Tugisüsteemid koolides

Erinevalt varem kehtinud korrast  ei toimu uue PGS-i järgi koolides enam pelgalt diagnoosist lähtuvat klassidesse või rühmadesse jagamist, vaid lähtuvalt konkreetse lapse vajadustest ja omavalitsuse võimalustest on abi pakkumise variandid hoopis eripalgelisemad.  Enamasti toetavad lapsi lisaks õpetajale eripedagoog, sotsiaalpedagoog, logopeed ja psühholoog. Erivajadustega laste õpetamist võib kool korraldada õpiabirühmades, tasemerühmades või eriklassides. Samuti võib õpilastele kohaldada koduõpet, mittestatsionaarset õpet ja/või vähendada riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemusi. Neid võimalusi omavahel seadusest lähtuvalt kombineerides saab rääkida kolmest õpilaste toetamise võimalusest: üldine tugi, tõhustatud tugi ja eritugi. Seaduse järgi (PGS § 46(6)) käsitletakse haridusliku erivajadusega õpilasena last, kes vajab ühte kahest viimati mainitud toe liigist. 

Üldine, tõhustatud ja eritugi koolis  

(allikas Haridus- ja Teadusministeerium: https://www.hm.ee/et/hariduslike-erivajadusega-opilaste-toetamine)

Kui õpilasel esinevad pikemaajalisest puudumisest või muudest põhjustest tingitud ajutised õpiraskused; kirjutamis- või lugemisraskused; probleemid, mis on tingitud sotsiaalmajanduslikust põhjustest, tervislikust seisundist või psüühilistest traumadest jne, saavad nad üldist tuge. St täiendavat individuaalset juhendamist õpetaja poolt, tugispetsialistide teenuseid, vajadusel õpiabitunde individuaalselt või rühmas.

Tõhustatud tuge vajab eelkõige õpilane, kel esineb püsiv õpiraskus, kõnepuue, psüühika- ja käitumishäire või mõni muu puue või tervislik seisund, mille tõttu ta vajab pidevat tugispetsialistide teenust ja reeglina koostatakse talle individuaalne õppekava ühes, mitmes või kõigis õppeainetes. Reeglina on tõhustatud tuge vajavad õpilased kaasatud tavaklassi, aga neile rakendatakse osaajalist õpet individuaalselt või vastavas tasemerühmas, kus rakendatakse eripedagoogilise sekkumise põhimõtteid, milliseid järgitakse ka koosõppes tavaklassiga. Õpilast toetatakse tugispetsialistide poolt, vajadusel toetatakse õpilast klassis tugispetsialistide soovituste kohaselt individuaalselt õpetaja või abiõpetaja poolt. Kui koolis on piisav hulk ühes vanuses ja sarnasel arengutasemel olevaid õpilasi, kes vajavad spetsiifilist õppekorraldust, nt lihtsustatud õppe rakendamise puhul, siis on võimalik õpet läbi viia ka eriklassis eripedagoogi juhendamisel ja eriklassile koostatud õppekava alusel.

Erituge rakendatakse õpilasele, kes tulenevalt raskest puudest/liitpuudest või raskest ja püsivast psüühikahäirest vajavad väga spetsiifilist õppekorraldust ning ressursimahukaid tugiteenuseid ehk puudespetsiifilist õppekorraldust, õppekeskkonda, õppemetoodikat, õppevahendeid ja õppes osalemiseks järjepidevat ning süsteemset tugispetsialistide teenust lõimitud sotsiaal- ja/või tervishoiuteenustega. Kaasatuna tavaklassi vajavad nad osaajalist eraldi õpet individuaalselt või rühmas või pidevat individuaalset toetamist klassis. Õpet võib läbi viia ka eriklassi tingimustes. 

Tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks on juba vajalik pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole ja saada asjakohane soovitus (suunised kuidas ja millist tuge täpsemalt rakendada).

motle2.pngMida arvad Sina?
Seadustest lähtudes on kodulähedases lasteaias või koolis eritingimustes õppimise võimalusi Eestis päris palju. Milliseid probleeme näed seadustes ette nähtud võimaluste ellu rakendamisel?