Erilasteaiad ja erikoolid

Üldjuhul püüavad meie haridusasutused tagada erivajadustega laste õpetamiseks vajalikud tingimused ning luua olukorra, kus erivajadustega lapsed saavad käia kodulähedases lasteaias või koolis. Siiski on maakondades ja suuremates linnades võimalused õppida ka erikoolides või käia erilasteaias. Need on spetsialiseerunud teatud liiki erivajadustega laste arengu toetamiseks.

Erilasteaiad

Need on lasteaiad, kus kõik rühmad on erirühmad. Näiteks on sellised lasteaiad Rapla erilasteaed Pääsupesa, milles on tasandusrühmad ning Õunake Tallinnas, milles on arendusrühmad ja liitpuudega laste rühmad.

Erikoolid

Riigi poolt peetakse järgmisi erikoole:

intellektipuudega õpilaste koolid (Kosejõe Kool, Porkuni Kool jt);
meele- ja liikumispuudega õpilaste koolid (Tartu Emajõe Kool, Tartu Hiie Kool, Haapsalu Viigi Kool (endine Sanatoorne Internaatkool);
tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste koolid (Tallinna K. Pätsi Vabaõhukool jt);
kasvatuse eritingimusi vajavate ning tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste kool (Maarjamaa Hariduskolleegium).

Lisaks eksisteerivad veel munitsipaalkoolid, mida peavad kohalikud omavalitsused ja erakoolid.

Kuigi erilasteaiad ja -koolid ei ole kaasava hariduse kontekstis kõige ootuspärasemad, on neid Eestimaal siiski päris mitmeid. Kui sellised lasteaiad ja koolid meil eksisteerivad, siis ilmselt on neil omad positiivsed küljed või isegi eelised tavakoolide ees. Too välja argumente, miks erivajadusega lapsel võiks olla kasulik käia mõnes sellises lasteaias või koolis!

Vihjeks: vaata asjale nii erivajadustega laste, vanemate kui õpetajate seisukohast. Lisaks mõtle ka ühiskonnale laiemalt.