2.1.11. Korduma kippuvad küsimused (KKK)

2.1.11. KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED (KKK)

Foto lisamine CV-le annab kandideerijale võimaluse paremini silma jääda ja aitab tööandjal hiljem peale vestlusvooru toimumist isikut ja CV-d kokku viia.

Milline siis on üks hea foto, mida tasub CV-le lisada?

Fotol peaksid domineerima sina, mitte taust või kõrvaltegelased.

Fotol peaksid olema üksi, mitte koos sõprade, lemmiklooma või perega.

Vali fotole õige taust, jälgi, et seal poleks palju “müra”.

Liigselt photoshopitud, liigse meigiga või uhke soenguga pilt ei ole vajalik, sest võib juhtuda, et intervjuule ilmudes ei tunne tööandja sind ära ja see tekitab asjatut segadust.

Ole loomulik! Ole fotol professionaalne, sõbralik ja usaldusväärne.

Foto olgu tehtud hiljuti, ära kasuta oma noorpõlvefotot. Foto võib olla ka ise tehtud, kuid võiksid kaaluda professionaalse fotograafi teenuseid.

CV-sse tuleks lisada kõige asjakohasemad töökogemused, sest tööandja soovib näha sinu teekonda ja kogemusi. Kui töökohal on kõrgharidusnõue, siis pole mõtet esile tuua algkooli ja põhikooli, kus õppisid; gümnaasium on aga alati asjakohane välja tuua.
Väheste töökogemuste korral pigem too esile kõik oma töökohad ja tegevused, sh tegevus vabatahtlikuna, aktiivsus organisatsioonides, malevas jne.

Ole aus! Kui jätad oma CV-sse lüngad, siis ole valmis neid kohti tööandjale intervjuu käigus avama ning selgitama. CV-sse võib panna kirja, et viibisid vanemapuhkusel või hooldasid haigusperioodil lähedast pereliiget. Töötusperioodi kohta saad märkida, millistel koolitustel ja kursustel sel perioodil osalesid ja aktiivsena püsisid (sh e-koolitused, kursused jms enesetäiendamine, eneseareng, tööampsud, vabatahtlik töö jne).

Nende aspektide esiletoomine ja mainimine annab aimu sinu isikust, hobid-huvid on heaks ülevaateks sinu tegevustest väljaspool tööelu, millega saaksid ehk rikastada ka tööelu ja panustada organisatsiooni ühistegevusse. Näiteks kui oled pallimängu või laulusõber, siis too see kindlasti esile, sest asutuses, kuhu kandideerimas oled, võivad olla just need ühistegevused au sees (saad seda uurida nö taustauuringu faasis, kui organisatsiooni kohta infot otsid)

Ka siinkohal ole aus! Näita oma valmisolekut enesearenguks ja enesetäiendamiseks, kursustel käimine ja uute oskuste omandamine kuulub tööelu juurde ja kõik oma eriala spetsialistid ei saa olla valmis koos kõikide hüvedega tööandja jaoks. Aga ole ka valmis, et tööandja praagib su CV välja, sest kui tööks on vaja autojuhilube, siis ilma nendeta ei saa.

Võimaluse korral lisa oma CVsse ka soovitajad. Soovitajate lisamine näitab kandideerija usaldusväärsust. Kui sinu tööteel on olnud inimesi, kes sinu eest kostavad ja sinu öeldut CVs kinnitavad, toob see ainult plusspunkte tööandja silmis.
Täiesti piisav on kuni kolm soovitajat ning kindlasti tuleks nendega eelnevalt kokku leppida ja läbi rääkida, et oled kandideerimas või uute väljakutsete otsingutel ja lisada neile sobiv pöördumisviis, kas siis telefoni või e-kirja näol.
Soovitajateks ei sobi pereliikmed.
Hea oleks, kui soovitajad teavad sind iseloomustada kui töötajat, kolleegi ning oleksid inimesed, kellega oled tööalaselt rohkem kokku puutunud. Koolilõpetajate puhul sobivad soovitajateks ka õpetajad, huvijuhid, noorsootöötajad, treenerid jne.
Kontrolli kindlasti üle ka soovitajate kontaktandmed!

Kontaktide osa on oluline, sest ainult läbi nende on võimalik sinu kui potentsiaalse töötajaga ühendust võtta! Sageli on seal hooletusvead näiteks telefoninumbri märkimisel vms.
Levinud veaks on ka aegunud e-posti aadresside lisamine või hüüdnimedega loodud e-posti aadresside kasutamine. Ei ole tõsiseltvõetav, kui kandideerid tööle panka või turvatöötajaks näiteks e-posti aadressiga roosapanter123@mail.ee või tigekala@gmail.com. E-posti aadress võiks välja näha eesnimi.perekonnanimi@gmail.com

Kõige parem on tutvuda vastavasisulise Europassi keeletasemete enesehindamise tabeliga ning saada sealt teavet ja inspiratsiooni. Uuri lähemalt siit: Europass. Loe ka teemakohast artiklit: https://www.cvkeskus.ee/karjaarikeskus/toootsing/toootsing/levinud-viga-cv-s-mis-voib-jatta-sind-toointervjuust-ilma

Selline lõik võiks asetseda kohe kontaktandmete all. Selles alalõigus saad ennast lühidalt tutvustada ja sõnastada oma eesmärgi – millist tööd otsimas oled. See lõik tuleks hoolega läbi mõelda, et tulevast tööandjat köita ja panna teda oma CV-ga edasi tutvuma.

