3. Keemiliste protsesside seaduspärasused

Keemiline kineetika on teadus keemiliste reaktsioonide kiirusest, kuid selleks, et ennustada, millise reaktsioonisegu lõpuks saame, peame teadma ka seda, milline on reaktsiooni tasakaal – kas lähteained reageerivad lõpuni ja annavad saadused või jääb osa lähteainetest reageerimata.

Kõik teavad vast vaidlust, kumb oli enne, kas muna või kana. Sarnast vaidlust võiks arendada ka teemal: “Kummast õppimist alustada, kas reaktsiooni kineetikast või hoopis tasakaalust?”. Loomulikult peab reaktsioon enne toimuma, kui saab tekkida tasakaal, kuid tegelikult on need kaks nähtust teineteisega väga tihedalt seotud ja sellepärast vaatleme neid koos.

Siit edasi saame esitada päris mitu küsimust:

• Millest reaktsiooni kiirus sõltub?
• Miks sõltub reaktsiooni kiirus kontsentratsioonist ja temperatuurist?
• Kuidas reaktsiooni kiirust mõõta ja arvutada?
• Kas reaktsioon saab toimuda ka vastassuunas?
• Milline on reaktsiooni energiadiagramm ehk kas üle mäe või läbi kuru või vastumäge?
• Millal saabub reaktsiooni tasakaal?
• Kas reaktsioon siis enam ei toimu, kui on saabunud tasakaal?
• Kas lõpuni toimuval reaktsioonil ei olegi tasakaaluolekut?
• Kas tasakaaluolekut saab millegagi mõjutada?

Nendele ja võibolla ka mõnele muule küsimusele hakkamegi selles peatükis vastuseid otsima.

Põhimõisted

• reaktsiooni kiirus
• pöörduv reaktsioon, pöördumatu reaktsioon
• reaktsiooni aktiveerimisenergia
• reaktsiooni soojusefekt
• katalüsaator ja katalüüs
• keemiline tasakaal