3.2. Gramatik / Grammatika

 

Käänded

Liivi keeles muutuvad nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad nii käändes kui ka arvus. Produktiivseid käändeid on kaheksa (vt allpool olevaid tabeleid). Nende hulgas on näiteks daativ, millega on tavaks väljendada saajat ja omajat (eesti keeles on selleks kasutusel väliskohakäänded), nt Mi’nnõn vȯ’ļ i’bbi ’Minul oli hobune’. Ühtlasi väljendatakse daativiga kogejat, nt Tä’mmõn u’m kīlma ’Tal on külm’. Instrumentaal täidab liivi keeles enam-vähem neid funktsioone, mille jaoks eesti keeles on kasutusel saav ja kaasaütlev, nt Pi’ņ nūoliz kīelkõks iļ sū ’Koer lakkus keelega üle suu’, ei vanāks ‘jäi vanaks’ . 

Illatiiv, inessiiv ja elatiiv on seostatavad eesti keele vastavate sisekohakäänetega (s-käänded). Siiski ei kattu nende kasutus täielikult. Kohati on need kasutusel ka juhtudel, kus eesti keeles on tavapärane väliskohakäände kasutus, nt Kõrd ikš vanā kuo’ig vanād pīeldkõks puŗtõn mie’rsõ ‘Kord üks vana laev vanade purjedega purjetanud merel (*meres)’. Ka liivi keeles on nn väliskohakäänete sari (l-käänded) olemas, kuid need pole produktiivsed, vaid on käibel üksikutest nimisõnadest (nt pȭrandõl ’põrandal, põrandale’). Pigem on neist vaid jälgi teatud määrsõnades, nagu sīel āigal ’sel ajal’, aʼbbõl ’appi, abis’.

Alljärgnevates tabelites on toodud sõnade kalā ’kala’, nai ’naine’, pū ’puu’ ja ke’ž ’käsi’ käändelõpud ainsuses ja mitmuses.