1.6. I’lzandõkši / Ülesandeid

Kui teada mõningaid häälikumuutusi, mis liivi keeles on aset leidnud, võib kohati olla lihtsam liivikeelseid sõnu ära tunda. Järgnevalt on eesti keele kõrval mõnikord võrdlusesse võetud ka soome keel, mis on sageli säilitanud algsema kuju ning aitab seega toimunud muutusi paremini tuvastada.

• i või j-i ees s > š (ž), nt kakš ’kaks’ (vrd soome kaksi).
• h on kadunud kõigis asendites, ka esimese ja teise silbi piiril, kus teda asendab katketoon, nt rǭ’ ’raha’. h esineb siiski võõr- ja laensõnades ning mõningates hüüdsõnades.
• Esimese silbi täishäälik on pikenenud, juhul kui sellele järgneb l r n või m, nt jālga ’jalg’, nǟlga ’nälg’, ǟrma ’härm(atis)’.
• Sõna algul o > vȯ ja e > je, nt vȯtšõ ’otsida’, jemā ’ema’.
• On toimunud muutus a > o, juhul kui sellele järgneb v või u, nt lovā ’voodi, lava’.
• Algupärased keskkõrged täishäälikud (tähistatud tärniga) on diftongistunud, sh ka lühikesed: *e > ie, *ö > üö, *o > uo, *ē > īe, *ȫ > ǖö, *ō > ūo, nt *seppä > siepā ’sepp’, *solmi > suoļm ’sõlm’; ö ja ü on asendunud e ja i-ga.
• Esimeses silbis on teise silbi i või j mõjul a o u > ä ö ü, nt täm ’tamm’ (vrd soome tammi).

Neid häälikumuutusi arvesse võttes püüa lahendada järgmistel lehekülgedel olevad harjutused.