Sõnastikust

NB! Aprillis 2024 vahetus sõnastiku platvorm. Seetõttu ei ole kõik seni valminud sõnaartiklid hetkel täies mahus kättesaadavad.

Vana kirjakeele veebisõnastik (digi-VAKS) on abiks vanade kirjutiste ning üldisemalt kogu omaaegse maailmapildi mõistmisel. Siit leiab infot sõnatähenduste, vormistiku ja sõnade häälikulise kuju muutumise kohta alates kõige vanematest eestikeelsetest kirjapanekutest kuni 19. sajandi keskpaigani. Lisatud on sõnade kasutussagedus sajandite kaupa, esmaesinemused ning olulisemad sõnaühendid.

Sõnadeni jõudmiseks klõpsa menüüs mõne tähe kõrval oleval noolekesel. Nii näed, millised selle tähega algavad sõnad on juba sõnastikku lisatud. Võid kasutada ka otsingut lehe ülal paremas nurgas, kuid arvesta, et sõnastik on veel pisitilluke.

Sõnastiku aluseks on peamiselt vana kirjakeele korpuse tekstid, samuti piiblitõlke ajaloolise konkordantsi tekstid ja mitmed trükised, mida pole veel digiteerida jõutud. Esitame ka vanade sõnastike kirjed Stahlist (1637) Wiedemannini (1869; 2., täiendatud trükk 1893).

Sõnastiku kokkuseadmist alustasime 2020. aastal.

Vanad tekstid on lugemist väärt. Kõige esimesed pikemad eestikeelsed kirjutised on religioossed. Kirikukäsiraamatute ja piiblitõlgete kõrval on säilinud ka jutlusi, milles peegeldub tollane maailmavaade. Näiteks Georg Müller, Tallinna Püha Vaimu kiriku abijutlustaja 17. sajandi esimesel kümnendil, kirjeldab värvikalt toonast olustikku. Eesti pinnal käis naaberriikide võimuvõitlus, toimusid nõiaprotsessid, vili ikaldus mitu aastat järjest, levisid haigused. Üldiselt usuti viimsepäeva peatset saabumist (vt Georg Müller, “Jutluseraamat”, Tartu: Ilmamaa, 2007).

kudt sesinane kallis ninck kurrÿ Aÿck peax kauwa thurima; sÿß eb pea vxkit Inimene Tallinna sees kauwa ellama. (Georg Müller 1603 (9), lk 4)
‘kui see kuri aeg peaks kaua kestma, siis ei jää Tallinnas ükski inimene elama.’

Ometi kõneles Müller oma jutlustes ka Homerosest, Sophoklesest, Aristotelesest, Cicerost, Pindarosest, Augustinusest, Bernardist jt.

Kuÿ se tarck Pagkan (nomine Homerς lib: 17. Ilia: Homerus) on paiatanuth: Sæl eb olle v̈xkit Waÿsemb ninck willetzemb Loius echk Maddo Mȧȧ pæl, kuÿ se Inimene. (Georg Muüler 1605 (24), lk 1)
‘Nagu on pajatanud tark pagan (nimega Homeros, “Ilias” 17): ei ole ühtki vaesemat ning viletsamat olendit või ussikest maa peal kui inimene.’

Pindarς aber machts noch gering’, vnd neñet den Menschen somnium Vmbræ, se on v̈x Vnnÿ v̈chest wariust. (Georg Müller 1605 (24), lk 1)
‘Pindaros teeb selle aga veel tühisemaks ja nimetab inimest somnium umbrae, see on varju unenäoks.’

Wie der Liebe Bernardς sagt: Kuÿ se hedda mind Bernhar: tahab allawaÿotada, ninck nedt Pattut heitotawat mind, sÿß peta mina hend sen Iss: Ihse Chrse werreioxmeße Reÿade sisse, Minckpr: koho pidda mina ioxma echk iæma, kuÿ v̈xpeines Ihse Chrse iure. (Georg Müller 1604 (19), lk 1)
‘Nagu armas Bernard ütleb: “Kui häda tahab mind alla vajutada ja patud kohutavad mind, siis peidan end Issanda Jeesuse Kristuse veritsevatesse haavadesse, sest kuhu mujale peaksin ma jooksma või jääma, kui üksnes Jeesuse Kristuse juurde.’

Umbes 200 aastat hiljem anti välja juba eestikeelseid raamatuid, mis olid moeldud eestlastele endile lugemiseks, ilmusid kalendrid ja ajalehed. Nüüd kirjutati väga paljudel teemadel, muu hulgas ka vaktsineerimisest (rõugete vastu) ning vaktsiinivastastest, taimekasvatusest ning jahipidamisest, metsade hävitamisest, ilmastiku muutumisest ning looduskatastroofidest, maailmaränduritest, vabrikutest ning kaevandustest, eetikast ning moraalist, ja muidugi ebausust hoidumisest ning hariduse vajalikkusest.

saab siis ka mailm sedda näggema, et need, kes meid rummalaks on laitnud, meid weel ammogi polle tundnud, egga meie meelt, weel wähhemalt meie keelt polle mõistnud, et nemmad tedda kül ilmwaeseks õikand, ja weel õikawad. (O. W. Masing “Marahwa Näddala-Leht” 1821, lk 256)
‘siis näeb kogu maailm, et need, kes meid (eestlasi) rumalaks on laitnud, pole meid piisavalt tundnud ega meie meelt, veel vähem meie keelt mõistnud, nimetades seda ülivaeseks.’

Põnevaid leide vanadest tekstidest!

Külli Prillop
kadrilaupäeval 2019