3. Keemiliste protsesside seaduspärasused
Keemiline kineetika on teadus keemiliste reaktsioonide kiirusest, kuid selleks, et ennustada, millise reaktsioonisegu lõpuks saame, peame teadma ka seda, milline on reaktsiooni tasakaal – kas lähteained reageerivad lõpuni ja annavad saadused või jääb osa lähteainetest reageerimata.
Kõik teavad vast vaidlust, kumb oli enne, kas muna või kana. Sarnast vaidlust võiks arendada ka teemal: “Kummast õppimist alustada, kas reaktsiooni kineetikast või hoopis tasakaalust?”. Loomulikult peab reaktsioon enne toimuma, kui saab tekkida tasakaal, kuid tegelikult on need kaks nähtust teineteisega väga tihedalt seotud ja sellepärast vaatleme neid koos.
Siit edasi saame esitada päris mitu küsimust:
- Millest sõltub?
- Miks sõltub kiirus kontsentratsioonist ja temperatuurist?
- Kuidas reaktsiooni kiirust mõõta ja arvutada?
- Kas reaktsioon saab toimuda ka teistpidi?
- Milline on reaktsiooni ehk kas üle mäe või kuru või vastumäge?
- Millal saabub tasakaal?
- Kui tasakaal on saabunud, kas siis reaktsioon enam ei toimu?
- Kui reaktsioon toimub lõpuni, kas sellel reaktsioonil polegi tasakaalu?
- Kas tasakaaluolekut saab millegagi mõjutada?
Nendele ja võibolla ka mõnele muule küsimusele hakkamegi selles peatükis vastuseid otsima.
Põhimõisted
- reaktsiooni kiirus
- ,
- reaktsiooni
- ja
