6.3. Oksüdatsiooniastme (o-a) määramine

Iga sideme korral väiksema elektronegatiivsusega aatomiga väheneb C o-a ühe võrra.

Iga sideme korral süsinikuaatomist suurema elektronegatiivsusega aatomiga suureneb C o-a ühe võrra.

Süsiniku oksüdatsiooniastmeid võib orgaanilistes ainetes leida iga süsinikuaatomi jaoks eraldi või arvutada süsiniku keskmine oksüdatsiooniaste molekulis. Süsinikuaatomi o-a leidmiseks tuleb vaadata, milliste aatomitega on süsinikuaatomil keemilised sidemed. Iga sideme korral väiksema elektronegatiivsusega aatomiga (vesinik) väheneb C o-a ühe võrra. Iga sideme korral süsiniku aatomist suurema elektronegatiivsusega aatomiga (hapnik, lämmastik, halogeenid) suureneb C o-a ühe võrra. Sidemed teiste süsinikuaatomitega C-aatomi oksüdatsiooniastet ei muuda.

Vesiniku o-a orgaanilistes ühendites on I, hapniku o-a enamasti –II ning halogeenide o-a –I.

Näide 1

Metanoolis CH₃–OH on süsinikuaatomil kolm sidet vesinikuaatomitega ja üks side hapnikuaatomiga. Kokku saame C oksüdatsiooniastmeks –1∙3 + 1 = –2 (–II).

Näide 2

Diklorometaanis CH₂Cl₂ on süsinikuaatomil kaks sidet vesinikuaatomitega ja kaks sidet klooriaatomitega. Seega on C o-a –1∙2 + 1∙2 = 0.

Näide 3

Etanaalis CH₃–CH=O on esimesel C-aatomil kolm sidet H-aatomitega ja üks side teise C-aatomiga, teisel C-aatomil on täiendavalt side H-aatomiga ja kaksikside O-aatomiga. Esimese C-aatomi o-a on seega –1∙3 = –3 (–III), teise C aatomi o-a –1 + 2 = +1 (I).