Siin lõigus võiksid esile tuua, miks just sina saaksid olla kasulik konkreetsele organisatsioonile, äratada tööandja huvi, et tekiks võimalus lähemalt tutvuda töövestluse käigus. Too välja oma trumbid nii isiksuse kui ka spetsialistina ning too esile, millist lisaväärtust saad sa ettevõttele pakkuda. Kindlasti lisa ka ootused ja eelised, mis sind huvitava töökohaga seostuvad (tööaeg, piirkond, paindlikkus, arenguvõimalused, organisatsiooni missioon).

Siinkohal on oluline taustauuring. Paljudel ettevõtetel on olemas palgaskaalad, millest nad töötasu maksmisel lähtuvad. Küsi tuttavatelt, kes samas valdkonnas, samadel ametipositsioonidel töötavad ning uuri kindlasti ka www.palgad.ee ja https://palgad.stat.ee/. Kokk koolisööklas või tipprestoranis ei teeni kindlasti sama palka.

CV pikkuse kohta kindlat reeglit ei ole ning pole olemas ka ideaalset CV pikkust, kuid kindlasti ei ole tööandjal aega lugeda 10-leheküljelisi elulookirjeldusi, mis sisaldavad palju infomüra. Ka tööandja aeg on kallis; pole mõtet seda asjatu infomüraga koormata, kui värbajal on vaja lugeda mitmekümneid konkursile laekunud CV-d.

CV soovitatakse mahutada kahele leheküljele; noorel kandideerijal, kel vähe töökogemusi, piisab kindlasti ühest leheküljest.
CV peab olema sihitud kindlale tööpakkumisele ja sisaldama ainult asjakohast infot ilma liigse infomürata.

Siinkohal on kandideerijal palju võimalusi, mis olenevad kandidaadi julgusest, tehnilistest oskustest. Samuti tuleks silmas pidada ka ametikohta/positsiooni, kuhu kandideeritakse. Kindlasti võiksid loomingulisust nõudvatele ametikohtadele kandideerivad inimesed olla ka CV koostamisel julgemad ja värvikamad, väga traditsioonilistesse ja konstervatiivsetele ametipositsioonidele (advokaadibüroo, pank, kindlustusselts) kandideerides tuleks/võiks jääda klassikaliste vormide juurde. Kindlasti tuleks veelkord uurida organsiatsiooni tausta ja tavasid.

Tagasihoidlikkus ei ole alati voorus, aga usalda oma sisetunnet! CV peaks olema stiilne ja sobima kandideerijaga, olema tema visiitkaart; liigselt värviline ja detailiderohke CV on samuti liigne müraallikas, mis võib hoopis kandideerijale karuteene osutada.

Kui kandideerimisdokumentide nimekirjas on nõutud soovituskiri, siis tuleks see kindlasti esitada. Sageli soovitakse soovituskirja näiteks koduabilise või lapsehoidja ametisse kandideerides, sest otsitakse väga usaldusväärset inimest oma koju ja perre.

Töökogemuse puudumisel saavad soovituskirja anda ka noorele tööotsijale ka õpetaja, ülikooli õppejõud, treener, huviringijuhendaja, noortekeskuse töötaja. Oluline on, et soovituskirja koostaja tunneb inimest,keda ta soovitab.
Soovituskirjas peaks olema esile toodud kandideerija professionaalsed oskused, kogemused,,võimed, isikuomadused, tugevad küljed, mis toetavad tema kandideerimist just antud töökohale. Soovituskiri kirjutatakse positiivses vormis.

Soovituskiri ei tohiks olla pikem kui üks lehekülg.

Täiendkoolituste puhul tuleks silmas pidada nende asja- ja ajakohasust. Näiteks 10 aasta tagune esmaabikoolitus ei ole enam eriti adekvaatne, selle ajaga ununeb õpitust palju, eriti siis, kui neid oskusi iga päev ei kasutata.
Samuti tuleks eelistada täiendkoolituste puhul nende koolituste CVsse märkimist, mis on seotud või toetavad uued ametisse asumist. Kindlasti on perre oodatud lapsehoidja, kes on värskelt läbinud esmaabi koolituse või täiendanud ennast pedagoogika valdkonnas või osalenud mängujuhtide koolitusel.