Sissejuhatus: ravimite manustamine

Ravimi määramisel võtab arst arvesse, kas haigus on äge (pigem ühekordne ja kiirelt tekkinud nähtus) või krooniline (perioodiliselt ja tihti esinev nähtus) ning kas esinevad enam ühed või teised sümptomid. Samuti peab arst silmas haige vanust, sugu ja teatud juhtudel ka muutunud või isikupärast tundlikkust ravimi suhtes. Samuti peab ta arvestama ravimi otseseid omadusi. Pärast seda kirjutab arst haigele retsepti, millele on märgitud ravimi tarvitamise viis ehk kuidas, millal, kui sageli ja kui palju tuleb ravimit võtta. Kas arsti poolt kirjutatud ravim on efektiivne või mitte, sõltub suurel määral sellest, kas haige tarvitab seda õigesti. 

Erinevad ravimite manustamise viisid:

• suu kaudu;
• pärasoole kaudu;
• naha alla süstimine;
• lihasesse süstimine;
• veeni süstimine;
• selgrookanalisse süstimine;
• sissehingamine; 
• naha peale määrimine;
• naha sisse hõõrumine. 

Kõige levinum on suukaudne manustamine (pulbrid, tabletid, vesilahused ning lisaks teised vedelad ravimid). 

Sageli märgib arst, kas ravimit tuleks manustada pärast või enne sööki. Tihti tekib inimestel küsimus, kas närida tablett puruks või neelata tervelt alla. Kindlasti tuleb neelata tervelt alla, kuna tabletil on kaitsev kiht nagu ka kapslil. Mõningatel juhtudel võib kapsli avamisel ravimi toime kaduda ning sees oleva pulbri manustamine magu ja söögitoru kahjustada. 

Tablett tuleks sisse võtta püsti seistes. Lamades või istudes võib see jääda söögitorusse pidama ning seda kahjustada, tekitades valu ja kõrvetisi. 

Kindlasti tuleb ravimeid manustades juua ära pool klaasi leiget vett ning seejärel seista või kõndida kuni 10 minutit. Ravimite peale ei maksa juua muid vedelikke, kuna need võivad preparaadi mõju muuta. 

Näiteks piim blokeerib laiatoimeliste antibiootikumide (näiteks tetratsükliini) imendumist. Ka puu- ja juurviljamahlad vähendavad mõningate antibiootikumide toimet, magus siirup limonaadides ja teistes magusates jookides takistab rohtude imendumist.

Kahte ravimit või mitut ravimit koos võttes peab konsulteerima arstiga, kuna tegu võib olla lubamatu kombinatsiooniga. 

Mitmeid ravimeid süstitakse, et hoida ära ravimite lagundamine seedetraktis. Penitsilliini süstitakse seepärast, et see laguneb happelises maomahlas. Mõned ravimid ei imendu seedetraktis ja neid peab manustama süstimise teel. Ravimeid süstitakse ka näiteks juhul, kui soovitakse ravida konkreetset haiguskollet. Nii näiteks süstitakse närvihaiguste puhul aineid selgrookanalisse. Nahale ja limaskestale kantud salvid, pulbrid ja plaastrid avaldavad enamasti lokaalset mikroorganismide, põletiku- või valuvastast toimet. Nahale manustatud ravimid imenduvad rasu- ja higinäärmete ning karvanääpsude kaudu. Nende imendumine suureneb tunduvalt, kui nahk on vigastatud. 

Allikas:

Nestor, Reilika. 2014. Ravimite manustamine. Leitav aadressil: http://www.femini.ee/artikkel/ravimite-manustamine#.WlziENBl-70. Viimati vaadatud 04.09.2017

SÕNAVARA