1.1. KUIDAS LUGEDA TÖÖPAKKUMIST?

Tööpakkumise kõige viimane osa annab tavaliselt juhise, milliseid dokumente, mis viisil ja mis ajaks tööandja ootab. Mõned tööandjad soovivad, et kandideeritaks vaid läbi mõne värbamiskeskkonna, kuid üldiselt on olemas ka võimalus saata oma CV otse organisatsiooni poolt määratud e-posti aadressile.

 Milliseid dokumente tööandjad kandideerijatelt ootavad? Loomulikult on kõige populaarsem kandideerimisdokument CV. Mõni tööandja on paindlik ja CV asemel võib saata ka näiteks LinkedIn-i profiili. Spetsiaalset haridust või haridustaset eeldava tööpakkumise juurde oodatakse tavaliselt juba kandideerimisel haridust või kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiat.

 Avaliku sektori asutustes oodatakse lisaks CV-le tihti ka muid dokumente, nagu näiteks kandideerimisavaldus, mida võib tinglikult ka kaaskirjaks nimetada. Tihti palutakse kandideerimisavalduses välja tuua kinnitus, et kandidaat vastab avalikku teenistusse astumiseks vastavatele nõuetele. Vahel soovitakse kinnitust ka digitaalselt allkirjastatuna. Mõnel juhul palutakse kandideerijal anda teada oma palgasoov. Avaliku sektori asutuste tööpakkumistes võib kohata ka märget “muud dokumendid, mida kandidaat peab vajalikuks esitada”. Nende alla võivad käia erinevad tunnistused, sertifikaadid jms.

 Üsna tihti leiab tööpakkumistes ka palve esitada kirjalikus vormis nägemus tulevasest tööst, juhtide puhul ka laiemat pilti valdkonna või asutuse arengust. Mõned väljavõtted tööpakkumistest: “Puude raskusastme tuvastamise kitsaskohad ja tulevik Eestis” (maht 1 A4), “Muuseumihariduse väljakutsed ja lahendused”, “Suurimad väljakutsed kinnisvarahalduri töös”.

Tööpakkumises võib olla kirjas ka muid nõudeid, näiteks:

• kandidaadilt oodatakse minitunni (15 minutit) pidamist;

• postitage meile 3-minutiline video, kuidas Sa rahvusvaheliselt turundaksid meie toodet/õppekava;

• pane kokku portfoolio, kus on näha sinu filmimise ja videotöötluse oskused;

• kui su tehtud tööd (portfoolio) ja CV on sobilik, siis saadame sulle juhised ja saad kokku panna lihtsa ja lühikese tootevideo meie tootega.

Ka kandideerimisel akadeemilistele ametikohtadele, näiteks õppejõuks, nõutakse kandideerimisdokumente, mis on pisut erinevad tavapärastest kandideerimisdokumentidest, näiteks akadeemilise tegevuse portfoolio koos motiveeritud enesehinnanguga soovitava ametikoha nõuete täitmise kohta, publikatsioonide loetelu jms.

Osad värbajad hakkavad kandidaatidega ühendust võtma juba enne kandideerimistähtaja saabumist, ole selleks valmis! Mõnikord on tööpakkumises kirjas, et konkurss kestab kuni sobiva kandidaadi leidmiseni. Sel juhul, kui tööpakkumine kõnetab, ei tasu jääda pikalt ootama ja vaagima, vaid on mõistlik tegutseda kiiresti.

Ka on üsna tihti tööpakkumises kirjas isik, kelle poole lisaküsimuste puhul pöörduda. Mõnikord on see personaliosakonna töötaja, teinekord jällegi pakutava ametikoha otsene juht.

 Kuna andmekaitset puudutavad õigusaktid karmistunud, siis osad tööandjad lisavad juba tööpakkumistesse, et nad teevad taustakontrolli, sh internetist. Näiteks avaliku sektori organisatsioonide puhul võib kohata tööpakkumistes ka järgmisi sätteid: “Kandideerimiseks on vajalik nõusolek andmete kogumiseks (taustauuringu tegemiseks karistusregistrist, varasemate tööandjate juurest, Google jms). Teil on õigus saadud teabega tutvuda ja esitada omapoolsed selgitused-vastuväited”. Mõni avaliku sektori organisatsioon on pidanud lausa vajalikuks lisada tööpakkumisse märke “Teie poolt esitatud andmed on juurdepääsupiiranguga info, millele on värbamisprotsessis juurdepääsuõigus vaid personalispetsialistil, kes edastab Teie kandideerimise info kandideeritava ametikoha struktuuriüksuse juhile.”

Koroonapuhang on toonud ka värbamismaastikule uued nõuded. Näiteks võib tööpakkumistes kohata lisainformatsioonina tingimust “Tööandja eeldab konkursi võitjalt valmisolekut end COVID-19 vastu vaktsineerida.” Elu on pidevas muutuses ja seega on tasub sellised nõuded tööandjaga vajadusel üle täpsustada.