2.1. Curriculum Vitae ehk CV

2.1. CURRICULUM VITAE EHK CV

Leonardo da Vinci on andnud maailmale palju häid asju. On alust arvata, et ka esimese CV tegi just tema. Töö otsimise käigus koostas ta 1482. aastal enda oskustest nimekirja Milano hertsogile.

Illustratsioon da Vinci CV-st.

RTY

Curriculum vitae on ladinakeelne sõna, mida ingliskeelsed allikad on tõlkinud kui “course of (ones´s) life”. Eesti keeles võiks see tähendada elu kulgu, elu lugu vms)

1900-ndate aastate alguses hakatakse CV-sid tööotsimiskirjadest eristama. Tööotsijatel soovitati panna ühte dokumenti kirja vaid faktid ning isiklikumad kirjeldused jätta kaaskirjade jaoks. Mõnda aega olid CVd piltlikult justkui tänapäevased sotsiaalmeedia kontod, kus olid väljatoodud vanus, pikkus, suhtestaatus, usuline eelistus jms.

1960-ndatel hakati CVsse lisama hobisid ja klubilisi kuuluvusi. 1980-ndatel tegid esimesed julged katsetajad enesetutvustusi VHS-kassettidele. 1980-ndatel levisid ka esimesed arvamused, et CVde aeg saab varsti läbi. Faksimasinate levimisega hakati CVsid saatma nende teel. 1990-ndate keskelt kasvas hüppeliselt CVde saatmise hulk e-kirjade teel ja tundub, et see on ka praegu üks levinumaid CVde saatmise viise. Aastal 2006 hakkasid levima esimesed video-CVd ja 2010 luuakse esimesed infograafilised CVd.

 Kahtlemata erinesid kandideerimised ja erinevad ka tänapäeval riigiti. Näiteks Nõukogude režiimi ajal saadi Eestis tööd tihti tutvuste kaudu ja CVd ei olnud vaja. Või siis toimus tööleminek suunamise kaudu, kui kooli lõpetanud suunati tööle, vahel ka sinna piirkonda, kuhu inimene ise valmisolekut ja soovi ei avaldanud. CV on kui inimese visiitkaart, mis avab uksed töövestlusele, see peab äratama huvi sinu kui spetsialisti ja isiku vastu.

 CV annab hea ülevaate inimese oskustest ja kogemustest, aitab hinnata, kas kandideerija võiks saada hakkama tulevaste tööülesannetega ning eesmärk on tekitada huvi kandideerija vastu, et kutsuda ta töövestlusele. Kõige levinum on kronoloogiline CV, kus inimese töist elu puudutanud faktid on kirjas ajalises järjekorras.

NÄIDE 6. Kronoloogiline CV (allikas: Töötukassa)[/acctitle]vc[/accordion]

Kuigi tööandjad eelistavad valdavalt kronoloogilist CV-d, on siiski mõned olukorrad, millal kronoloogilise CV kasutamine ei pruugi olla parim valik. Näiteks:

  • kui ollakse alustamas oma teekonda tööturul, kandideerijal on vähe töökogemusi ja kronoloogiliste faktide read jäävad hõredaks. Sellisel juhul võiks kasutada pigem oskustele keskendunud CV-d.
  • kui on soov liikuda teise töövaldkonda või planeeritakse karjääripööret. Kuna sellisel juhul ei ole kandidaadil ette näidata oodatavat sobivat töökogemust, tasub kaaluda samuti panustamist oskustel baseeruvale funktsionaalsele CV-le, et tuua välja oma tugevused ülekantavate üldoskuste näol.
  • kui tööelus on tekkinud pausid, siis on vahel mõistlikum kaaluda oskustel põhineva CV kasutamist, et tööelupausid teravalt silma ei torkaks.
  • kui on liiga tihti vahetatud töökohti, siis tasub samuti kaaluda CV formaati, kus keskendutakse rohkem oskustele ja tihedatest töökohtade vahetusest saadud kogemuse väljatoomisele teise nurga alt.

Alternatiivvariant kronoloogilisele CV-le ongi funktsionaalne CV, mis keskendub oskustele ja kogemustele ning kandideerija saavutustele, sageli esitatakse selline CV infograafilises vormis. Sellist CV tasub kasutada, kui oled tegemas karjääripööret või otsid tööd mõnes uues valdkonnas, kus saad oma seniseid kogemusi rakendada. Funktsionaalne CV annab hea võimaluse esile tuua just need oskused, omadused ja saavutused või kombinatsioonid, mis on omandatud erinevate töökogemuste käigus.

f

 HARJUTUS 6

sdfg

CV.ee keskkonna näitel oleks erinevate CV osade järjestus järgmine:

  1. Isikuandmed

  2. Töökogemus

  3. Haridus

  4. Litsentsid ja tunnistused

  5. Keeled

  6. Oskused

  7. Lisainfo

 

E-töötukassas koostatava CV alajaotus on järgmine:

  1. Isikuandmed

  2. Lühitutvustus

  3. Hariduskäik

  4. Täiendkoolitused

  5. Töökogemus

  6. Keeleoskus

  7. Arvutioskus

  8. Huvialad

  9. Kuulumine organisatsioonidesse

  10. Isikuomadused

  11. Muu info

  12. Soovitajad

fhg KÜSIMUS PRAKTIKUTELE (2): Mis komponendid on Teie organisatsiooni kandideerimisel CVs kõige olulisemad? Millistel asjaoludel tõstate kandidaadi CV kõrvale?

  • “Kahtlemata on elulookirjeldus tihti nn esimene sõel, mille pinnalt tööandja oma esmase valiku teeb. Seega tasub kandidaadil kindlasti panustada oma aega korraliku CV koostamisse.”

  • “CVd tuleb vaadata ametikoha põhiselt, isegi ühe organisatsiooni siseselt võivad erinevad komponendid olla erineva olulisusega. Samuti mängib rolli, kas otsime inimest juuniori rolli või ametikohale, kus on vajalik juba eelnev töökogemus. Näiteks meie põhitegevuse (ehituse peatöövõtt) personali valikul on väga oluline erialane haridus ja teatud ametikoha tasemest (näiteks ehituse projektijuht) alates ka pädevustase ja kutsetunnistuse olemasolu.”

  • “CV tõstan üldjuhul kõrvale ikkagi siis, kui kandidaadi eelnev töökogemus ja/või haridus ei vasta antud ametikoha nõuetele. Minu jaoks tekitab paratamatult küsimärgi ka kandidaadi väga tihedad töökohtade vahetused.”

  • “CV koostamise puhul on tähtis keel. Kui meil on kirjas, et kandideerimisi ootame eesti või inglise keeles, siis vene keeles koostatud CV tõstame kõrvale.”

  • “Märksõnadega CV, mis kirjeldab töökogemust on samuti tähtis. Pikk lugu pigem siinkohal kasuks ei tule.”

  • “CV, millel on eraldi välja toodud ametikoht ning ei vasta meie poolt pakutavale töökohale, on samuti küsimusi tekitav. Kogemuse puhul välja toodud oskused, mis ühtivad pakutava ametikohaga on samuti plussiks.”

  • “Liiga pikk CV, mis annab ülevaate ka 15 aasta tagusest kogemusest ei ole täna enam vajalik. Samuti põhi- või keskkooli lõpetamise aasta, kui inimene on õppinud ülikoolis. CVs tekib liiga palju müra.”