alamsaksa laen | Vana kirjakeele sõnastik

Vana kirjakeele sõnastik

Avaleht/alamsaksa laen

Otsi

eht, ehtne

Käändumatu omadussõna eht ’ehtne, päris’ ja selle tuletused ehtne, ehtsus on eestikeelsetes kirjalikes allikates suhteliselt hilised, ilmudes tekstidesse ja ka sõnastikesse alles 19. sajandi II poolel. Eht on eesti keelde laenatud mõnest saksa keele variandist (keskalamsaksa echt(e), ülemsaksa echt ’ehtne; …

#alamsaksa laen #saksa laen

22.08.2022

ass

Alamsaksa laenu ass ’vankri telg’ (vrd alamsaksa asse; Lübben 1888) teadaolev esmamaining on Thor Helle sõnastikus. Samuti leidub ass Thor Helle piiblitõlkes (1739). Hupeli järgi (1818) on tegu Harjumaal ja Pärnus, Vestringi järgi (1710–1730) ainult Harjumaal tuntud sõnaga. Virginiused oma …

#alamsaksa laen #piiblitõlge

22.08.2022

antvärk

Alamsaksa keelest pärit sõna antvärk (keskalamsaksa hantwerk; vt ETY) teadaolev esmaesinemus on Friedrich Gustav Arweliuse „Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramatus“, mis ilmus 1790. aastal. Eesti murretes tähendab antvärk ’ametimees (mõisas); käsitööline’, aga Arvelius on selle tähenduse väljendamiseks kasutanud liitsõna antvärgimees …

#alamsaksa laen #baltisaksa laen #sõnaalguse h

17.08.2022

ankur

Sõna ankur ’vahend laeva, paadi vms paigal hoidmiseks vabas vees’ esmaesinemus leidub Georg Mülleri 1606. aasta 5. septembril peetud jutluses. Müller on kasutanud tänapäeva keelest erinevat varianti anker, kus 2. silbis on e, mitte u. See võib olla alamsaksa keele …

#alamsaksa laen #germaani laen #lõunaeesti keel #põhjaeesti keel #rootsi laen #saksa laen #skandinaavia laen #tüvevokaal

15.08.2022

amm

Alamsaksa laenu amm (vrd keskalamsaksa amme, vt ETY) esmaesinemus leidub Heinrich Stahli „Leyen Spiegelis“ (1641). Amm on olemas ka vanas lõunaeesti kirjakeeles, seda on kasutanud juba Johannes Gutslaff oma piiblitõlkes (u 1648–1656), ent Gutslaffi tekstis on amm veel lõpuvokaali kaota. …

#alamsaksa laen

01.08.2022

kaarman

Alamsaksa laenu kaarman ’voorimees’ on ühes oma 1603. aastal peetud jutluses kasutanud Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Müller. Samuti on see sõna esitatud 17. sajandi põhjaeesti keele sõnastikes. Hilisemates allikates kaarman puudub (selle on välja tõrjunud voorimees) ning Wiedemanngi …

#alamsaksa laen #põhjaeesti keel

19.07.2022

holster

Laensõna holster ’kabuur, püstolitasku’ on esitatud Johann Hornungi grammatikas 1693. aastal. Muudes vanades eestikeelsetes allikates seda sõna teadaolevalt ei leidu. Holster võib olla laenatud saksa keelest (saksa Holster, vanemas keeles ka Hulfter, vt DWDS). Keskalamsaksa keeles oli kasutusel hulfte (ka …

#alamsaksa laen #saksa laen

16.07.2022

gaarköök

Gaarköök on alamsaksa keelest laenatud liitsõna, mille esiosa tähendab ’küps, valmis’ (alamsaksa garköke, ülemsaksa Garküche). Gaarköök oli tänavaköök või toidulett, kust sai valmissööki (vt DWB, Gutzeit 1877). Selle sõna on oma saksa-eesti sõnastikus esitanud Heinrich Göseken (1660), muid maininguid eestikeelsetes …

#alamsaksa laen

16.07.2022

ertsingel

Sõna ertsingel ’peaingel’ on mitmes oma teoses kasutanud Heinrich Stahl (1637, 1638, 1641). Tegu on alamsaksa või saksa laenuga (nt alamsaksakeelses 1533. a välja antud Lutheri Piiblis on peaingel Miikaeli kohta öeldud Ertzeengel (Jd 1:9); ülemsaksa vastav sõna kirjutatakse Erzengel). …

#alamsaksa laen #saksa laen

14.07.2022

arhingel

Sõna arhingel ’peaingel’ leidub vanades eestikeelsetes allikates teadaolevalt ainult korra – seda on ühes palves kasutanud Laurentius Boierus, Stockholmis sündinud poola jesuiit. Sellesama palve on Boierus millalgi aastail 1587–1595 kirja pannud kreeka, rootsi, eesti, poola, saksa ja itaalia keeles. Tõlgete …

#alamsaksa laen #rahvusvaheline sõna

12.07.2022