂	CH₃(CH₂)₃NH₂	CH₃(CH₂)₄NH₂
Keemis-temperatuur, °C	–6	18	49	78	102

Amiinid on sarnaselt ammoniaagiga ning reageerivad hapetega, andes vastava ammooniumsoola. Nagu ammoniaagi puhul, toimub ka aminorühma reaktsioon happega nii, et lämmastiku vaba seob vesinikiooni.