Tugisüsteemid lasteaedades
 Kas Sa tead? Mida mõistetakse tugisüsteemida all ja kuidas need on korraldatud? |
Lisaks individuaalsele abile, mida õpetaja saab rühmatingimustes erivajadustega lastele pakkuda, toimivad Eesti haridusasutustes ka tugisüsteemid. Need on üles ehitatud õpetajate ja teiste spetsialistide koostööle ning võimaldavad erivajadustega lastel saada neile individuaalselt sobivat toetust lisaks rühmas või klassis läbi viidavatele tegevustele. Teise võimalusena saab lasteaias avada eraldi rühmi, milles erivajadustega lapsed käivad koos kas eakohase arenguga lastega (sobitusrühmad) või teiste sarnase arenguprobleemiga lastega (erirühmad).
Rühmaõpetaja ja tugispetsialistide koostöö
on tugisüsteemid enamasti üles ehitatud logopeedi, eripedagoogi ja psühholoogi kompetentsidele. Logopeedid töötavad kõneravi vajavate lastega kas individuaalselt või grupis ning juhendavad õpetajaid, kuidas nemad saavad rühmas laste arengut toetada. Lasteaias võivad veel töötada ka eripedagoog ja psühholoog või ostetakse nende teenust sisse, pakkudes nii abi ka lastele, kelle probleemid ei ole seotud (vaid) kõne arenguga.
Sobitus- ja erirühmad lasteaias
Kui lapsele ei ole võimalik tagada tema erivajadusi arvestavat õpetust-kasvatust tavarühma tingimustes, siis on Koolieelse lasteasutuse seaduse § 6 (5) järgi valla- või linnavalitsusel võimalik moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed. Seega on võimalik lapse kodukoha lasteaeda luua rühmad, kus laste erivajadustega saab arvestada tulemuslikumalt kui tavarühma tingimustes.
Sobitusrühmas on erivajadustega lapsed koos eakohase arenguga lastega ning rühmas on laste arv väiksem kui tavarühmades. Laste arv rühmas kujuneb nii, et kui rühmas on üks erivajadusega laps, siis rühma koguarv on 2 võrra väiksem, kui on 2 erivajadustega last, siis 4 võrra väiksem. Sobitusrühma võetakse vastu keha-, kõne-, meele-, intellektipuudega, raske somaatilise haigusega, psüühika- ja autismispektri häirega lapsi, seega, sobitusrühmas võivad käia mistahes tüüpi erivajadustega lapsed.
Erirühm moodustatakse sarnase erivajadusega lastest ja Eestis on lasteaedades 5 tüüpi erirühmi:
- kehapuudega laste rühm – füüsilise erivajadusega lastele;
- tasandusrühm – kõnepuude ja spetsiifiliste arenguhäiretega lastele;
- meelepuudega laste rühm – nägemis- ja kuulmispuudega lastele;
- arendusrühm – intellektipuudega lastele;
- pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm – autismispektri häirega lastele;
- liitpuudega laste rühm – lastele, kellel on rohkem kui üht liiki puue (nt pimekurdid lapsed või liikumispuudega pimedad lapsed).
Kõigis neis on laste arv väiksem kui tavarühmades – sõltuvalt rühma tüübist 4-12 last. Selliste rühmade õpetajate kvalifikatsioonile on kõrgemad nõudmised, mis sisaldavad eripedagoogilisi kompetentse.
 Ülesanne! Otsi internetist erinevate koolide kodulehekülgedelt, millised on nende tugisüsteemid ja -teenused erivajadustega lastele! |